Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja PankrS § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete

ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. XXX(pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara pankrotihaldurile teadaolevalt puudub. Pankrotivarana on laekunud kokku 329 134,55 eurot. Pandiesemete müügist laekus kokku 324 384,94 eurot. Jaotise alusel on välja makstud 282 826,01 eurot. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 03.11.2015 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Harju Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Võlgnik ega võlausaldajad lõpparuandele vastuväiteid esitanud ei ole. Pankrotitoimkonna liikmed on 10.11.2015 toimunud koosolekul lõpparuande heaks kiitnud. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku kergemeelne suhtumine laenude võtmisesse arvestamata seejuures reaalseid võimalusi nende tagasimaksmiseks. Samuti on võlgnik jätnud Maksu- ja Tolliametile deklareerimata ja sellest tulenevalt ka maksud tasumata kinnistute võõrandamisest saadud kasu ja ruumide üürileandmisest saadud tulu osas summas 44 405.24 eurot, mis oli märkimisväärseks põhjuseks tema maksejõuetuse tekkimisel. Samas on võlgnik jätnud täitmata seadusest tulenevad kohustused temale kuulunud äriühingute suhtes, mis on toonud seetõttu täiendavaid rahalisi kohustusi pankrotipesale ja olnud üheks põhjuseks Lõuna Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalasja läbiviimisel. Pankrotimenetluse käigus on võlgnik sõlminud 29.08.2013.a. Miina Härma Gümnaasiumiga lepingu oma tütre tasulise koolituse läbiviimiseks, millega võttis endale varalisi kohustusi õppemaksu tasumise näol. Õppemaksu on jätnud XXX(pankrotis) tasumata summas 3 835 eurot. Sellega on rikkunud võlgnik pankrotiseadus § 35 ja 36 sätestatut, mille kohaselt pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Eelpool nimetatud lepinguga võttis võlgnik endale rahalisi kohustusi ilma seda eelnevalt halduriga kooskõlastamata. XXX(pankrotis) on pankrotimenetluse ajal kriminaalkorras süüdi mõistetud (Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega 02.11.2010.a. nr 1-10-7282) ja süüdimõistva otsusega on temalt välja mõistetud kohtukulud, mille tasumine raskendas võlgniku poolt pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete täitmist. Samuti kahjustasid võlausaldajate huve võlgniku ebaseaduslikust käitumisest tulenevad trahvinõuded. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. PankrS § 66 lg 1

kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. XXX(pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel PankrS § 651 lg 2 alusel 22 264,45 eurot. Haldur töötasu taotlemisel on lähtunud asjaoludest, et võlgniku kinnistute müük oli töömahukas, sest huvi kinnistute vastu oli väga väike ja sellest tulenevalt pidi haldur tegema palju korduvaid enampakkumisi. Samuti tegeles haldur võlgniku suhtes toimunud kriminaalasjaga, mis algatati seoses võlgniku poolt baari töötaja peksmise ja riiete lõhkumisega ning riigimaksudest kõrvalehoidumisega. Kuna võlgnik rikkus pidevalt kokkuleppeid, jättis oma kohustused täitmata, millega tekitas pankrotipesale kahju rahaliste trahvide näol ja püüdis ilma halduri teadmata võtta endale rahalisi kohustusi, siis pidi haldur pidevalt tegelema võlgniku tegevuse kontrollimisega ja meelde tuletama sõlmitud kokkuleppeid. Haldur esindas võlgnikku Harju Maakohtus ilma täiendava kõrvalise juriidilise abita.Võttes arvesse, et pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud kokku 329 134,55 eurot, oleks halduri tasu PankrS § 651 lg 2 sätestatud ülemmääras 22 264,45 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 7 347,27 eurot. Pankrotitoimkond on nõustunud halduri taotletava tasu suurusega. Võlausaldajad ja võlgnik vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et haldurile tasu 29 611,72 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks 7 347,27 eurot) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lõikes 2 kehtestatud piirmääradele. Kohus määrab Liina Nõmmiku lõplikuks tasuks võlgniku pankrotimenetluses 29 611,72 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks 7 347,27 eurot). PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur taotleb kulutuste 663,18 eurot ja massikohustuste summas 20 289,12 eurot kinnitamist. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Jaotusettepanekuga on kinnitatud pankrotimenetluse kulud summas 703,39 eurot ja massikohustused summas 9 998,54 eurot. Peale jaotusettepaneku kinnitamist on pankrotimenetluses tehtud kinnitamata vajalikke kulutusi summas 663,18 eurot (transport, bürookulud, notaritasud) ja kantud massikohustusi summas 10 290,58 eurot (maksud, pangateenused, riigilõivud, raamatupidamisteenus, müügikulutuste avaldamine, menetlusega seotud dokumentide süstematiseerimine ja hoiustamine). Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Võlausaldajad, toimkonna liikmed ega võlgnik halduri tehtud kulutustele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et viidatud kulud summas 663,18 eurot ja massikohustused summas 10 290,58 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kinnitada. Tulenevalt eeltoodust kuulub XXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Liina Nõmmik tuleb vabastada halduri kohustustest XXX(pankrotis) pankrotimenetluses. Haldur esitatud taotlustes on palunud jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva

seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt XXX(pankrotis) võlgniku kohustustest vabastamise avaldust tähtaegselt kohtule esitanud ei ole, mistõttu kohus XXX(pankrotis) suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist ei menetle. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.