lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-1228/39

Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-1228/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1057
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Lääne-Harju Vallavalitsus77000200(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht 03. september 2021, Tallinn Kohtuasja number

2-21-1228

Kohtuasi

X avaldus alaealise lapse Y suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.02.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste Puudutatud isikud: C (isikukood XXXXXXXXXXX) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), määratud esindaja riigi õigusabi korras advokaat Kardo Karon Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu; registrikood 77000200), seaduslik esindaja JS

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 18.02.2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse läbivaatamise kulud jätta iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-21-1228

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (lapse ema) esitas 26.01.2021 Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse Y suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Avalduse kohaselt ei ole C (lapse isa) pärast avaldajast lahku kolimist lapse kasvatamisest ega hooldamisest osa võtnud. Laps elab koos avaldajaga. Avaldaja ja lapse isa on saavutanud kohtuväliselt omavahelise kokkuleppe, et lapse ühine hooldusõigus lõpetatakse ja antakse üle avaldajale. Kuna kehtiv õigus ei võimalda kohtuväliselt vajalikku hooldusõiguse muudatuse kokkulepet sõlmida, on avaldaja sunnitud pöörduma kohtu poole.
2.12.02.2021 esitasid lapse vanemad kohtule kompromissilepingu, mille kohaselt leppisid kompromissi pooled kokku Y suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamises ja ainuhooldusõiguse üleandmises avaldajale.
3.Maakohus palus lapse esindajal ja Lääne-Harju vallal esitada kompromisslepingu osas omapoolsed seisukohad.
3.1.Lapse esindaja asus seisukohale, et hooldusõiguse täielik üleandmine ei ole lapse huvides ega ka kompromissina menetluslikult võimalik.
3.2.Kohaliku omavalitsuse 17.02.2021 arvamuse kohaselt ei kahjusta kokkulepe lapse huve. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus kinnitas 18.02.2021 määrusega vanemate kompromissi, millega lõpetatakse Y osas vanemate ühise hooldusõigus ja antakse lapse ainuhooldusõigus üle lapse emale. Maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, lapse esindaja tasu aga Eesti Vabariigi kanda.
4.1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Maakohtu hinnangul vastab kohtule esitatud kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid.
4.2.Lapse hooldusõiguse üle peetavas vaidluses peab kohus TsMS § 561 järgi igati suunama vanemaid omavahel kokkuleppele jõudma. Lapsel ei ole sünnist saadik olnud kahte hooldusõigust teostavat vanemat, kuna isa ei ole lapsevanemana last kasvatanud ega teda hooldanud 7 aastat. Vanemad elavad alaliselt lahus. Lapse isaga ühiselt asjade otsustamine ei ole praktikas toiminud, kuna isa ei saa kätte või on isa olnud vastu. Lapse ema on vaimselt ja majanduslikult valmis last üksinda kasvatama, mida lapse ema tänaseni ongi teinud. Kompromissi kinnitamine ei ole vastuolus lapse huvidega, kuna ainuhooldusõiguse andmine emale ei katkesta ega loo sidet isa ja lapse vahel. Määruskaebus
5.Y-le riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. − Kompromissi sõlmimine pole menetluslikult võimalik, sest vanema hooldusõigus ei ole õigus, mida vanem saaks vabalt käsutada ja kokkuleppe korras loobuda. Kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Hooldusõiguse näol on tegemist õigusega, mida vanem

2-21-1228 käsutada ei saa. Kehtiva õiguse järgi ei saa lapse isa oma hooldusõigust üle anda ja kohus ei oleks tohtinud kompromissilepingut kinnitada. − Kohus ei ole piisavalt hinnanud seda, et kas täidetud on perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 2 p 2 tingimus ehk kas ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine on lapse huvides või mitte. Kohus on pinnapealselt asunud seisukohale, et soovitu on lapse huvides. Lapse ema algne avaldus ei sisaldanud elulisi selgitusi, miks on hooldusõiguse lõpetamine vajalik. Ühise hooldusõiguse lõpetamine võib vanemate varasemaid avaldusi arvesse võttes olla seotud kokkuleppega elatise vähendamiseks. Arvestades, et kohtule oli see asjaolu teada, oleks kohus pidanud põhjalikumalt kaaluma või määruses selgelt välja tooma, miks vaatamata sellele on soovitu siiski lapse huvides. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja sellele vastamiseks.
6.1.Lääne-Harju vald leidis, et määruskaebus põhjendatud ja tuleks rahuldada. Maakohus ei ole piisavalt analüüsinud ja hinnanud menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaolusid ja seda, kas kompromiss vastab lapse huvidele.
6.2.Lapse isa vaidles kaebusele vastu. Lapse kasvatamine ja lapsega seotud otsuste tegemine on vanemate vaheline asi. Kokkulepe on sündinud vanemate vaba tahte kohaselt. Puuduvad põhjused, miks tuleks kohtu poolt kinnitatud kompromiss tühistada.
6.3.Lapse ema vaidles kaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Puudus alus kompromissi kinnitamata jätmiseks. Täidetud on kõik PKS § 137 lg 1 ja lg 3 eeldused ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse üle andmiseks avaldajale. Vanemate vahelisele üksmeelele jõudmine menetluse igas etapis on üldjuhul alati lapse huvides. Kaebaja väide vanemate vahelisest „kauplemisest“ on otsitud ega vasta tõele. Kaebaja ei too välja asjaolusid, millest tulenevalt oleks vanemate kokkulepe lapsele kahjulik või ohustaks lapse heaolu.
7.Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on kontrollinud kompromissi vastavust lapse parimatele huvidele ega ole kokkulepet kinnitades menetlusõigust rikkunud. Õige on maakohtu viide TsMS §-le 561, mille kohaselt peab kohus last puudutavas menetluses igas menetlusstaadiumis püüdma suunata asjaosalisi asja kokkuleppel lahendama. Lapse hooldusõiguse asjades on võimalik vanemate vahel kokkuleppe sõlmimine selliselt, et ühele vanemale jääb lapse ainuhooldusõigus. Lapse hooldusõiguse käsutamisest tuleb eristada vanemate vahelist faktilist kokkulepet, millele kohtumäärus annab õigusliku tähenduse. Antud juhul ongi sellise kokkuleppega tegemist ja sellest tulenevalt puudus maakohtul alus kompromissi kinnitamata jätmiseks.

2-21-1228

10.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 järgi jätta kaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
11.TsMS § 433 lg 1 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja