Kohtulahend

ülekuluna. Õigusliku aluseta on ka küttearved katusetööde ajal, kui kostja korteri kohal puudus soojustatud katus. Samuti on õigusliku aluseta kommunaalteenuste arved, mida hageja esitas kostjale aja eest, mil toimus katuse renoveerimine ja kostja korter ei olnud avatud katuse tõttu sihtotstarbeliselt kasutatav. Küttearved on ka edaspidi alusetud, kuna kostja lülitas korteri pärast amortiseerunud küttesüsteemi tõttu tekkinud avariid küttesüsteemist välja. Alusetud on ka laenu- ja liisingulepingutega seotud arved 415,12 eurot. Alusetud on ka arved haldusteenuste eest 162,60 eurot, kuna haldaja jättis oma kohustused täitmata. Samamoodi on alusetud arved raamatupidamisteenuse eest 71,20 euro ulatuses, kuna raamatupidamisteenuse osutaja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Hageja nõue on põhjendatud 620,40 euro ulatuses (algse hagivastuse järgi 1269,32 euro), kuid kostja on hageja nõude selles osas tasaarvestanud oma kulutuste hüvitamise nõudega. Kostja tegi 2010 sügisel elamu katuse osaliseks rekonstrueerimiseks kulutusi 9254,86 eurot. Kostja rekonstrueeris katuse osaliselt, kuna riiklikult tunnustatud ekspert oli selle varisemisohtlikuks tunnistanud ja hageja ei soovinud katust mõistliku aja jooksul parandada. Kohalik omavalitsus oli ehitustegevuse kooskõlastanud. Kostja kutsus katuse rekonstrueerimise küsimuses kokku ka korteriomanike koosoleku, kuhu teised korteriomanikud ei ilmunud. Hageja võlgneb kostjale katuse kordategemise kulud, mida kostja iga kuu tasaarvestab. Hageja ei ole tasaarvestust õigel ajal vaidlustanud. Alusetu on ka hageja viivisenõue, kuna kostja on nõuded tasaarvestanud ja iga kuu ei ole arvetes viivist arvestatud. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus tasaarvestada arveid 620,40 euro ulatuses ja kas arved 2098,03 euro kohta on põhjendatud. Pooled ei vaidle, et elamu katus vajas tervikuna ja vajab siiani 3⁄4 ulatuses rekonstrueerimist. 2003.a. tellitud katuse rekonstrueerimine ei vastanud nõuetele. Valedest töövõtetest tingitud puudused on põhjustanud katusekonstruktsiooni pruunmädaniku ja seente vohamise, mille tõttu ei ole tagatud katusekonstruktsioonide nõutav kasutusiga ning need on muutunud ohtlikuks inimeste elule ja tervisele. Korteriomanikud andsid üldkoosolekul nõusoleku katust remontida. Hageja juhatus ei ole tegutsenud heas usus eluohtlikus seisus oleva katuse parandamise organiseerimiseks. Tõendatud on kostja vajadus asuda ise katust rekonstrueerima, kuna hageja juhatus näitas üles suutmatust probleemi lahendada. Remonttööde edasilükkumisel oleks katuse parandamise kulud suurenenud. Paljasõnalised on hageja väited, et tegemist on ebaseadusliku ehitusega, mis tuleb lammutada. Kostja esitas 05.11.2010 hagejale katuse kordategemisega seotud kulutuste hüvitamise nõude koos dokumentatsiooni ja arvetega, mida hageja juhatus keeldus aktsepteerimast. 26.01.2011 erakorralisel korteriühistu üldkoosolekul otsustati, et kostja maksmata osa võtavad teised korteriomanikud enda kanda katusega seotud vaidluse lõpuni. 24.01.2012 valmis eksperdiarvamus, mis tunnistas kostja ehitustegevuse katuse osalisel rekonstrueerimisel põhjendatuks ja nõuetele vastavaks. Ka kulud 9591 eurot on põhjendatud. Seega on kostjal hageja vastu kulutuste hüvitamise nõue AÕS § 72 lg. 4, KOS § 15 lg. 2 ja hageja põhikirja p. 4.9 alusel, kuivõrd katuse rekonstrueerimistööd on olemuselt vajalikud kulutused TsÜS § 63 p. 1 mõttes ning kostja on õigustatult tasaarvestanud hageja esitatud majandamiskulude arveid 620,40 euro ulatuses kulutustega, mida ta tegi katuse osaliseks

rekonstrueerimiseks. Kuna VÕS § 197 lõikest 2 tulenevalt lõpevad tasaarvestamisega pooltevahelised vastastikused nõuded, jääb hagi vastavas osas rahuldamata. Kostja on õigustatult keeldunud soojussõlme renoveerimistööde arvete tasumisest 161,16 euro ulatuses. Soojussõlme renoveerimine 3497,72 euro eest on käsitatav suure investeeringuna, mille tegemine läheb vastuollu hageja 26.04.2010 üldkoosoleku otsusega, kus otsustati suuri investeeringuid mitte teha enne, kui on selgunud katuse kordategemisega seotud lõplikud kulud. Kostja ei ole soojussõlme renoveerimistööde kulutuste tegemiseks oma nõusolekut andnud. Samuti ei ole toimikus hageja otsustust, mille alusel on hageja juhatus otsustanud teha soojussõlme renoveerimistööd. Seetõttu ei ole võimalik hinnata ka investeeringu põhjendatust. Vastavat küsimust ei ole otsustatud ka korteriühistu üldkoosolekul ning tööd tehti vaid ühe hinnapakkumise alusel, mistõttu ei ole hinnatav, kas tööde maksumus oli kooskõlas tehtud töödega. Hageja juhatus ei käitunud heas usus, kui tellis töid isikult, kellel ei olnud ehitustööde tegemiseks litsentsi. Aprillist 2011 kuni maini 2012 esitati hagejale õigusabiteenuse arveid kokku 3393 eurot ehk 3283,89 eurot enam, kui üldkoosoleku otsusega ette nähti (10 000 krooni ehk 639,11 eurot). Korteriühistu liikmetel puudub kohustus osaleda sedalaadi suuremahuliste kulude kandmisel, kui need ei sisaldu majanduskavas ning korteriühistul, kus on kõigest 16 korteriomandit, puudub ka sisuline vajadus iga kuu juriidilist nõustamist osta ja sellekohaseid kulusid tasuda. Eeltoodu tõttu keeldus kostja õigustatult õigusabiteenuse eest esitatud arvete tasumisest osas, mis ületas üldkoosolekul kokkulepitut, s.o kokku 233,18 eurot, mis osas ei tule haginõuet rahuldada. Küll aga on hageja põhjendatult esitanud kostjale 2011 veebruaris ja märtsis arveid õigusabi kulude kohta 29,42 euro ulatuses, lähtudes 26.01.2011 üldkoosoleku otsuse punktist

raamatupidamisteenust osta ning tegemist on majandamiskuluga, mida kostja on kohustatud tasuma. Hagejal oli õigus arvestada viivist KÜS § 7 lg. 4 järgses määras arvetelt, mida maakohus pidas otsuses põhjendatuks. Seega keeldus kostja põhjendamatult tasumast hageja esitatud arvete alusel 1020,49 eurot, millele lisandub viivis. Kuna kostja on teinud vajalikke ja põhjendatud kulutusi katuse parendamiseks 9591 euro ulatuses, millest kostja on arvutanud maha tema kaasomandi suurusele langeva osa 