Avo Eero kaebus kohtutäituri 21.04.2014 ja 25.04.2014 otsuste ning Avo Eero 06.02.2014 avalduse suhtes tehtud otsuse peale, kohtutäituri 03.02.2014 vara kontol arestimise akti tühistamiseks ja täiteasjas nr 084/2015/201 täiemenetluse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Avo Eero määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Avo Eero (isikukood XXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Veljo Viilol
esindajad
Puudutatud isik: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
2.Saata Avo Eero hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (6. juuli 2015 avaldus) maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Avo Eero enda kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Avo Eero (avaldaja) esitas 4. juunil 2015 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 084/2015/201 nõude aegumise tõttu ning palus läbi vaadata küsimus seoses kohtutäitur Oksana Kutšmei seadusevastase tegevusega.
2.Maakohus keeldus 25. juuni 2015 määrusega avalduse menetlusse võtmisest osast, milles avaldaja palus täitemenetlus lõpetada nõude aegumise tõttu. Maakohus jättis kaebuse kohtutäituri tegevuse peale käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (avalduse täpsustamiseks ning riigilõivu tasumiseks).
3.A. Eero esitas 6. juulil 2015 maakohtule avalduse pealkirjastatud kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, milles avaldaja soovis tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamist aegumist tõttu ja põhjendusel, et täitmisele võetud kohtuotsust ei saa täita.
4.Maakohus jättis 25. augusti 2015 määrusega avalduse käiguta ning andis avaldaja tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (täpsustamiseks, kas avaldaja soovib esitada määruskaebust maakohtu 25. juuni 2015 määruse peale).
5.A. Eero esitas 31. augustil 2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks, mille maakohus 3. septembri 2015 määrusega rahuldas.
6.Avaldaja esindaja vandeadvokaat Veljo Viilol esitas 28. septembril 2015 maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 21. aprilli 2015 ja 25. aprilli 2015 otsuste ning avaldaja 6. veebruari 2015 avalduse suhtes tehtud otsuse peale, 3. veebruari 2015 akti vara kontol arestimise tühistamiseks ja täiteasja lõpetamiseks. Avalduses märgitu kohaselt algatati kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt A. Eero suhtes 15. jaanuaril 2015 täitemenetlus nr 084/2015/201. Kohtutäitur arestis 3. veebruaril 2015 avaldaja konto. Avaldajale tekitas mitme täitemenetluse olemasolu, nende lõppemine, aegumine ja mittealustamine segadust, mistõttu oli tal tekkinud arusaam, et 14 aastat vanad nõuded on kõik lõpetatud või lõppenud. Avaldaja esitas kohtutäiturile 6. veebruaril 2015, 10. aprillil 2015 ja
17.aprillil 2015 kaebused kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur jättis 21. aprilli 2015 ja
25.aprilli 2015 otsustega avaldaja kaebused rahuldamata. Kohtutäitur on ebaõigesti ja põhjendamatult jätnud avaldaja kaebuse sissetuleku arestimise kohta rahuldamata. Kohtutäituril puudub õiguslik alus avaldaja suhtes täitetoimingute läbiviimiseks. Täitedokumendiks olevas
otsuse resolutsioonis puudub kahju suurus. Avaldaja palus kohtul ennistada TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaeg kohtutäituri 21. aprilli 2015 ja 25. aprilli 2015 tehtud otsuste ja avaldaja
6.veebruari 2015 avalduse suhtes tehtud otsuse peale kaebuse esitamiseks. Avaldaja ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
7.Kohtutäitur palus jätta kaebus TsMS § 371 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole A. Eero täiteasjas nr 084/2015/201 kohtutäituri tegevuse peale kaebust esitanud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
