2-15-121045/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-15-121045 Edasikaebamise kord Kohus ei anna hagejale luba edasikaebamiseks. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on tuvastanud, et pooled on sõlminud 12.10.2012 laenulepingu nr 164236395 (tl 32) ja hageja on andnud kostja käsutusse 100 eurot. Hageja esitatud hagimaterjalidest nähtuvalt oli 100 eurose 2/4

2-15-121045 laenu andmisel intressi suuruseks 240% aastas ja krediidi kulukuse määr 791% aastas (tl 25, 26 ja 38). 12.10.2012 laenulepingu sõlmimise ajal kehtis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 redaktsioon, mille lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi lg 3 teise lause kohaselt tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Sarnane regulatsioon on kehtestatud ka kehtivas VÕS § 4061. Paragrahvi lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga teadete kohaselt oli oktoobris 2012 eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 25,25% http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010) ja seega ületas laenulepingus märgitud krediidi kulukuse määr ajal Eesti Panga oktoobris 2012 avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 31 kordselt. Eelnevast tulenevalt asub kohuse seisukohale, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oli lepingu sõlmimise ajal heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja tuvastab vaidlusaluse laenulepingu tühisuse TsÜS § 86 lg 3 alusel. Kuna kohus on tuvastanud vaidlusaluse laenulepingu tühisuse, siis kuulub lepingu ajal kehtinud TsÜS § 84 lg 1 teise lause kohaselt võlgnevuse osas kohaldamisele VÕS § 1028 lg 1. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 1028 lg 1 alusel kuulub kostjale üleantud summa 100 eurot hagejale tagastamisele ja hagi vastavas ulatuses rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuselt viivise väljamõistmist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja esitatud asjaoludest tulenevalt ja juhindudes TsMS § 367, on hageja viivise nõue muutunud kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks 26,53 euro ulatuses vastavalt alljärgnevale viivise tabelile: Periood