427,40 eurot ning õigustatult tasaarvestanud arveid 620,40 euro ulatuses, on kostjal endiselt mitmekordselt suurem kulutuste hüvitamise nõue hagejale, võrreldes hageja nõudega kostja vastu. Seetõttu on põhjendatud ja mõistlik tasaarvestada hageja nõue ka ülejäänud arvete ja viivise osas kostja kulutuste hüvitamise nõudega, mistõttu jääb hagi täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja poolt teostatud katuse rekonstrueerimistööde tasaarvestuse hindamisel on maakohus jätnud kohaldamata VÕS § 200 lg. 4, mille järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. Hageja esitas tasaarvestuse kohta kolm vastuväidet, milleks olid rekonstrueerimistööde proportsionaalsus, ehitustööde seaduslikkus ning asjaolu, et tasaarvestus ei ole tehtud õigele isikule. Hageja esitas vastuväite korras dokumentaalse tõendusmaterjali, mis näitas, et kostja poolt teostatud rekonstrueerimistööde näol ei olnud tegemist olemasoleva katusekonstruktsiooni parandamisega, vaid uue, hoone projekti eirava, konstruktsiooniga, mille rajamine eeldas KOS § 16 lg. 1 kohaselt kõikide korteriomanike nõusolekut. Ilma eelnimetatud nõusolekuta puudus hagejal õigus katuse rekonstrueerimistöid läbi viia sellisel viisil nagu seda kostja tegi, mistõttu ei ole hageja näol tegu õige isikuga, kellele tasaarvestusnõue esitada. Tasaarvestuse nõude oleks teoreetiliselt saanud esitada teiste korteriomanike kui kaasomanike vastu AÕS § 72 lg. 4 kohaselt. Tasaarvestuse hindamisel on maakohus hageja suhtes valesti kohaldanud KOS § 15 lõiget 2 ja AÕS § 72 lõiget 4, mis reguleerivad korteriomanike vahelisi suhteid kaasomandi eseme valitsemisel. Hageja näol on tegemist korteriomanike poolt kaasomandi eseme majandamiseks loodud isikuga, kes ei saa kaasomandi eset remontida ega korras hoida, kui korteriomanikud ei ole vastavat otsust langetanud (KOS § 15 lg. 3) või kokkulepet sõlminud (KOS § 16 lg. 1) ning selleks vajalikke rahalisi vahendeid eraldanud. Olukorras, kus kostja näol on tegemist Raua 29 Tallinnas asuva korteriomandi kaasomandi eseme omanikuga, on maakohus jätnud kohaldamata VÕS § 101 lg. 3, mille kohaselt ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Soojussõlme renoveerimistööde kulude hindamisel on maakohus jätnud kohaldamata ehitusseaduse (EhS) § 2 lg. 6, mille kohaselt ei ole soojussõlme renoveerimistööde näol tegu ehitamisega, mistõttu on maakohus asunud vääralt seisukohale, et soojussõlme renoveerimistööde teostamiseks on vajalik projekti, ehitusloa ning litsentsi olemasolu. Kohus

jättis tähelepanuta, et soojussõlme renoveerimistööde tegemiseks oli olemas üldkoosoleku otsus. Maakohtu otsus sisaldab vastuolulisi seisukohti. Otsuse punktides 16-20 on tunnistanud maakohus kostja õigust tasaarvestada ilma korteriomanike nõusolekuta, projektita ja ehitusloata teostatud katuse ümberehitamise kulusid, millega on vastuolus otsuse p. 22, kus üldkoosoleku otsuse, projekti ning ehitusloa puudumisele viidates on maakohus jätnud hageja nõude rahuldamata. Otsuse p. 22 kohaselt