2.Välja mõista XXX XXX kasuks menetluskulud 1 440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot. Edasikaebamise kord
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.
Harju Maakohtu 15.06.2015 otsusega jättis kohus rahuldamata XXXhagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 15.06.2015 otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohtu 15.06.2015 otsus jõustus 03.11.2015.
2.Kostja esitas 19.11.2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad kostja menetluskulud kuludest õigusabile summas 1 440 eurot. Hageja vastuväited
3.Hageja märgib, et ei ole nõus XXXmenetluskulude suurusega ning vaidleb selle vastu. Hageja ei tunnista kostja menetluskulusid, mis on seotud õigusteenuse osutamisega tsiviilasjas nr 2-15-1671.
4.Hageja leiab, et põhjendatud ajakuluks asja materjalidega esmaseks tutvumiseks tuleb lugeda 1 tund. Käesoleva tsiviilmenetluse raames on kostja esindaja edastanud kohtule kolm kahelehelist menetlusdokumenti, mis iseenesest ei ole mahukad ega õiguslikult keerukad. Arvestades seda, leiab hageja, et põhjendatud ajakulu on 5 tundi, seega 500 eurot. Kohtu põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
6.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et kostja esindaja on vastavaid toiminguid teinud.
7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8.Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 1 440 eurot. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on kostja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud.
9.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 03.03.2015 hagimaterjalidega ja kliendi dokumentidega tutvumiseks ning probleemi õiguslikuks analüüsiks 2,5 tundi, 03.03.2015 konsultatsiooniks kliendiga 1 tund, 09.03.2015 vastuse koostamiseks hagile 1,5 tundi, 10.04.2015 hageja vastusega tutvumiseks ja analüüsiks 1,5 tundi, 10.04.2015 konsultatsiooniks kliendiga 1 tund, 15.04.2015 teise vastuse koostamiseks 1,5 tundi, 30.04.2015 lõpliku seisukoha kujundamiseks ja õiguslikuks analüüsiks 1 tund, 07.08.2015 tutvumiseks apellatsioonkaebusega 1 tund ning 31.08.2015 konsultatsiooniks kliendiga ja kirjaliku vastuse koostamiseks 1 tund. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 03.02.2015 esitanud hagiavalduse (tlk 2-5), millele kostja on koostanud vastuse 09.03.2015 (tlk 40-42). Hageja on 27.03.2015 esitanud seisukoha hagi vastuse osas (tlk 52-54), millele kostja on 15.04.2015 esitanud vastuväited (tlk 60-61). Kostja on 30.04.2015 esitanud täiendava seisukoha (tlk 65-66). Hageja esitas 23.07.2015 apellatsioonkaebuse (tlk 100-102), millele kostja on 31.08.2015 esitanud seisukoha (tlk 110).
10.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt nimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust ja sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohtul puudub alus asuda seisukohale, et mõne kostja esindaja nimetatud toimingu ajaline maht on alusetult suuremana märgitud, kui vastava toimingu tegemiseks tegelikkuses kulus. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostja esindaja eelnimetatud toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 12 tunni ulatuses.
11.Kokku on kostja esindaja töötunnid põhjendatud seega 12 tunni osas. Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Käesoleval juhul kohus on kontrollinud, et kostja ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb hagejalt menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
12.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu kuni 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgemat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindaja töötundide põhjendatud maht on 12 tundi ning töötunni hind 100 (ilma käibemaksuta), on kostja esindaja õigusabiteenuse kulud 1 440 eurot (koos käibemaksuga).
13.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 1 440 euro ulatuses, mis koosnevad lepingulise esindaja tasust. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel hagejalt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente.
14.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
15.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.