Kohtulahend

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Menetluse eelnev käik Harju Maakohtu menetluses oli LK hagi AK ja LK vastu hüvitise väljamõistmiseks. 21.03.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi AK vastu osaliselt ja mõistis temalt hageja kasuks välja hüvitise 3750 eurot. Hagi LK vastu alusetu rikastumise nõudes jättis maakohus rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata hagi kostjate vastu viivise väljamõistmiseks. AK menetluskulud jättis maakohus 81,51% ulatuses hageja kanda ja hageja menetluskulud 18,49% ulatuses AK kanda. Hageja menetluskulud jäid tema enda kanda ja LK menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu 21.03.2014 otsuse osaliselt ja jättis LK menetluskuludest 60% AK kanda ja AK menetluskuludest 40% LK kanda. LK menetluskulud jäid LK kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 15.06.2015 määrusega, kui kohus keeldus AK kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kostjate avaldus Kostjad esitasid 30.06.2015 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks. Kostjate menetluskulud koosnesid kulutustest õigusabile, mis LK-l oli 3572, 62 eurot ja AK-l 5987, 62 eurot. AK palus hagejalt välja mõista menetluskulu 2395, 05 eurot (koos käibemaksuga), s.o 40% ulatuses, ja LK 3572, 62 eurot (koos käibemaksuga). Hageja avaldus LK esitas 06.07.2015 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kostjatelt väljamõistmiseks. Hageja kandis õigusabikuluna menetluskulusid kokku 8805, 86 eurot. AK osaks, millest tuleb arvutada menetluskulude rahaline suurus, on pool hageja kantud kuludest, s.o 4527, 93 eurot. Hageja palus AKlt välja mõista menetluskulu 60% ulatuses, s.o 2716, 76 eurot (koos käibemaksuga). Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus rahuldas LK avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis AK-lt välja LK kasuks menetluskulud 2345, 84 eurot. Samuti rahuldas kohus AK avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis LKlt välja AK kasuks menetluskulud 1146, 45 eurot. Tasaarvestuse tulemusel mõistis kohus AK-lt välja LK kasuks 1199, 39 eurot ja viivise alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus rahuldas ka LK avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis LK-lt välja LK kasuks menetluskulud 2818, 13 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on tsiviilprotsessi käigus muutunud, jäädes vahemikku 113, 13 eurot kuni 138, 05 eurot (km-ga). Kuivõrd hageja esitatud arvetest nähtub mh tunnihind, siis tuleb menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestada nimetatud asjaoluga. Samas, arvestades adv Rait Sarjase kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu maksimumsuuruseks tunnihind mitte rohkem, kui 120 eurot (km-ga). Samuti on tsiviilprotsessi käigus muutunud kostjate lepingulise esindaja tunnitasu suurus, jäädes vahemikku 75, 41 eurot kuni 96 eurot (km-ga). Kuivõrd kostjate esitatud arvetest nähtub mh tunnihind, siis tuleb menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel sellega arvestada. Samas,