puudub maakohtu hinnangul hagejal õigus teha suuremahulisi töid, millega on omakorda vastuolus maakohtu seisukoht punktis 25, kus kohus jätab küttesüsteemi halvale seisukorrale viidates hageja kasuks küttekulud välja mõistmata. Otsuse punktis 26 asub maakohus seisukohale, et kostja on kohustatud tasuma majandamiskulude arveid, sõltumata sellest, kas ta sai oma korterit kasutada või mitte, otsuse punktis 25 aga märgib maakohus vastuolus punktiga 26, et kostjal on õiguskaitsevahendina õigus keelduda majanduskulu tasumisest hagejale. Jääb selgusetuks, millisel õiguslikul alusel on maakohus vabastanud kostja kui Raua 29 Tallinnas asuva korteriomandi kaasomandi eseme omaniku majandamiskulude tasumisest otsuse punktides 22, 23, 24, 25, 26 ja 31. Otsuse punktis 20 on maakohus märkinud, et kostjapoolne katuse rekonstrueerimistöödega seotud kulude kandmine on tõendatud kuluarvetega. Tegelikult on viidatud arvete näol tegu mitte kostja, vaid hageja kantud katuse remondiprojekti koostamise kuludega. Otsuse punktis 22 rajab maakohus oma seisukoha hageja 26.04.2010 toimunud üldkoosoleku otsuse punktile 4, märkides muuhulgas, et kostja ei ole andnud nõusolekut soojussõlme renoveerimiseks. Vastavalt KOS § 15 lõikele 3 oli üldkoosolekul õigus otsustada soojussõlme renoveerimise küsimust, kuna see jäi tavapärase valitsemise piiridesse. Seetõttu ei vabasta kostjat nimetatud kulude kandmise kohustusest asjaolu, et tema ei hääletanud otsuse poolt, kuna otsus on kohustuslik kõigile korteriühistu liikmetele. Samas nähtub sama koosoleku otsuse punktist 2, et kostja on olnud kursis soojussõlme olukorraga ning teinud küttesüsteemi olukorra parandamiseks ka ettepaneku, mis on korteriomanike poolt ühehäälselt heaks kiidetud. Menetluse käigus ei leidnud kinnitust väide, nagu vajaks Raua 29 Tallinnas asuva hoone katus 3⁄4 ulatuses rekonstrueerimist, millele tugines maakohus otsuse punktides 18 ja 22. Samuti ei leidnud menetluse käigus kinnitust, et katuse rekonstrueerimistööde teostamine oli kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastatud, millele tugines maakohus otsuse punktis 19. Menetluse käigus ei leidnud kinnitust ka kostjapoolne katuse rekonstrueerimiskulude kandmine, millele maakohus tugines otsuse punktis 20. Maakohus on rajanud otsuse punktides 18, 19, 20, 22, 23, 24, 25, 26 ja 31 oma seisukohad suures osas üksikute hageja üldkoosolekute protokollidest nähtuvatele otsustele, võtmata arvesse hiliseimaid hageja üldkoosolekute vaidlusaluseid küsimusi täpsustavaid ja muutvaid otsuseid. Eelkõige puudutab viimatinimetatud asjaolu hagi aluseks olevate kulude kandmist, mis on saanud hageja üldkoosoleku heakskiidu vastava perioodi majandusaasta aruande kinnitamise kaudu. Olukorras, kus kostja ei ole eelnimetatud otsuseid vaidlustanud seadusega etteantud tähtaja jooksul, on need muutunud talle täitmiseks kohustuslikuks. Maakohus on jätnud analüüsimata hageja nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Kõik selleks vajalikud tõendid on hageja esitanud.

