Toomas Oinuse avaldus OÜ Kampar Halduse, Rein Palvadre ja Maie Palvadre vastu seadusest tuleneva talumiskohustuse täitmise ja servituudi seadmise kohustamiseks Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. juuli 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rein Palvadre ja Maie Palvadre määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitajad: (puudutatud isikud):
1.Rein Palvadre (isikukood XXXXXXXXXX)
2.Maie Palvadre (isikukood XXXXXXXXXX) Määruskaebuse esitajate esindaja vandeadvokaat Merle Järvala
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Vastustaja (avaldaja): Toomas Oinus (isikukood XXXXXXXX), esindaja Mihkel Nukka Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 14. juuli 2015 määrus muutmata. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tartu Maakohus jättis 22. juuli 2014 määrusega rahuldamata Toomas Oinuse (avaldaja) avalduse OÜ Kampar Haldus, Rein Palvadre ja Maie Palvadre (puudutatud isikud) vastu seadusest tuleneva talumiskohustuse täitmise ja servituudi seadmise kohustamiseks.
2.Tartu Ringkonnakohus tegi 13. aprillil 2015 määruse, millega täpsustas maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust, muutis määruse põhjendusi, jättis Toomas Oinuse määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Toomas Oinuse kanda (määrus jõustus edasikaebamata 5. mail 2015).
3.Rein Palvadre ja Maie Palvadre esitasid 14. mail 2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palusid määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Toomas Oinuselt välja menetluskulud summas 6840,12 eurot.
4.Toomas Oinus vaidles avaldusele osaliselt vastu, leides, et puudutatud isikute lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja õiglane hüvitada kuni 20 tunni ulatuses.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Maakohus rahuldas 14. juuli 2015 määrusega avalduse osaliselt, määras kindlaks puudutatud isikute menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis avaldajalt puudutatud isikute kasuks välja menetluskulud summas 3131,40 eurot. Maakohus määras, et avaldajal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu põhjenduste kohaselt on nii avaldus kui ka vastuväide sellele esitatud tähtaegselt. Puudutatud isikute esindaja tunnitasu (85 eurot + käibemaks 20%, kokku 102 eurot) on põhjendatud. Maakohtu hinnangul on põhjendatud järgmised toimingud ja nendega seotud ajakulu: 11.10.2012 määruskaebuse koostamine ja esitamine hagi tagamise määrusele (2,56 h), tutvumine hagi tagamise menetluses hageja vastusega määruskaebusele (2 h), tutvumine hagiavaldusega ja tõendite analüüs (2,5 h), kostjate vastuse koostamine hagile (3,5 h), 18.06.2014 osalemine istungil maakohtus (1,5 h) ja 02.12.2014 osalemine istungil ringkonnakohtus (1 h), 23.01.2014 vastuse koostamine ja esitamine ringkonnakohtule (3 h). Maakohus leidis, et hagi tagamise määrusega tutvumise põhjendatud ajakulu on 15 minutit. 15.10.2012 nõupidamist kliendiga ei pidanud maakohus põhjendatuks. 15.10.2012 esitatud lisa määruskaebusele ei sisalda uusi seisukohti ning selle põhjendatud ajakuluks on 40 minutit. Kuigi puudutatud isikute esindaja ei ole märkinud kuupäeva toimingule „hageja 01.07.2013 seisukoha ja tõenditega tutvumine, tõendite analüüs“, luges kohus nimetatud toimingu ja 12.08.2013 kostjate kirjaliku seisukoha koostamise ja esitamise toiminguks üheks toiminguks (põhjendatud ajakulu 2 h). Maakohus luges üheks toiminguks ka hageja 10.10.2013 vastusega tutvumist ja 31.10.2013
kostjate kirjaliku seisukoha koostamist ja esitamist (põhjendatud ajakuluks 3 h). 10.09.2014 menetlusdokumendi ja määruskaebusega tutvumise põhjendatud ajakuluks on 4 tundi. 20.03.2013 istungil osalemise põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi. Maakohtu 22.07.2014 määrusega tutvumise ajakulu on osaliselt põhjendamata, põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 30 minutit. 09.03.2014 ja 19.03.2015 seisukohtade koostamine ja esitamine ringkonnakohtule on samuti osaliselt põhjendamata, põhjendatud ajakuluks on kokku 2 tundi. Maakohus leidis, et ülejäänud toimingute ajakulu ei ole põhjendatud. Puudutatud isikutele õigusabi osutamiseks kulunud vajalik aeg on kokku 30 tundi ja 42 minutit, põhjendatud õigusabikulu seega 3131,40 eurot (koos käibemaksuga).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
