1.Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulud
2.Tsiviilasja menetluskulud jätta XXX kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
3.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva
jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.20.12.2013 algatati Helsinki esimese astme kohtus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise menetlus XXX suhtes. Kohtusse pöördumise põhjus oli, et hageja ei suuda haiguse tõttu oma huve ise esindada ega korraldada oma varaga seotud vajalikke toiminguid, millega on vaja tegeleda ning mida ei ole võimalik asjakohaselt muul viisil korraldada.
2.25.05.2014 said XXX sugulased teada, et hageja juures on käinud viimase allkirja küsimas tuvastamata isikud notariaalsete dokumentidega. Vaimuhaiguse tõttu ei suutnud XXX täpsemalt kirjeldada, millised dokumendid ta allkirjastas.
3.04.09.2014 Helsinki magistraat määras XXX eestkostjaks XXX, millega andis üle hagejale kuuluva vara käsutamise õiguse. Muuhulgas kohustati magistraadi otsusega XXX tegelema ka XXX varaga, eriti Eestis asuva tema ja abikaasa omandis oleva korteriomandi müügiga seotud võimalike rikkumiste väljaselgitamisega ja sellest tulenevalt algatama vajadusel müügitehingu tühisust puudutava kohtumenetluse.
4.Kontrolli käigus selgus, et XXX ja XXX ühisvara aadressil XXX küla on maha müüdud XXX poolt XXX10 000 euro eest. Sama volituse alusel vormistas kostja enda nimele XXX pangakaardi dublikaadi. Ajavahemikul 01.01.2014 - 19.11.2014 on hageja pangaarvelt XXX arvele üle kantud 4 225 eurot.
5.Hageja nõude alus on VÕS § 1027, § 1037 lg 1. Kostja on hageja arvelt alusetult rikastumisega saanud summa 10 000/2 + 4 225 = 9 225 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise summalt 9 225 eurot 0,02 % päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kõigi nõuete täieliku täitmiseni.
6.Hageja rõhutab, et 04.09.2014 Helsinki magistraadi otsuses on selgelt määratud kohtu poolt, et otsus tuleb täita olenemata selle jõustumisest. Kui jätta kõrvale volituse õiguspärasuse küsimus, siis kostja väidab, et ta on saanud käsundi XXX ja XXX. Kostja on saanud müügitehingust 10 000 eurot, kuid rahalised vahendid ei ole tänapäevani üle antud korteriomandi omanikele. Hagejale ei ole teada, mis eesmärgiga kostja on maha kandnud hageja kontolt raha enda isiklikule kontole summas 4 225 eurot. Rahalised vahendid, mis oli saadud hagejale kuuluva korteriomandi müügitehingust, mille kostja ebaseaduslikult omandas, ei saanud olla kasutatud käsundi täitmiseks vastavalt VÕS § 626 sättele.
7.Hageja palub välja mõistja kostjalt hageja kasuks 9 225 eurot ning viivise summalt 9 225 eurot 0,02 % päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kõigi nõuete täieliku täitmiseni. Kostja vastuväited
8.Hageja XXX on kostja isa XXX abikaasa. Kostja kui XXX tütar on külastanud oma isa ja tema abikaasat XXX regulaarselt. Kuivõrd tegemist on olnud vanade inimestega, siis on kostja neid igakordsel külastusel abistanud ja hooldanud. 2014.a. kevadel kutsus XXX kostja XXX. Nii XXX kui ka tema abikaasa XXX mõlemad olid sel ajal teovõimelised ja aruselged ning soovisid anda kostjale üldvolituse nende Eestisse jäänud vara käsutamiseks.
9.Omal ajal elukoha vahetamisel XXX olid abikaasad alles jätnud Eestis asuva korteriomandi XXX vald. Selle korteri hoolduskulusid oli abikaasade kokkuleppel tasutud XXX arveldusarvele Eestis laekuvast pensionist. 2014.a. mais olid abikaasad otsustanud, et korter tuleb realiseerida ja andsid selle korraldamise ülesandeks kostjale. Kostjale anti koos sellega ka õigus käsutada XXX arveldusarvet tegemaks vajalikke kulutusi.
10.Abikaasad kurtsid, et nad on jäetud XXX elavate XXX sugulaste poolt hooletusse. XXX lapselaps XXX nõuab nendelt raha selle eest, et nende eest hoolt kanda ja on ka ise pidanud
võimalikuks võtta ilma neilt luba küsimata kodus olevat sularaha, mille kulutamise kohta ta neile aru ei anna.