Vastuväited kaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik KÜ Raua 29 apellatsioonkaebuse alusel tühistas Tallinna Ringkonnakohus oma 11-12-2013 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse hagi täielikuks rahuldamiseks, s.o. mõistis kostjalt välja põhivõla 2718,43 eurot ja viivised. Ringkonnakohus leidis, et kostja ei saa korteriühistu vastu maksma panna oma kulutuste hüvitamise nõuet. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi täiskogu 08.10.2014 otsusega ringkonnakohtu otsus tühistati ja saadeti asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohtu otsuse selgituste kohaselt võib kostja korteriühistu majandamisekulude nõuet tasaarvestada oma nõudega korteriomanike kui hageja liikmete vastu katesetöödest tulenevate kulutuste hüvitamiseks. Hageja on järgnevalt tetanud, et vähendab oma nõuet 104,36 euro võrra. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et 104,36 euro osas tuleb menetlus lõpetada ja selles osas maakohtu otsus tühistada seoses hagist osalise loobumisega. Ülejäänud osas tuleb jätta maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmiseks lõppjäreldustes muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtus seisukohaga, mille kohaselt on kostja õigustatult keeldunud soojussõlme renoveerimistööde eest arvete tasumisest 161,16 euro ulatuses. Nagu Riigikohus antud asjas selgitas, tuleb amortiseerunud küttesüsteemi vahetamist üldjuhul lugeda vajalikuks kulutuseks. Hageja üldkoosoleku 26.04.2010 protokolli kohasel on üldkoosolek leidnud, et maja soojussõlm on halvas seiskorras ja vajab renoveerimist. Seega ringkonnakohus loeb tuvastatuks, et soojussõlme renoveerimine oli vajalik ja selle kohta oli üldkoosoleku otsus. Asjaolu, et töid tehti vaid ühe hinnapakkumise alusel ja seda ei teinud litsentseeritud ehitaja, ei anna veel alust lugeda soojussõlme renoveerimiseks tehtud kulutusi mittevajalikeks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja õigusabikulu nõue on põhjendatud vaid 29,42 euro ulatuses. Õige on maakohtu seisukoht, et üldkoosoleku 26.01.2011 otsusega nähti ette õigusabikulu fondi loomine vaid 639,11 euro ulatuses. Apellandi viidatud hageja 26.01.2011 erakorralise üldkoosoleku otsuse punktis 4 on üldkoosolek võtnud vastu otsuse moodustada sihtotstarbeline õigusabikulude fond, suurusega 639,11 eurot, mida võidakse vajadusel suurendada juhatuse otsusega. Ringkonnakohtu hinnangul on üldkoosoleku otsus seadusvastane ja tühine osas, millega lubati juhatusel seda fondi suurendada, sest üksnes vaid üldkoosolek saab otsustada, mis liiki kulutusi saab korteriühistu majandamiskuludena teha (vt. ka Riigikohtu lahendi 3-2-1-89-13 p. 13); selle küsimuse otsustamist ei saa delegeerida ühistu juhatusele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus alusetult leidnud, et kostja ei pea tasuma 38,16 euro ulatuses majandamiskulude arvet seonduvalt ühistu poolt katuseprojekti tellimisega. Projekt oli

vajalik renoveerimistööde mahu väljaselgitamiseks, hinnapakkumiste võrdlemiseks ja teostatavate tööde kvaliteedi kontrollimiseks. Arvestades seda, et katuseprojekt puudus ja selle tegemine oli vajalik, oli ka katuseprojekti tellimiseks kulutuste tegemine vajalik. Nagu nähtub hageja 26.01.2011 üldkoosoleku protokollist, arutas üldkoosolek katuseprojekti tellimisega seotud asjaolusid ja seda, miks see telliti teiselt projekteerijalt, kui varem otsustatud. Maakohus on alusetult leidnud, et kostjal on õigus jätta tasumata küttearved 550,70 euro ulatuses põhjendusel, et kostja ei saanud korterit kasutada, kuivõrd ta lülitas küttesüsteemi oma korteris välja selle ohtlikkuse tõttu. Nagu Riigikohus antud asjas selgitas, ei vabane kostja elamu küttekulude ega muude kommunaalkulud kandmise kohustusest võrdeliselt kaasomandiosaga kui kaasomandiga seotud kohustustest ainuüksi põhjusel, et neid kulutusi nõutakse aja eest, kui kostjat korteril