Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-2366
Tsiviilasi
Korteriühisus Keskallee 4 valitseja Raissa Gulevitši hagi OÜ BALLENBALT vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1006,82 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 18. juuni 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ BALLENBALT apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ BALLENBALT (registrikood: 10734418, asukoht: Jõhvi Rakvere 18), esindaja Andres Kuusk Vastustaja (hageja): Korteriühisus Keskallee 4 valitseja Raissa Gulevitš (isikukood: XXXXXX; elukoht: XXXXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 18. juuni 2015. a otsus 824,80 euro väljamõistmise osas. Jätta maakohtu otsus muutmata osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 182,02 eurot.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Lugeda Viru Maakohtu 18. juuni 2015. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.2.Mõista välja OÜ-lt BALLENBALT Korteriühisus Keskallee 4 valitseja Raissa Gulevitši kasuks võlgnevus summas 182,02 eurot (ükssada kaheksakümmend kaks eurot, 2 senti).
4.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta OÜ BALLENBALT kanda.
5.Rahuldada Korteriühisus Keskallee 4 valitseja Raissa Gulevitši menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ja määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 950 eurot (koos käibemaksuga).
6.Mõista OÜ-lt BALLENBALT välja Korteriühisus Keskallee 4 valitseja Raissa Gulevitši kasuks menetluskulude katteks 950 (üheksasada viiskümmend) eurot (koos käibemaksuga).
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Korteriühisus (edaspidi KoÜ) Keskallee 4 valitseja Raissa Gulevitš esitas 13.02.2015. a hagi OÜ BALLENBALT vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 1006,82 eurot. Hagiavalduse kohaselt on elumajas aadressil Keskallee 4, Kohtla-Järve moodustatud korteriomanike ühisus. Valitsejaks on valitud Raissa Gulevitš. Kostja on korteriomandi asukohaga Keskallee 4, Kohtla-Järve (üldpinnaga 93,5 m2) omanik. Elamu korteriomanikud tarbivad vee- ja kanalisatsiooniteenuseid, maja köetakse keskküttega. Valitseja esitab igakuiselt omanikele arved, kus on märgitud teenuste liigid, nende suurused ja tasumisele kuuluvad summad. Kostja ei tasunud hageja poolt esitatud arveid ning kostja võlgnevus on seisuga 01.02.2015 kokku 1006,82 eurot. Vee eest tasumine toimub korteri veemõõturi näitude alusel ning kütte eest arvestatakse vastavalt köetavale pinnale, mis kostjal on 15% temale kuuluvast üldpinnast ehk 13,75 m2.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et Raissa Gulevitšil ei ole volitust hagi esitamiseks. Kostja ei ole nõus majandamiskulude arvestamise põhimõttega, kuna korteriomanikud ei ole kinnitanud majanduskava ettemaksete tegemiseks ning majanduskava ei asenda hooldustasude otsuseid. Hageja ei saa nõuda tasu maksmist arvete-saatelehtede alusel. Kostja oli seisukohal, et arvestused soojuse eest ei ole õiged. Kostja ei kasuta keskkütet ning talle arvestatakse 15% temale kuuluvast üldpinnast tulenevalt Kohtla-Järve Linnavolikogu määrusest nr 88.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 18.06.2015. a otsusega hagi ja mõistis OÜ-lt BALLENBALT välja KoÜ Keskallee 4 valitseja Raissa Gulevitši kasuks võlgnevuse summas 1006,82 eurot perioodi 2013. a detsember – 2014. a detsember eest. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 683 eurot. Poolte vahel on vaidlus selles, kuidas arvestada tasu kütte eest ning kas kostjal on kohustus tasuda hooldustasu. Kostja ei vaidlusta tasu suurust vee ja kanalisatsiooni eest. Õige on kostja väide, et korteriomanike ühisus ei ole juriidiliseks isikuks ja seega ei saa olla hagejaks ega kostjaks, kuna temal ei ole õigus- ega teovõimet (vt ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-163-13 p 13). Kuid antud juhul ei ole hagi esitatud korteriühisuse ega korteriomanike ühisuse poolt, vaid selle ühisuse valitseja poolt. Kohus märkis, et tulenevalt korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 2 p-st 5 on valitsejal õigus oma nimel hagi esitada. Hagi esitamiseks oli antud volitus ka korteriomanike üldkoosoleku häälteenamusega (tl 85-86). Kohus leidis, et kuna hagi esitamise kohta oli tehtud üldkoosoleku otsus, ei ole hagi esitamiseks vaja majanduskava kinnitamist. Kohtule on esitatud üldkoosolekute protokollid aprillist 2013 ja 23. maist 2014 (tl 26-31), üldkoosolekute otsustega kinnitati hooldustasuks 0,64 eurot/m2. Selline otsustus on kooskõlas KOS § 13 lg-ga 1 ning tegemist on majanduskuludega. Kohus leidis, et nende kulude kandmise aluseks on häälteenamusega vastu võetud otsus. Majanduskavas peaksid olema küll kulud ette nähtud ning majanduskava peab olema kinnitatud, kuid selle kinnitamata jätmine ei vabasta kaasomanikku oma kohustuste täitmisest. Kohus selgitas ka, et kostjal oli võimalus üldkoosoleku otsust vaidlustada. Kuna otsust pole vaidlustatud, siis see kehtib ja kuulub täitmisele ka selle omaniku suhtes, kes koosolekul ei viibinud. Kuna kostjale kuulub 93,5 m2, peab tema oma korteri eest maksma 59,84 eurot (93,5 m2 x 0,64 eurot). Nimetatud summa on kooskõlas hageja esitatud arvestustega (tl 9). Hageja esitas kohtule arvestuse vee tarbimise kohta (tl 9) ning veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse lepingu (tl 16-18). Lepingust tuleneb kostja kohustus veevarustuse teenuse eest tasuda. Kostja ei ole hageja arvestusi vaidlustanud. Seega leidis kohus, et tasu vee tarbimise eest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Keskkütte eest maksmine peab toimuma kooskõlas KOS § 13 lg-ga 1. Tasu arvestamiseks muul viisil peab olema kaasomanike kokkulepe. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et antud juhul ei ole vastavat kokkulepet. Tasu arvestamise seisukohast ei ole oluline, millal otsustati see, et kostja maksab ainult 15% - kas enne korteri erastamist või pärast, kuna keskküte torustik kuulub kaasomandi koosseisu. Kohus leidis, et kuna korteriomanike kokkulepet ei ole, siis tuleks ka kostjal tasuda keskkütte eest 100% ulatuses. Kuid kuna hageja nõuab tasu keskkütte eest lähtudes 15%-st, siis ei saa kohus rahuldada hagi suuremas ulatuses. Kohus pidas vajalikuks märkida, et õige on kostja väide, et valitseja ei osuta ise kommunaalteenuseid ja seega ei saa ka arveid väljastada. Kuid esitatud arve-saatelehed ei tühista kostja kohustust oma osa majandamiskuludest tasuda. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 683 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.OÜ BALLENBALT esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus jätnud tähelepanuta 04.06.2015. a esitatud hagist osalise loobumise avalduse;
2) on kohus jätnud välja selgitamata, kuidas ja millistel alustel moodustub jaotatava 1 m2 soojusenergia maksumus. Küttekulude jaotamine korteriomanditele nr 4, 7, 10 ja mitteeluruumi M1 puhul toimub erinevatel alustel. Korteriomandile nr 7 ja mitteeluruumile M1 teostatakse arvestust 15% ulatuses. Korteriomanditele nr 4 ja 10 teostatakse arvestusi oluliselt väiksemal määral, s.o vastavalt 6,5% ja 5,6% ulatuses. Seetõttu on moonutatud kõikide maja korteriomandite küttearvestus; 3) maksis kostja 23.04.2015 hagejale majandamiskulud perioodi eest jaanuar 2014märts 2015 summas 897,60 eurot (15 kuud * 59,84 eurot) ja tarbitud vee eest summas 81,67 eurot (perioodi eest 2013-2015); 4) on hageja esitanud kohtule 23.05.2014 aasta elamu korteriomanike üldkoosoleku protokolli, mille päevakorra punktis 1 kinnitati heaks aprillis 2013 vastu võetud hooldustasu tariif 0,64 €/1 m2 eest. Kostja on seisukohal, et selline hooldustasude sätestamine ei asenda KOS § 22 lg-s 1 toodud majanduskava ja on vastuolus KOS-is sätestatud põhimõtetega; 5) on kostja vaidlustanud ka tasu vee tarbimise eest.