6.R. Palvadre ja M. Palvadre esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Tartu Maakohtu 14. juuli 2015 määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata, ning tühistatud osas uue määruse tegemist, millega välja mõista R. Palvadre ja M. Palvadre kasuks lisaks maakohtu määrusega väljamõistetud menetluskulude summale menetluskulud summas 3708,72 eurot (kokku seega 6840,12 eurot). Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) rõhutasid puudutatud isikud menetluses järjepidevalt seda, et tegemist on perspektiivitu ja põhjendamatuid kulutusi tekitava vaidlusega. Tegemist on keskmiselt keerukama vaidlusega. Kogu asjakohane töö tuli ära teha ka puudutatud isikute esindajal. Esindaja tehtud töö on mahukam, kui see kajastub arvetes ja arvestustes; 2) on ebaõige maakohtu järeldus, et hagi tagamise määruse analüüsiks kulus esindajal 15 minutit. Esindaja töö ei seisnenud pelgalt määruses lugemises. Hagi tagamise määrusega tutvumine eeldabki nii määruse aluseks olevate asjaoludega, selles kirjeldatud asjaoludega kui õigusliku argumentatsiooniga tutvumist ja selle analüüsi. Määrust tuli hinnata ka ehitusseaduse valguses; 3) on esindaja selgelt välja toonud eri aegadel tehtud toimingud, mida kohtul ei ole võimalik meelevaldselt lugeda üheks toiminguks. Ei oma tähendust, kas avaldaja esitatud mahukas materjal oli kohane või asjakohatu tõenduslikus mõttes, esindajal kulus sellega tutvumiseks vältimatult aega. Avalduses on märgitud, et 19.04.2013 hageja esitatud dokumentidega (mitte tõenditega) tutvumisele ja analüüsile kulus 1,5 tund, mis on loomulik ja vajalik kulu. Analüüsi tulemusel jõudis esindaja veendumusele, et tegemist on materjaliga, mis ei kvalifitseeru tõenditeks, mis ongi menetluse loomulik osa; 4) ei saa vastusega tutvumist ja kirjaliku seisukoha koostamist lugeda üheks menetlustoiminguks. 10.10.2013 vastuse paigutus 1,25 lehel ei oma kulude väljamõistmise kontekstis tähendust. Hageja vastusega tutvumine ei hõlma üksnes teksti grammatilist läbi lugemist. 31.10.2013 on puudutatud isikud esitanud maakohtule sisuliselt põhjendatud ja õiguslikult argumenteeritud vastuse just tulenevalt avaldaja 10.10.2013 seisukohast. Esindaja on viidanud kohtupraktikale, mis käsitles sedalaadi vaidluste perspektiivikust; 5) kulus määruskaebuse tutvumisele aega juba ainuüksi seetõttu, et avaldaja muutis ringkonnakohtus nõuet. Esindajal tuli nõude osas kujundada oma seisukoht. Ebaõige on maakohtu järeldus, et puudutatud isikutel ei olnud vaja muud teha, kui korrata varasemaid seisukohti; 6) ei ole maakohus põhjendanud, miks on 15.10.2012 toimingu ajakuluks 40 minutit. Lahendit ei saa rajada väitele, et kohtul ei olnud võimalik mingisuguseid asjaolusid kontrollida; 7) on 1,5 tundi ajakulu 20.03.2013 istungil osalemise eest igati mõistlik ja põhjendatud. Esindaja ei ole nõudnud sõidu- ega majutuskulude hüvitamist;
8) jäeti 22.07.2014 määrusega menetluskulud avaldaja kanda. See asjaolu on menetluskulude kindlaksmääramise kontekstis oluline. Kui maakohus isegi selles küsimuses eksib, kahandab see lahendi usaldusväärsust veelgi; 9) esitas avaldaja 09.03.2014 sisuliselt uue menetlusdokumendi, millele on lisatud 12 uut tõendit. Ainuüksi tõenditega tutvumine ja analüüsimine ilma seisukohtadesse süvenemata võtab aega. Menetlusdokumendi koostamine ei ole ainult teksti kirja panemine. Dokumendi koostamine eeldab materjali loogilist ja sisustatud esitamist kohtule, et kohus saaks aru ja mõistaks menetlusosaliste väiteid. 09.03.2015 ja 19.03.2015 menetlusdokumentide koostamisele kulunud aeg on mõistlik ja põhjendatud; 10) on aktsepteerimatu maakohtu seisukoht, et esindaja peaks istungil osalema ilma selleks ette valmistamata. Asjaolu, et menetluses osales sama esindaja, ei ole tasu vähendamise aluseks; 11) nähtub viitamine erinevatele kohtulahenditele kõigist 2,5 aasta jooksul esitatud menetlusdokumentidest. Kas vastavale praktikale on suuliselt ka istungil viidatud, ei oma kliendi õigusliku positsiooni kujundamise seisukohast määratavat tähendust; 12) on 09.05.2013 menetlusdokument koostatud ja esitatud lepingulise esindaja poolt. Maakohus on selle dokumendi jätnud tähelepanuta; 13) vajavad kõik vastaspoole esitatud dokumendid tutvumist ja analüüsi. Avalduses on kronoloogilises järjekorras esitatud tutvumist vajavad dokumendid ja nendele seisukohtade esitamine. Kliendiga peetud nõupidamistega seotud kulu on avalduses näidatud nii minimaalsena, kui üldse olla saakski sellise vaidluse puhul; 14) on maakohus jätnud analüüsimata 23.01.2015 vastuse lisad. Need on kogutud, analüüsitud ja esitatud kohtule esindaja poolt.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