8.Tartu Maakohus keeldus 30. oktoobri 2015 määrusega TsMS § 371 lg 1 p 3 ja § 371 lg 2 p 2 alusel kaebuse menetlusse võtmisest ning jättis avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole täiteasja toimikust nähtuvalt kohtutäitur avaldaja
6.veebruari 2015 avaldusele midagi vastanud ning on tagastanud 5. veebruaril 2015 laekunud 52,24 eurot. Seega ei ole kohtutäituri otsust, mida tühistada, avaldajale on tema avalduse alusel laekunud summa tagastatud. Maakohus leidis, et 10. aprilli 2015 avaldust ei saa pidada kaebuseks kohtutäituri tegevuse peale. Tegemist on avaldusega, mille kohtutäitur on lahendanud 25. aprilli 2015 otsusega. Otsuses on kohtutäitur selgitanud, et otsuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega ei ole 25. aprilli 2015 otsuse puhul järgitud kohustuslikku kohtueelset korda. Osaliselt tugineb avaldaja 17. aprilli 2015 kohtutäiturile esitatud avalduses asjaoludele (nõude aegumine, sissenõudjal nõude puudumine), millele ei saa tugineda kaebuses kohtutäituri tegevuse peale, vaid tuleb esitada hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Olenemata sellest, kas avaldaja on järginud kohtueelset korda, tuleks nende väidete osas avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda, kuivõrd avaldusega ei ole võimalik taotlevat eesmärki saavutada. Maakohus leidis, arvestades, et avaldaja ei ole 17. aprilli 2015 avalduses selgelt välja toonud, et esitab kaebuse selle peale, et kohtutäitur ei ole mittearestitavat summat suurendanud ega raha tagastanud ning, et kohtutäitur on teinud 25. aprillil 2015 otsuse avaldaja varasema 10. aprilli 2015 taotluse kohta, et avaldajal tuli kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks järgida 25. aprillil 2015 otsuses selgitatud korda. Seega tuli avaldajal enne kohtusse pöördumist esitada kohtutäiturile kaebus 25. aprilli 2015 otsuse peale. Isegi kui lugeda, et 17. aprilli 2015 avalduse osas on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, on kaebus kohtule esitatud hilinenult ning taotlus tähtaja ennistamiseks tuleks jätta rahuldamata. Avaldaja poolt välja toodud asjaolud ei põhjenda, miks ei saanud avaldaja esitada tähtaegselt kaebust kohtutäituri otsuse peale. Täiteasja toimikust nähtuvalt ei ole avaldaja tuginenud kohtutäiturile esitatud avaldustes sellele, et kohtutäitur ei oleks tohtinud Tartu Maakohtu 12. veebruari 2011 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-660/2000 täitemenetlust alustada. TMS § 218 lg-st 2 tulenevalt ei saa avaldaja sellele kaebuses kohtutäituri otsuse peale tugineda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.A. Eero esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 määruse tühistamist, kohtutäituri 21. aprilli 2015 ja 25. aprilli 2015 otsuste kaebetähtaja ennistamist ning asja saatmist maakohtule menetlusse võtmiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtuga selles, et määruskaebuse esitajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtutäiturile 6. veebruaril 2015, 10. aprillil 2015 ja 17. aprillil 2015 esitatud avaldused kujutavad endast nii formaalselt kui sisuliselt kaebust kohtutäituri
tegevuse peale TMS § 217 mõttes. Maakohus on jätnud kõrvale kaebuse sisulise hindamise ning ei arvestanud käesoleva vaidluse erilisi asjaolusid – kaebaja kõrget vanust, invaliidsust, segadust tekitavat olukorda, arvestades, et nõue on 14 aastat vana, muutunud on aegumise regulatsioon jne. Kohtutäituri otsustes välja toodud kohtueelne kord ei tähenda, et kaebajal on see läbimata: 2) määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga selles, et kohtutäituri 21. aprilli 2015 ja 25. aprilli 2015 otsuste kaebetähtaja ennistamiseks puudub õiguslik alus. A. Eero ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel, kuivõrd õiguslik olukord oli talle segadust tekitav ja juriidiliselt hoomamatu. Nõue on 14 aastat vana, muutunud on aegumise regulatsioon, vastava nõude osas on kohtutäitur Reet Rosenthal 23. veebruaril 2015 täitemenetluse algatamisest keeldunud ning A. Eerole oli tekkinud arusaam täitemenetluse lõppemisest tulenevalt kohtutäitur Anne Böckleri õiendist; 3) on A. Eero kaebus kohtutäituri tegevuse suhtes põhjendatud, sest kohtutäituril puudub õiguslik alus täitetoimingute tegemiseks. Kohtuotsuses resolutiivosas puudub kahju suurus. Määruskaebuse esitaja viitab TsMS § 442 lg-le 5 ning Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-132-07 ja nr 3-2-1-44-14. Otsus ei vasta täitedokumendi nõuetele TMS § 2 lg 1 ja § 23 lg 1 mõttes.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 30. oktoobri 2015 määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt määruse põhjendusi. Ringkonnakohus saadab A. Eero hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (6. juuli 2015 avaldus) määruskaebuse põhjendustest olenemata maakohtu poolt olulise menetlusnormi rikkumise tõttu maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Nähtuvalt maakohtule esitatud kaebusest (tl 76-79) taotles A. Eero kohtutäitur Oksana Kutšmei
21.aprilli 2015 ja 25. aprilli 2015 otsuste ning avaldaja 6. veebruari 2015 avalduse suhtes tehtud kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, 3. veebruari 2015 akti vara kontol arestimise kohta ja eelnimetatud kohtutäituri otsuste tühistamist ning täiteasjas nr 084/2015/201 menetluse lõpetamist. Maakohus keeldus vaidlustatud määrusega E. Eero kaebuse menetlusse võtmisest.
12.Asja materjalide kohaselt esitas sissenõudja Lindorff Eesti AS kohtutäitur Oksana Kutšmeile 13.01.2015 täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele kriminaalasjas nr 1-660/2000 tehtud Tartu Maakohtu 12.02.2001 otsus (jõustus 23.02.2001) ning sisse nõuda võlgnikult A. Eerolt 5384,56 eurot. Kohtutäitur alustas 15.01.2015 sissenõudja avalduse ja kriminaalasjas nr 1-660/2000 tehtud Tartu Maakohtu 12.02.2001 otsuse alusel täitemenetlust. Kohtutäitur arestis 03.92.2015 A. Eero kontole laekuva sissetuleku (vara kontol arestimise akt – tl 90). A. Eero esitas 06.02.2015 kohtutäiturile avalduses (tl 91), milles taotles kohtutäituri poolt 05.06.2015 kinnipeetud 71,99 euro tagasikandmist. Kohtutäitur nimetatud avaldusele kirjalikult ei vastanud (täiteasja nr 084/2015/201 toimikus 05.10.2015 e-kiri). A. Eero esitas 10.04.2015 kohtutäiturile avalduse, milles palus tagasi kanda 2015 aprilli alguses kohtutäituri poolt kinni peetud töötasu 25,56 eurot ning suurendada mittearestitavat summat 416,85 euroni (tl 92). Vastuses 10.04.2015 avaldusele on kohtutäitur 25.04.2015 (vastusel märgitud ekslikult kuupäevaks 25.03.2015 – tl 18) jätnud avalduse rahuldamata, kuna võlgnikule on võimaldatud seadusjärgne elatusmiinimum ühe kuupalga alammäära ulatuses. A. Eero esitas 17.04.2015 kohtutäiturile avalduse, milles ta tugineb sellele, et ei ole Lindorff AS-ile võlgu, et nõue on aegunud ning rikutud on TMS § 131 lg 1 p 2, mille kohaselt puudega inimese sotsiaaltoetuse vastu nõuet kasutada ei tohi (tl 93). Vastuseks 17.04.2015 avaldusele on
kohtutäitur 21.04.2015 avaldajale selgitanud, et nõue on Lindorff AS-ile loovutatud (lisatud nõuete loovutamise lepingu ärakiri), samuti, et kohtutäituri hinnangul ei ole nõue aegunud ning kontolt mahavõetud summa läks maha töötasust, mitte pensionist ega sotsiaaltoetusest (tl 94-95).