11.Nii XXX kui ka XXX soovisid, et kostja saaks nende vara käsutamise õiguse ning kasutaks käsutustehingutest saadud raha nende hooldamiseks ja matusekuludeks, mille organiseerimise ja kulude kandmise ülesande nad soovisid jätta kostjale. Vastavalt abikaasade soovile vormistati 20.05.2014 notariaalsed üldvolitused nii XXX kui ka XXX poolt. Sel ajal XXX teovõime piiratud ei olnud. XX Xoli ise nende volituste vormistamise juures Zinaida ja XXX elukohas XXX , seega tema väited selle kohta, nagu tal puuduksid andmed selle kohta, millisel alusel kostja abikaasade XXX ühisvara käsutas, on ebaõiged ja kohut eksitavad.
12.Kostja ei ole vara omandanud õigusliku aluseta, kuivõrd tal on olnud selleks vara omaniku notariaalne volitus, mille alusel ta on käsutustehinguid teinud. Järelikult puuduvad ka asjaolud, mis vastaksid VÕS § 1037 sätestatule ja mis annaksid aluse esitada kostja vastu hageja omandi õigusliku aluseta käsutamise teel saadu tagasinõuet. Volituse andmise ja ka käsutustehingute tegemise ajal ei olnud XXX teovõime piiratud.
13.Hageja poolt esitatud Helsingi Magistraatkohtu otsusel puudub jõustumismärge, kuigi resolutsioonis on märgitud selle edasikaebe õigus. Alles sellest momendist, kui Helsingi Magistraatkohtu otsus jõustus, kaotas XXX poolt kostjale antud volitus kehtivuse. Kostja kinnitab, et tal puudus informatsioon selle kohta, et Helsingi kohtus XXX teovõime piiramise asja arutatakse. Volituse kehtivus lõppes kostja andmetel 19.11.2014, kui talle pangast teatati, et tema õigus käsutada XXX arvet on lõppenud, kuna XXX teovõimet on XXX kohus piiranud.
14.Kostja esitab TsMS § 376 lg 1 korras vastuväite hagi eseme ja aluse muutmisele hageja poolt kostja vastuväidetele esitatavas vastuses. Hageja esitas oma vastuväidetes viite VÕS 626 lg-le 2, millele ta ei ole esialgses hagis tuginenud.
15.XXX on oma volituses andnud XXX õiguse ka oma vara kinkida, s.o. tasuta ära anda. Kostja leiab, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele VÕS § 626 lg 1, mille kohaselt käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kostja täitis käsundiandja juhise ja kinkis käsundi järgi saadu käsundiandja lähisugulastele. Sellega ta täitis käsundit ja kasutas käsundi järgi saadu käsundi täitmiseks. Kuivõrd käsund on käsundiandja juhiste kohaselt täidetud, siis ei ole kostjal enam kohustust käsundi järgi saadut tagastada, kuivõrd käsundi järgi saadu on käsundi täitmiseks ära kasutatud. Kostja leiab, et hagi tuleks jätta rahuldamata ka sel juhul, kui kohus kohaldab käesoleva vaidluse lahendamisel VÕS § 619 jj.
16.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
18.Hageja on esitanud kostja vastu nõude alusetult saadud 9225 euro ja viiviste väljamõistmiseks seoses sellega, et kostja on teinud toiminguid hageja varaga, kuigi kostjal ei ole olnud tulenevalt hageja piiratud teovõimest selleks kehtivat volitust. Hageja nõue põhineb alusetu rikastumise sätetel, alternatiivselt käsunduslepingut reguleerivatel sätetel. Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu, kuna hageja poolt oli kostjale antud vaidlusaluste tehingute tegemiseks kehtiv volitus ajal, mil hageja teovõime ei olnud veel piiratud.
19.Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et hageja on 20.05.2014 allkirjastatud notariaalselt tõestatud volikirjaga volitanud kostjat käsutama hagejale kuuluvat Eesti territooriumil
asuvat vara (tlk 47). Samuti on 20.05.2014 kostjale andnud notariaalse volituse oma Eestis asuva vara käsutamiseks hageja abikaasa XXX(tlk 44). Kostja on hageja ja XXX esindajana sõlminud 27.06.2014 kinnisasja asukohaga XXX müügilepingu ning võõrandanud korteriomandi 10 000 euro eest XXX pojale (tlk 12-20). Helsingi magistraadi 04.09.2014 otsusega on hageja eestkostjaks määratud XXX, keda on muuhulgas volitatud tegelema hageja varaga (tlk 9-11).
20.Kohus analüüsib esmalt, milline õiguslik kvalifikatsioon käesolevas asjas kohaldub. Tuvastamist on leidnud, et hageja on kostjale 20.05.2014 väljastanud volituse, milles on sätestatud tingimused, mida kostja on kohustatud hageja nimel tegutsedes järgima. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt volikirjas sätestatust on hageja andnud kostjale 20.05.2014 käsundi, mis tähendab, et poolte vahel esines käsundusleping. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul on hageja andnud kostjale käsundi muuhulgas käsutamaks hageja vara, mis asub Eestis.