puudus soojustatud katus ja see ei olnud sihipäraselt kasutatav või kui kostja oli korteri keskkütesüsteemist välja lülitanud. KOS § 13 lg. 1 teise lause järgi peab proportsionaalsest kulujaotusest kõrvalekaldumiseks olema kaasomanike kokkulepe. Kokkuleppeks vajalikke teiste kaasomanike tahteavaldusi ei ole kostja nõudnud. Kui korterit tegelikult ei köeta või ei saa korteriomanik kasutada muid kommunaalteenuseid, võib tal olla korteriomanike või korteriühistu vastu kahjunõue, kui takistuste põhjuseks on korteriühistu kohustuste rikkumine. VÕS § 110 ja 111 sätestavad üksnes kohustuste täitmisest ajutise keeldumise õiguse. Kohustuse rikkumise korral võib korteriomanikul olla kahju hüvitamise nõue, mille ta saab kommunaalkulude nõudega tasaarvestada. Kostja ei ole seda teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega osas, milles maakohus leidis, et hageja arved renoveerimislaenu tagasimaksmise osamaksete (415,12 eurot) on põhjendatud ning kostjal on kohustus neid tasuda, sest kui kostja sai korteri omaniks 2010.a. märtsis, kaasnes sellega kostjale ka kohustus tasuda hageja võetud laenukoormust. Samuti nõustub kolleegium sellega, et kostjal ei ole õigust keelduda hageja haldusteenuse arvete (162,20 eurot) tasumisest põhjendusel, et ta ei ole rahul haldusteenuse kvaliteediga, samuti raamatupidamisteenuse ostmiseks esitatud arved 71,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hagejal puudub õigus nõuda viiviseid, kuivõrd hageja ei korraldanud hageja korteri kohal olnud katuseosa väljavahetamist ning juba 05.11.2010 esitas kostja hagejale tasaarvestusavalduse, mille kohaselt ta tasaarvestab igakuiselt hageja poolt põhjendatult esitatud arved amortiseerinud katusekatte väljavahetamisest tuleneva kulutuste hüvitamise nõudega (toimiku lk. II kd., lk. 187). Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu otsuse põhjendustega osas, mis puudutab kostjal tasaarvestava nõude olemasolu seonduvalt tema poolt teha lastud katuskatte vahetusega kantavate kulutustega (samuti katusekatte vahetuse vajalikkuse) kohta ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja vastuväide , mille kohaselt kostja ei ole ise neid kulutusi kandnud, kuna tööd tellis ja lasi teha kolmas isik, on põhjendamtu juba seetõttu, et kostja ja too kolmas isik on kokku leppinud, et kostja hüvitab kulutused kolmandale isikule (vt. toimiku IV kd., lk. 195). Nagu Riigikohus on antud asjas tehtud lahendis selgitanud, võib tuvastatud asjaoludel kostja tegevus olla hõlmatav KOS §-ga 15 lg. 2, mille järgi on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise

suhte alusel, s.o. võrdeliselt kaasomandiosade suurusega (KOS § 13 lg. 1 ja 2). Samasugune õigus tuleneb asja kaasomanikule AÕS § -st 72 lg. 4. Riigikohus on samas ka selgitanud, et kostjal oli võimalik tasaarvestuseks korteriühistu majandamiskulude nõudega kasutada oma nõuet võimalikke korteriomanike kui hageja liikmete vastu katusetöödest tulenevate kulutust hüvitamiseks. Seega on põhjendamatu hageja väide, et kostja ei saa kulutuste hüvituste nõuet maksma panna korteriühistu vastu. Apellant tõlgendab vääralt VÕS §-i 200 lg. 4. Selle mõtteks ei ole keelata tasaarvestust ainuüksi sel põhjusel, et teine pool tasaarvestavale nõudele vastu vaidleb. Maakohtus ei ole kostja tuginenud väitele, et majandamiskulude jt -arved ei ole vastavuses tema kaasomandiosa suurusega. Seega jätab ringkonnakohus vastustaja sellekohased väited tähelepanuta. Kokkuvõttes loeb ringkonnakohus hageja põhjendatud nõudeks vaidlusaluse perioodi eest kokku 1427,36 eurot ja leiab, et kostja on need kehtivalt tasaarvestanud. Seetõttu jätab kolleegium maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmiseks lõppjäreldustes muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, jäävad poolte menetluskulud kõikides kohtuastmetes korteriühistu kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.