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgniku TMS § 133 lg 1 kohane avaldus kohtutäiturile ei ole käsitletav TMS § 217 lg 1 mõttes kaebusena kohtutäituri tegevuse või otsuse peale. TMS § 217 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
13.1.A. Eero 06.02.2015 avaldus, milles ta taotles kohtutäituri poolt 05.02.2015 kinnipeetud 71,99 euro tagasikandmist, on avalduseks TMS § 133 lg 1 mõttes. Kui A. Eero leidis, et kohtutäitur jättis ebaõigesti mingis osas ta 06.02.2015 avalduse rahuldamata, siis oleks ta pidanud esitama TMS § 217 lg 1 kohase kaebuse seaduses märgitud tähtaja jooksul, kuid A. Eero ei ole kohtutäiturile vastavat kaebust esitanud. Seega ei ole A. Eero kinni pidanud eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ning maakohus on õigesti keeldunud A. Eero 06.02.2015 avalduse suhtes tehtud otsuse peale esitatud kaebuse menetlusse võtmisest (TsMS §371 lg 1 p 3). Siinkohal märgib ringkonnakohus, et täitemenetluse osalisel on õigus vaidlustada TMS § 217 lg 1 kohaselt ka kohtutäituri tegevusetust, s.o juhul, kui kohtutäitur ei vasta avaldusele, siis on menetlusosalisel mõistliku aja jooksul võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel ilma kohtutäituri vastuseta.
13.2.A. Eero 10.04.2015 avaldus kohtutäiturile, milles ta palus tagasi kanda 2015 aprilli alguses kohtutäituri poolt kinni peetud töötasu 25,56 eurot ning suurendada mittearestitavat summat 416,85 euroni, on samuti käsitletav avaldusena TMS § 133 lg 1 mõttes. Vastuses 10.04.2015 avaldusele on kohtutäitur 25.04.2015 teatanud, et jätab avalduse rahuldamata. Ka kohtutäituri 25.04.2015 vastuse puhul oleks A. Eero pidanud mittenõustumisel esitama kohtutäiturile TsMS § 217 lg 1 kohase kaebuse ning kuna ta seda ei teinud, siis ole järgitud kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikku korda ja maakohus on õigesti keeldunud selles osas kaebuse menetlusse võtmisest.
13.3.A. Eero 17.04.2015 avaldus kohtutäiturile, milles ta tugineb sellele, et ei ole Lindorff AS-ile võlgu, et nõue on aegunud ning, et rikutud on TMS § 131 lg 1 p-i 2, mille kohaselt puudega inimese sotsiaaltoetuse vastu nõuet kasutada ei tohi, on TsMS § 217 lg 1 järgi kaebuseks kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur on A. Eerole vastanud 21.04.2015 ning kuna antud juhul on järgitud eelnevat kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikku korda, siis oli A. Eerol õigus esitada kaebus maakohtule kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul (TMS § 218 lg 1). Asja materjalide hulgas puuduvad andmed, millal A. Eero on kohtutäituri 21.04.2015 vastuse kätte saanud, kuid menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et A. Eero poolt 04.06.2015 maakohtule esitatud kaebus kohtutäituri 21.04.2015 vastuse peale on esitatud hilinemisega, s.o ei ole järgitud TMS § 218 lg-s 1 sätestatud tähtaega. TMS § 218 lg 1 kohaselt kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. A. Eero on taotlenud maakohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et õiguslik olukord oli talle segadust tekitav ja juriidiliselt hoomamatu, nõue on 14 aastat vana, muutunud on
aegumise regulatsioon, vastava nõude osas on kohtutäitur Reet Rosenthal 23. veebruaril 2015 täitemenetluse algatamisest keeldunud ning tal oli tekkinud arusaam täitemenetluse lõppemisest tulenevalt kohtutäitur Anne Böckleri õiendist. Samuti on A. Eero tuginenud tähtaja ennistamise taotluses kõrgele eale ja invaliidsusele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ükski A. Eero poolt esitatud asjaolu ei anna alust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. TsMS § 67 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha. Mõjuvaks põhjuseks, mis takistas A. Eerol maakohtule