Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.09.2021.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-8183
Tsiviilasi
M K hagi A K ja A K vastu elatise nõudes 2628 eurot/ 2628 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M K (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: M M (e-post xxx) Kostja I: A K (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja II: A K (isikukood xxx; elukoht xxx) kirjalik menetlus
Menetluse liik
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sündis M M ja T K kooselust xxx M K (hageja). Hageja vanemad ei ela koos alates 2008. aasta talvest. Tartu Ringkonnakohus tegi 06.12.2010 otsuse tsiviilasjas 2-0955271, millega mõistis T K hageja kasuks välja elatise 168,20 eurot alates 23.10.2009 kuni xxx, kuid mitte vähem kui elatise maksmise kohustuse perioodil seadusega kehtestatud elatise miinimummäär ühe lapse kohta kuus. Hageja ema on T K vastu algatanud täiteasja elatise väljamõistmiseks. Nimetatud täiteasi lõpetati, kuivõrd pooled saavutasid kokkuleppe, et T K tasub elatis igakuiselt ise, ilma kohtutäituri vahenduseta. Seda kokkulepet T K ka täitis kuni 30.08.2019, tasudes 2019 aasta igal kuul 270 eurot (v.a jaanuaris 2019, mil laekus 250 eurot ja augustis 2019, mil laekus 100 eurot). Alates 30.08.2019 ei ole T K täitnud elatise maksmise kohustust. Hageja ema on palunud korduvalt T K hakata elatiskohustust täitma, samuti on hageja ema pöördunud M K vanavanemate ehk kostjate poole 05.05.2020 ja hiljem veel 3 korda palvega asuda T K asemel täitma elatise maksmise kohustust, kuivõrd T K seda kohustust ei täida. Kostjad nimetatud palvele ei reageerinud. Põlva kohtutäitur Aive Kolsar müüs avalikul elektroonilisel enampakkumisel elatise nõude katteks T Ke kuuluva 1⁄2 kaasomandi osa kinnistust asukohaga xxx, mille ostis kostja I. Hageja seaduslikule esindajale teadaolevalt ei ole T K nimel registervara ja samuti ei oma ta töökohta Eesti Vabariigis ning võimalik, et ei tööta üldse. Hageja emal puuduvad andmed selle kohta, millega T K käesoleval ajal üldse tegeleb või kus viibib, kuna T K ei hoia ka hagejaga regulaarset kontakti. Seega oleks nõude rahuldamine kohtutäituri vahendusel täitemenetluses lootusetu. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt elatis ülalpidamiseks igakuiselt perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval ajal 292 eurot) alates elatishagi esitamisest 01.06.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt alates 01.08.2019 – 01.06.2020 summas 2 752 eurot. Kostjate vastus Kostjad hagi õigeks ei võtnud ega nende vastu esitatud nõudeid ei tunnistanud. Kostjad märkisid, et T K on küll käesoleval ajal töötu, kuid ta on töövõimeline ning tegeleb tööotsingutega. Hagiavaldusest ei nähtu asjaolusid ega tõendeid, et T K puuduksid võimalused tagada oma lapse arenguks vajalik ülalpidamine või et elatise võlgnevuse või jooksva elatise sissenõudmine lapse
isalt oleks perspektiivitu. Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2010 otsuse sundtäitmiseks on võimalik alustada täitemenetlust, kuid hageja seaduslik esindaja ei ole vastavat avaldust esitanud. Seega ei ole tuvastatud, et T K ei ole võimalik elatist saada või seda on ülemäära raske saavutada. Kostja A K saab xxx 254,62 eurot kuus, millele lisandub sotsiaaltoetus 41,17 eurot kuus, lisaks sellele on ta korteriühistu esimees, mille eest makstakse talle igas kuus 50,13 eurot. Seega on tema sissetulek kokku 345,92 eurot kuus. Kostja A K töötab ning tema töötasu on eurot 627 kuus, millest ta saab pärast maksude tasumist kätte 601,28 eurot. Seega on kostjate sissetulek kokku 947 eurot kahe peale kuus. Nimetatud sissetulekust tuleb neil tasuda korteri kommunaalkulud, muretseda toit, ravimid, riided ja jalatsid ning muud eluks hädavajalik. Elatise tasumine muudab kostjatel enda ülalpidamise sisuliselt võimatuks. Kohtu põhjendused
soovitud tulemuseni või ei oleks eelduslikult tulemuslik arvestades hageja isa majandusliku olukorraga.
Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul ebaõiglane jätta menetluskulud täies ulatuses alaealise hageja kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.