21.Seoses kostja vastuväitega, et hageja on VÕS § 619 jj käsitlemist taotledes muutnud hagi alust, milleks tal kostja nõusolekut ei ole, märgib kohus, et hageja on üksnes nimetanud erinevaid materiaalõiguslikke aluseid. Ka olukorras, kus hageja VÕS §-i 619 hagi materiaalõigusliku alusena ei nimetaks, oleks kohtul õigus selle kohaldamiseks TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt, kuna kohus ei ole seotud hageja poolt asjale antud õigusliku kvalifikatsiooniga. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-83-09 p-s 9 asunud seisukohale, et TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seega ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
22.Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb analüüsida, kas hageja poolt 20.05.2014 sõlmitud käsundusleping võis olla tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. TsÜS § 13 lg-st 1 tulenevalt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine, välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Kohtu hinnangul tuleb tuvastada, kas hageja oli 20.05.2014 käsunduslepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega või otsustusvõimetu. Nähtuvalt Helsingi magistraadi otsusest, millega hagejale eestkostja määrati, on see tehtud 04.09.2014, mis tähendab, et hetkel, kui hageja 20.05.2014 volikirja väljastas, tema teovõime piiratud ei olnud. Samuti märgib kohus, et hageja poolt 20.05.2014 väljastatud volikiri on notari poolt tõestatud, mis tähendab, et hagejal ei ilmnenud tunnuseid, millest tulenevalt notar oleks võinud asuda seisukohale, et hageja on piiratud teovõimega või otsustusvõimetu isik. Nimelt tuleneb tõestamisseaduse §-st 4, et notar keeldub tõestamistoimingu tegemisest, kui taotletava toimingu eesmärgid on vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või on ilmselt lubamatud ja ebaausad või kui ilmneb, et tehingupoolel või muul asjaosalisel puudub vajalik õigus-, teovõi otsusevõime või esindusõigus. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et puudub alus asuda seisukohale, et hageja oli kostjale käsundit andes piiratud teovõimega või otsustusvõimetu, mistõttu ei ole põhjendatud tuvastada 20.05.2014 volikirja tühisus TsÜS § 11 lg 1 või § 13 lg 1 alusel.
23.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on täitnud talle antud käsundi nõuetekohaselt. VÕS § 621 lg 1 1. lause kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Nähtuvalt 20.05.2014 volikirjast on hageja andnud kostjale käsundi hallata ja käsutada Eesti territooriumil kogu hageja vara, sealhulgas ka müüma ja kinkima. Kostja on hageja ja XXX esindajana sõlminud 27.06.2014 kinnisasja asukohaga XXX müügilepingu ning võõrandanud korteriomandi 10 000 euro eest XXX pojale (tlk 12-20). Nähtuvalt 20.05.2014 volikirjast oli kostjal volitus kõnealuse tehingu tegemiseks ning kostja on järginud volikirjas sätestatud tingimusi.
24.VÕS 626 lg-st 1 tulenevalt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Antud juhul ilmneb 27.06.2014 kinnistu müügilepingu p-st 3.3, et kinnistu müügihind 10 000 eurot on tasutud müüjale (tlk 15), kuid nähtuvalt müügilepingu päisest on kõnealuses lepingus müüjana käsitletud üksnes hageja abikaasat XXX, mis tähendab, et tulenevalt müügilepingu punktist 3.3 on kogu müügisumma tasutud just temale. Seega ei ilmne 27.06.2014 kinnistu müügilepingust, et hageja oleks õigustatud selle alusel midagi saama, hagejat on müügilepingus kajastatud üksnes müüja abikaasana, mis tähendab, et hagejal ei esine alust ka VÕS § 626 lg-st 1 tulenevalt kostjalt vastava summa väljanõudmiseks. Seega tuleb hageja nõue jätta rahuldamata osas, mis puudutab 5000 euro väljamõistmist seoses 27.06.2014 müügilepinguga.
25.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet, mis puudutab kostjalt 4225 euro saamist seoses hageja arveldusarvelt välja võetud rahaga. Kohus märgib, et hageja on 20.05.2014 volikirjas märkinud, et kostjal on volitus käsutada pankades hageja kontosid. Käesoleval juhul ongi kostja käsutanud hageja pangakontot ning teinud sellelt ülekandeid (tlk 21). Kohus märgib, et olukorras, kus 20.05.2014 volikirjast tulenes kostjale piiramatu õigus hageja konto käsutamiseks ning volikirjas ei olnud sätestatud täiendavaid tingimusi, kellele või millistes summades on kostja volitatud ülekandeid tegema, ei saa kostja poolt hageja konto käsutamist lugeda VÕS § 621 lg 1 mõttes käsundiandja juhiste rikkumiseks. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei ole ka hageja kontot käsutades käsunduslepingu tingimusi rikkunud ning hageja nõue tuleb ka 4225 euro saamise osas rahuldamata jätta.
26.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid
kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.