kaebuse tähtaegset esitamist, ei ole tema iga (sünd 17.02.1952), samuti invaliidsus ja õigusalaste teadmiste puudumine (sh nõude aegumise regulatsiooni muutus). Kaebuse tähtaegset esitamist takistanud mõjuvaks põhjuseks ei saa olla võlgniku arusaam täitemenetluse lõppemisest tulenevalt kohtutäitur Anne Böckleri õiendist ning tema arvamus, et nõue on aegunud. Antud täiteasjas on algatatud täitemenetlus kohtutäitur O. Kutšmei poolt 15.01.2015 (s.o täitemenetlust viib läbi erinev kohtutäitur) ning kohtutäitur on A. Eerole korduvalt selgitanud, et kohtutäituri arvates ei ole nõue aegunud. Lisaks nähtub kohtutäitur Anne Böckleri täitemenetluse lõpetamise otsusest selgelt, et täitemenetlus on lõpetatud Eesti Vabariigi nõudes A. Eero vastu, mitte aga täiteasjas nr 084/2015/201 täitmisel olevas nõudes. Lähtudes asjaolust, et kaebus kohtutäituri 21.04.2015 otsuse peale on esitatud tähtaega rikkudes ning puudub mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, on maakohus õigesti keeldunud ka selles osas kaebust menetlusse võtmast.
13.4.A. Eero taotluse osas tühistada kohtutäituri 03.02.2015 vara kontol arestimise akt märgib ringkonnakohus järgmist. Juhul, kui võlgnik leidis, et kohtutäitur on seadusevastaselt arestinud 03.02.2015 vara võlgniku kontol, oleks ta pidanud esitama TMS § 217 lg 1 kohaselt kaebuse kohtutäiturile 03.02.2015 vara arestimise akti peale. Kuna A. Eero ei ole vastavat kaebust kohtutäiturile esitanud, siis ei ole ta järginud eelnevat kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikku korda ja ta ei saa esitada kaebust maakohtule kohtutäituri 03.02.2015 vara kontol arestimise akti tühistamiseks. Seetõttu on maakohus õigesti keeldunud kaebust 03.02.2015 vara kontol arestimise akt tühistamiseks menetlusse võtmast.
13.5.Määruskaebuse esitaja on taotlenud täiteasjas nr 084/2015/201 täitemenetluse lõpetamist seetõttu, et puudub täitedokument. Ka selles osas ei ole A. Eero järginud kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikku korda, sest ta ei ole esitanud eelnevalt vastavat kaebust kohtutäiturile, ning maakohus on õigesti keeldunud kaebuse menetlusse võtmisest.
14.Asja materjalide kohaselt esitas A. Eero 06.07.2015 avalduse Tartu Maakohtule, mis on pealkirjastatud kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning milles avaldaja on soovinud tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu ja samuti põhjusel, et kohtutäituri poolt täitmisele võetud kohtuotsust ei saa täita, kuivõrd selle resolutsioonis ei ole täitmisele võetud summat temalt välja mõistetud (tl 33-34). Maakohus on jätnud nimetatud avalduse käiguta ning palunud A. Eerot täpsustada, kas ta soovib esitada määruskaebust Tartu Maakohtu 25. juuni 2015 määruse peale (tl 52-53). Toimikus puudub maakohtu seisukoht A. Eero 06.07.2015 avalduse suhtes. Ringkonnakohtu arvates tuleb A. Eero poolt 06.07.2015 esitatud avaldust, mis on pealkirjastatud hagina sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamiseks, käsitleda TSM § 221 lg 1 alusel esitatud hagina. Maakohus ei ole A. Eero poolt esitatud hagi menetlemisest keeldunud (s.o maakohus ei ole selget seisukohta A. Eero poolt maakohtule 06.07.2015 esitatud avalduse kohta võtnud) ning seetõttu
tuleb see saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule, kuna avalduse suhtes seisukoha mittevõtmisega on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 372). Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, jättes avaldus seniks käiguta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi, kui puudusi ei kõrvaldata kohtu määratud tähtpäevaks, jätab maakohus avalduse menetlusse võtmata ja tagastab selle avalduse esitajale.
15.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.