Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
13. jaanuar 2016. a Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-108946
Tsiviilasi
Intrum Justitia Debt Finance AG hagi T. S. vastu võlgnevuse summas 255 eurot, sissenõudekulu 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 45,52 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Hagi hind
343,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Intrum Justitia Debt Finance AG – registrikood xx-xxxxxxxxxxxxx-x; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lepinguline esindaja: D. N. - Intrum Justitia AS, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post Kostja: T. S. , isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kirjalik menetlus
2 (4)
Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja vastavalt TsMS §-le 407 tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega on 9.10.2015. a kätte toimetatud kostjaga samas eluruumis (Keskuse tee 19-5, Himmaste küla, Põlvamaa) elavale kostja emale (tl 43). Kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse TsMS § 322 lg 1 kohaselt dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega saab menetlusdokumendid lugeda kostjale kättetoimetatuks. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. Samuti ei ole kostja kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on hagiavalduses taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt 160 eurot alates 8.09.2015. a, s.o alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse 160 eurot täieliku tasumiseni määraga 8% aastas (tl 19 pöördel, 21), s.o 0,0219% päevas. Hagiavalduse esitamise, s.o 7.09.2015. a seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 45,52 eurot. Kohus on arvestanud viivist lepingujärgses määras, s.o 0,0219% päevas põhivõlgnevuselt 160 eurot ajavahemiku 8.09.2015. a. (hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast) kuni 13.01.2016. a (kohtuotsuse tegemiseni), s.o 128 päeva eest summas 4,49 (160 x 0,0219% x 126) eurot. Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 50,01 (45,52 + 4,49) eurot. Edasi lisandub viivis protsendina põhinõudest – 160 x 0,0219%, s.o 0,035 eurot päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest 3 (4)
ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot väljamõistmist (tl 21). Riigilõivu tasumist on kontrollitud (tl-d 3, 31). Tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna 20 euro väljamõistmist TsMS § 172 lg 9 alusel (tl 21). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 95 (75 + 20) eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud (tl 21). Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.