arvestades kostjate lepingulise esindaja Andres Kure kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu maksimumsuuruseks tunnihind 96 eurot (km-ga). Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvad õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud järgmises ulatuses. 13.07.2007 arve nr 7250 kohaselt ei ole hagi koostamisele kulunud ajast põhjendatud rohkem kui 4 tundi, maksumusega kokku 452, 52 eurot (4 x 113,13 eurot). 07.02.2008 arve nr 80033 summas 339, 37 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning kohtuistungi kestvust. 10.11.2008 arve nr 367 järgne konsultatsioon kliendiga ja vastuse koostamine ei ole ajaliselt põhjendatud rohkem kui 1,5 tunni ulatuses, kokku 169, 70 eurot (1,5 x 113,13 eurot), arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning kliendiga konsulteerimise vajadust. 23.11.2009 arve nr 905 kohaselt ettevalmistus ja esindus maakohtu 16.11.2009 istungil on põhjendatud 2 tunni ulatuses, hinnaga kokku 240 eurot (2 x 120 eurot). 29.01.2010 arve nr 993 kohaselt hagiavalduse täpsustuse koostamine on põhjendatud 6,5 tunni ulatuses, maksumusega kokku 780 eurot (6,5 x 120 eurot). 25.01.2011 arve nr 2011025 summas 348, 94 eurot on põhjendatud ja vajalik õigusabi, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu. 28.03.2011 arve nr 2011107 summas 348, 94 eurot on põhjendatud ja vajalik õigusabi, samuti 26.05.2011 arve nr 2011210 summas 180 eurot. 24.01.2012 arve nr 2011583 järgne ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil on põhjendatud 3 tunni ulatuses, s.o maksumusega kokku 360 eurot (3 x 120 eurot). 23.05.2012 arve nr 2011799 summas 390 eurot on põhjendatud ja vajalik õigusabi. 27.05.2013 arve nr 2013304 järgne toimikuga tutvumine, kohtumine kliendiga, ettevalmistus ja osalemine kohtuistungil on põhjendatud kokku 4 tunni ulatuses, s.o maksumusega 480 eurot (4 x 120 eurot). 17.09.2013 arve nr 2013514 summas 540 eurot (õigusteenuse maht 4,5 tundi) on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu. Samuti hindas kohus põhjendatuks ja vajalikuks 20.02.2014 arve nr 2014082 järgset kulu 540 eurot, 20.05.2014 arve nr 2014278 järgset kulu 780 eurot, 19.08.2014 arve nr 2014432 järgset kulu 840 eurot, 20.11.2014 arve nr 2014616 järgset kulu 420 eurot ning 06.02.2015 arve nr 2014763 järgset kulu 360 eurot. Lisaks kuulub menetluskuluna hüvitamisele ekspertiisikulu 250 euro. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis on ta õigustatud nõudma menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o 64,75 tunni ulatuses summas 7569, 47 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandus ekspertiisikulu 250 eurot. Kuivõrd AK osaks on pool hageja poolt kantud menetluskuludest (menetluses oli kaks kostjat), siis on menetluskulude kindlaksmääramise järgselt arvestatava menetluskulu suuruseks 3909, 73 eurot, millest 60% on 2345, 84 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude nõude 370, 92 euro ulatuses. Kostjate menetluskulude nimekirjast nähtuvad õigusabitoimingud on põhjendatud ja vajalikud kohtu hinnangul järgmises ulatuses. Arve nr 20070802 järgne kulu vastuse ja taotluse koostamisele on põhjendatud 3,5 tunni ulatuses, kokku hinnaga 263, 93 eurot (3,5 x 75,41 eurot). Arve nr 20071109 summas 226, 25 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Arve nr 20080108 järgne kulu esindamisele ringkonnakohtus on põhjendatud 1 tunni ulatuses, kokku summas 75, 41 eurot, arvestades istungi kestvust ja tsiviilasjas esitatud materjalide sisu ja mahtu. Arve nr 20081002 järgne vastuskirja koostamise ja kostjate seisukohtade selgitamise kulu on põhjendatud 3,5 tunni ulatuses, kokku hinnaga 263, 93 eurot (3,5 x 75,41 eurot). Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on arve nr 20081103 summas 75, 41 eurot ning arve nr 20090302 summas 75, 41 eurot vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Arve nr 20091104 järgne kulu täiendavate argumentide koostamisele koos tõenditega on vajalik ja põhjendatud 5 tunni ulatuses, kokku summas 383, 45 eurot (5 x 76,69 eurot).

Vastuse koostamine hageja taotlusele on vajalik ja põhjendatud menetluskulu 0,25 tunni ulatuses, kokku 19, 17 eurot. Arvestades kohtuistungi kestvust ja tsiviilasjas esitatud materjalide sisu ja mahtu, on esindamine 02.11.2009 istungil ja ettevalmistus istungiks põhjendatud 1,75 tunni ulatuses, hinnaga kokku 134, 20 eurot. Arve nr 20100101 summas 306, 76 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Arve nr 20100202 kohaselt määruskaebuse koostamine 29.01.2010 menetluse peatamise kohtumäärusele ei ole põhjendatud õigusabikulu, arvestades, et ringkonnakohus asus seisukohale, et tegemist on põhjendamatu kaebusega. Arve nr 20101202 summas 268, 41 eurot puhul on tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti on põhjendatud hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 25, 56 eurot. Asjaolu, et tegemist oli kaebuse osalise rahuldamisega, ei too kaasa menetluskulude hüvitamata jätmist. Arve nr 20110301 summas 806, 40 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Samuti on seda ka arve nr 20120402 summas 153, 60 eurot ning arve nr 20120502 summas 38, 40 eurot. Arve nr 20130302 järgne maakohtu 28.03.2013 eelistungil osalemine ja ettevalmistus on põhjendatud ajakuluna 1 tunni ulatuses, kokku 76, 80 eurot. Hageja 12.02.2013 taotlusega tutvumine ja seisukoha edastamine e-postiga on põhjendatud 0,25 tunni ulatuses, kokku summas 19, 20 eurot. Arve nr 20130501 kohaselt oli toiminguks seisukoha koostamine hagiavalduse täpsustusele, millele kulunud tööd hindas kohus põhjendatuks 10 tunni ulatuses, maksumusega 768 eurot. Arve nr 20131002 kohaselt hageja 16.09.2013 menetlusdokumendiga tutvumine ja kostjate kirjaliku seisukoha esitamine on põhjendatud 3 tunni ulatuses, kokku 288 eurot (3 x 96 eurot). Arve nr 20131202 summas 96 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Arve nr 20140201 järgne kulu maakohtu 29.01.2014 määrusega tutvumisele ja kostjate kirjaliku seisukoha esitamisele on põhjendatud 6 tunni ulatuses, kokku 576 eurot (6 x 96 euro). Arve nr 20140401 kohaselt apellatsioonkaebuse koostamine ei ole põhjendatud menetluskulu, kuna ringkonnakohus jättis AK apellatsioonkaebuse rahuldamata. Arve nr 20140701 summas 576 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Arve nr 20141001 kohaselt on ringkonnakohtu 15.10.2014 istungil osalemise, ettevalmistuse ja protokolliga tutvumise põhjendatud ja vajalikuks õigusabi mahuks 1,25 tundi, summas kokku 120 eurot (1,25 x 96 eurot). Arve nr 20150105 kohaselt konsultatsioon kliendiga on kohtu hinnangul, arvestades kõnealuses menetlusetapis kliendiga konsulteerimise vajadust, põhjendatud 0,5 tunni ulatuses, kokku summas 48 eurot. Arve nr 142171 järgne AK esindamise kulu Riigikohtus ei ole põhjendatud menetluskulu, sest Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kuivõrd kostjad ei ole käibemaksukohustuslased, siis on nad õigustatud nõudma menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus kostjate avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt 69,5 tunni ulatuses, s.o 5658, 71 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandus riigilõiv 25, 56 eurot ning millest AK menetluskulud on 2866, 13 eurot ja LK menetluskulud 2818, 13 eurot. LK kanda jäeti ringkonnakohtu otsusega 40% AK menetluskuludest, s.o 1146, 45 eurot ja 100% LK menetluskuludest, s.o 2818, 13 eurot. AK menetluskulude nõue jäi rahuldamata 1248, 60 euro ulatuses ja LK menetlus-kulude nõue 754, 49 euro ulatuses.

AK määruskaebus AK palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osaliselt, s.o osas, milles kohus jättis arvestamata tema menetluskulud apellatsioonkaebuse koostamisel (1427 eurot arve nr 20140401 alusel) ja määruskaebuse koostamisel (153 eurot arve nr 20100202 alusel) ning uue määrusega need kulud täiendavalt hagejalt välja mõista. Maakohus oleks pidanud menetluskulud kindlaks määrama vastavalt ringkonnakohtu otsuse resolutsioonile. Maakohus ei saa hagilises ega sellega seonduvas hagita menetluses teha ringkonnakohtu jõustunud otsusega vastuolus olevat või sellest erinevat kohtulahendit. Maakohus tugines põhjendamatult TsMS § 169 lg-le 3, kuna üheski kohtuastmes ei ole tuvastatud, et AK tegevus või tegevusetus oleks toonud kaasa kohtumenetluse venimist. Lisaks sellele ei rakendu nimetatud säte seetõttu, et küsimus, millega seondusid menetluskulud, ei käsitlenud rahuldamata taotlusi, arvestamata jäänud väidete ega arvestamata jäänud tõendite esitamist, vaid menetluskulud kaasnesid apellatsioonkaebusega ja määruskaebusega, mis võeti seadusega kindlaksmääratud korras menetlusse ja lahendati. Ringkonnakohus, lahendades menetluskulude kindlaksmääramise proportsionaalse jaotuse, ei osundanud kohtulahendi üheski osas sellele, et mingid menetluskulud, mis kaasnesid mingite rahuldamata taotlustega, arvestamata väidetega või arvestamata tõenditega, peaksid jääma AK kanda. Lisaks sellele ei määranud kohus ei otseselt ega kaudselt, et menetluskulude jaotus võiks olla mingis aspektis erinev resolutsioonis toodud menetluskulude jaotusest või et mingi asjaoluga tulnuks resolutsioonist eraldi või erinevalt arvestada. Kui apellatsioon- või määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud oleksid jäetud AK kanda, siis TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt peaks see sisalduma ringkonnakohtu lahendi resolutsioonis. Maakohus ei saa menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada apellatsioon-kaebuse või määruskaebuse rahuldamise ulatust. Vastus Hageja vaidleb määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu määrus tuleb AK-lt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas tühistada ning uue määrusega vähendada AK-lt hageja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid 601, 48 euro võrra. AK määruskaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, millega jäeti AK avaldus õigusabi arveid nr 20140401 ja nr 20100202 puudutavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa muuta menetluskulude jaotust. Tsiviilasja menetluskulude jaotusest (Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2014 otsusest) ei nähtu, et hageja ei pea kandma kostjate 12.02.2010 esitatud määruskaebusega ja 25.04.2014 esitatud apellatsioonkaebusega seotud menetluskulusid. Seega on nii apellatsioon- kui määruskaebusega seotud AK õigusabikulud jäetud sarnaselt muudele kuludele 40% ulatuses hageja kanda, mistõttu ei olnud maakohtul alust jätta menetluskulude kindlaksmääramisel sellega arvestamata. Menetluskulude väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust hinnatakse menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses TsMS § 162 lg 4 ei kohaldu. Nimetatud normist on kohtul võimalik lähtuda vaid menetluskulude jaotuse määramisel. Eelnevat seisukohta on avaldanud oma lahendites ka Riigikohus (nr 3-2-1-143-11, nr 3-2-1-65-13).

Arve nr 20100202 (tl 194, IV köide) kohaselt kulus esindajal 29.01.2010 menetluse peatamise kohtumääruse peale määruskaebuse koostamisele 2 tundi, mida, arvestades dokumendi sisu ja mahtu, saab pidada vajalikuks ja põhjendatud kuluks. Nimetatud arve alusel on kostjate lepingulise esindaja kulu 153, 39 eurot (koos käibemaksuga). Kuna tegemist oli kostjate ühise kaebusega, tuleb AK kuludeks arvestada sellest 76, 70 eurot (153,39 : 2). Arve nr 20140401 (tl 204, IV köide) kohaselt kulus AK esindajal maakohtu 21.03.2014 otsuse peale apellatsioonkaebuse koostamisele kokku 12 tundi, sh tsiviilasja materjali täiendavaks analüüsimiseks ja seisukoha kujundamiseks. Kolleegiumi hinnangul, arvestades kõnealuse menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on kõnealune töömaht põhjendatud. Nimetatud arve alusel moodustab kostja lepingulise esindaja kulu 1152 eurot (koos käibemaksuga), millele lisandub riigilõiv 275 eurot, seega kokku 1427 eurot, mida tuleb käsitleda AK vajalike ja põhjendatud menetluskuludena. Eeltoodust nähtuvalt on AK menetluskulud põhjendatud täiendavalt summas 1503, 70 eurot (76,70 + 1427). Vastavalt menetluskulude jaotusele peaks hageja hüvitama neist kuludest 40%, s.o 601, 48 eurot. Maakohtu poolt kostja kasuks arvestatud menetluskuludele (1146, 45 eurole) lisandub seega 601, 48 eurot, mistõttu on tema menetluskulude suuruseks 1747, 93 eurot. Nimetatud summa tuleb hageja kasuks väljamõistetavatest kuludest tasaarvestuse korras maha arvata. Selle tulemusel jääb AKlt hageja kasuks väljamõistetavaks summaks 597, 91 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ü. Jänes

M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.