5.KoÜ Keskallee 4 valitseja Raissa Gulevitš vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) maksis kostja 22.04.2015 hagejale majandamiskulud perioodi eest jaanuar 2014 – märts 2015 summas 897,60 eurot (15 kuud * 59,84 eurot) ja võlgnevuse vee tarbimise eest summas 81,67 eurot (perioodi eest 2013-2015). Kostja poolt on tasumata majandamiskulude võlgnevus detsembri 2013 eest summas 59,84 eurot ja tasu kütte eest summas 182,02 eurot. Hageja esitas 04.06.2015 kohtule avalduse, milles ta loobus kostja poolt rahuldatud nõude osast (s.o nõudesummast 764,96 eurot). Hageja nõudeks jäi 241,86 eurot (59,84 + 182,02). Kostja tasus 16.06.2015 hagejale majandamiskulud ka detsembri 2013 eest summas 59,84 eurot. Seega on võlgnevuse suuruseks üksnes tasu kütte eest summas 182,02 eurot. Hageja avaldab, et ta loobub majandamiskulude nõudest summas 59,84 eurot (s.o võlg detsembri 2013 eest) seoses sellega, et pärast menetluse alustamist rahuldas kostja hageja põhinõude selles osas. Viru Maakohus ei ole hageja nõude osast (s.o 764,96 eurot) loobumise avaldust eraldi vastu võtnud. Vastustaja palub võtta vastu nõudest loobumise avalduse summas 824,80 eurot (764,96 + 59,84); 2) peab apellant kandma kõik menetluskulud. Lähtudes TsMS § 168 lg-st 5 peab apellant kandma vähemalt 81,92% (75,98% + 5,94%) vastustaja poolt kantud menetluskuludest; 3) on kohus õigesti märkinud, et keskkütte eest maksmine peab toimuma kooskõlas KOS § 13 lg-ga 1. Muul viisil tasu arvestamiseks peab olema kaasomanike kokkulepe. Antud juhul ei ole vastavat kokkulepet.
6.Kostja esitas 16.12.2015. a täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Seisukohtade kohaselt ei ole hageja suutnud tõendada ja/või esitada korteriomanike vahelist kokkulepet, mille alusel arvestatakse ja jaotatakse soojusenergiat. Hageja on teostanud soojusenergia jaotamist meelevaldselt. Kostja arvestuste kohaselt on temal soojusenergia eest eelmistest perioodidest teostatud ettemakse summas 292,73 eurot. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud menetluskulusid
summas 1200 eurot. Kostja palub määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Hageja esitas 16.12.2015. a menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud menetluskulusid kokku summas 1253 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 18. juuni 2015. a otsus tuleb tühistada 824,80 euro väljamõistmise osas. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 182,02 eurot. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
9.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on jätnud tähelepanuta hageja 04.06.2015. a esitatud hagist osalise loobumise avalduse. Hageja soovis loobuda nõudest summas 824,80 eurot ja palus lugeda lõplikuks nõudeks tasu kütte eest summas 182,02 eurot. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas hagist osalise loobumise avalduse TsMS § 429 lg 1 esimesest lausest tulenevalt õigeaegselt. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse normi, jättes hagist osalise loobumise vastu võtmata ja vastavalt tegemata määruse menetluse osalise lõpetamise kohta. Pooled on nõustunud sellega, et hageja on hagist osaliselt loobunud ning lähtunud sellest, et 824,80 euro osas ei ole enam vaidlust, seega lähtub ka ringkonnakohus sellest, et hageja on hagist osaliselt loobunud, s.o summas 824,80 eurot. Viru Maakohtu 18.06.2015. a otsus tuleb tühistada 824,80 euro väljamõistmise osas. Kuna hageja palub lugeda tema nõudeks 182,02 eurot ning maakohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb lugeda, et hageja on hagist loobunud ja pärast hagist osalist loobumist sai maakohus rahuldada hagi 182,02 euro osas.
10.Lähtudes eeltoodust kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust 182,02 euro (tasu kütte eest) rahuldamise osas. Kostja on vaidlustanud temalt välja mõistetud tasu kütte eest põhjendusel, et küttekulude jaotamine korteriomandite nr 4, 7, 10 ja mitteeluruumi M1 puhul toimub erinevatel alustel. Vaidlust ei ole selles, et kostja on Keskallee 4 mitteeluruumi M1 omanik. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, millises ulatuses (st millised kokkulepped on korteriühisuse ja korteriomandite omanike vahel) toimub küttekulude jaotamine korteriomanditele nr 4, 7 ja 10, ei oma käesoleva asja lahendamisel määravat tähendust. Hageja on esitanud nõude mitteeluruumi M1 omaniku vastu ning käesoleval juhul omab tähendust see, millisel alustel toimub küttekulude jaotamine mitteeluruumi M1 puhul. Ringkonnakohus märgib, et kostja heidab hagejale ette seda, et hageja ei ole esitanud kaasomanike kokkulepet soojusenergia jaotamise kohta, st kokkulepet selle kohta, et kostja mitteeluruumile M1 arvestatakse jääksoojuskoormuseks 15%. Kuid samas on kostja 17.03.2015. a esitatud menetlusdokumendis (tl 61) arvestanud oma küttekulud selliselt, et mitteeluruumi M1 köetavaks pinnaks on jätkuvalt 15%, kuid kõigi teiste korteriomandite köetavaks pinnaks on 100%. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et keskkütte eest tasumine peab toimuma kooskõlas KOS § 13 lg-ga 1 ning tasu arvestamiseks muul viisil peab olema kaasomanike kokkulepe. Poolte vahel ei ole vaidlust, et käesolevas menetluses ei ole esitatud kokkulepet
küttekulu tasu arvestamise ulatuse kohta. Järelikult oleks kostja pidanud tasuma küttekulude eest 100% ulatuses. Hageja esitas 20.04.2015. a esitatud menetlusdokumendis (tl 82) küttekulude arvestuse, kui kõik korteriomanikud peaksid küttekulude eest tasuma 100% ulatuses köetavast pinnast. Hageja arvestuste kohaselt kujuneks kostja võlgnevuseks 182,02 euro asemel 763,52 eurot. Kuna hageja on esitanud nõude arvestusega, et kostjal on kohustus tasuda küttekulude eest 15% ulatuses köetavast pinnast, siis tuleb lähtuda hageja nõudest ning maakohus on õigesti mõistnud küttekulud summas 182,02 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole aluseks muuta maakohtu otsust 182,02 euro rahuldamise osas.
11.Ringkonnakohus leiab, et maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 ning TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. Hageja esitas hagist osalise loobumise avalduse seetõttu, et kostja on tema nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Eeltoodud sätte kohaselt jääksid hagist osalise loobumisega tekkinud menetluskulud kostja kanda. Kuna maakohus rahuldas ülejäänud nõue osas hagi täies ulatuses ning ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse selles osas muutmata, siis TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud ülejäänud nõude osas samuti kostja kanda. Lähtudes vaidluse asjaoludest (hagist osalise loobumise ja haginõude rahuldamise ulatusest), jätab ringkonnakohus apellatsiooniastmes kantud menetluskulud apellandi kanda, kuigi apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
12.Kuna ringkonnakohus jätab maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 alusel. Hageja on palunud määrata kindlaks maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud summas 1253 eurot (sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot, tasu kinnistusraamatu väljavõtte eest 3 eurot ja õigusabikulud summas 1050 eurot). Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel on hageja menetluskulud põhjendatud summas 950 eurot (koos käibemaksuga). Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga välja toodud üksiku toimingu põhiselt. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 200 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud summas 750 eurot (koos käibemaksuga). Hageja õigusabikulud summas 750 eurot vastavad ringkonnakohtu arvates hageja lepingulise esindaja poolt eelkõige maakohtu menetluses tehtud vajalikule ja põhjendatud tööle ning arvestab tsiviilasja asjaolusid (sh menetlustoimingute hulka), mahtu ja
keerukust. Ringkonnakohtu menetluses ei olnud apellatsioonkaebuse vastuse koostamine õiguslikult keerukas ega mahukas. Ringkonnakohus määrab kindlaks hageja menetluskulud summas 950 eurot (koos käibemaksuga), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.