7.T. Oinus vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus põhjalikult analüüsinud menetluskulude põhjendatust ning arvestanud asjaoluga, et tegemist oli hagita menetlusega, kus peamiselt tegeleb oluliste asjaolude väljaselgitamisega kohus. Hagita menetluses on põhjendatud hüvitada menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt (RKTKm 31.05.2011 nr 3-2-1-18-11, p 19); 2) ei saa perspektiivitule avaldusele vastuväidete esitamine olla õiguslikult keerukas, mistõttu sellisele avaldusele vastuväidete esitamine ei nõudnud puudutatud isikutelt õigusabi teenuse kasutamist; 3) ei ole põhjendatud arvestada menetluskuluna aega, mis on seotud kliendi konsultatsioonidega, sest nimetatud tegevused kuuluvad esindaja tavapäraste tegevuste hulka kliendi esindamisel ja peaksid sisalduma esindaja turuhinnas, samuti pole need kontrollitavad; 4) saab hüvitamisele kuuluda lepingulise esindaja reaalne tööaeg, mis on kulunud sisuliste ning argumenteeritud ja asjakohaste seisukohtade väljendamiseks kirjalikes menetlusdokumentides.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 14. juuli 2015 määrus muutmata.
Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
9.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitajad vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis R. Palvadre ja M. Palvadre menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus nimetatud avalduse rahuldas. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.
10.Maakohus luges R. Palvadre ja M. Palvadre lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 30 tundi 42 minutit, kokku tasuks 3131,40 eurot. Määruskaebuse esitajad leiavad, et lisaks vaidlustatud määrusega väljamõistetud summale peaks ringkonnakohus välja mõistma täiendavalt menetluskulud summas 3708,72 eurot (kokku seega 6840,12 eurot).
11.Riigikohus on 26. oktoobri 2011 määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Riigikohus on 31. mai 2011 määruse nr 3-2-1-18-11 p-s 19 märkinud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses. Seda kinnitab kohtu suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus hagita menetluses (TsMS § 5 lg 3 teine lause, § 477). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust, mh arvestanud menetluse kestust ja keerukust. Samuti on maakohus võtnud menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvesse, et tegemist oli hagita asjaga. Määruskaebuse esitajate arvamus, et teatud toimingute ajakulu peaks olema suurem, ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus on väljunud diskretsioonipiiridest. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul alust kulude põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks.
12.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuse esitajate väite selle kohta, et esindaja tehtud töö on mahukam, kui see kajastub arvetel ning arvestustes. Kohtul on võimalik hinnata üksnes nende toimingute vajalikkust ning põhjendatust, mis on kajastatud arvetel või arvete spetsifikatsioonidel. Määruskaebuse esitajate väide selle kohta, et tehtud töö on tegelikkuses mahukam, ei anna alust arvetel või spetsifikatsioonidel kajastatud tööde vajalikkuse ja põhjendatuse teistsuguseks hindamiseks.
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse koostamine peaks hõlmama ka vaidlustatava määrusega tutvumist ja selle analüüsimist. Eeltoodust tulenevalt on alusetu määruskaebuse esitajate väide, et hagi tagamise määruse tutvumise ning selle analüüsimise põhjendatud ajakulu on 2 tundi. Maakohus luges määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks 2,56 tundi, millele lisandus hagi tagamise määruse tutvumise põhjendatud ajakulu 15 minutit. Ringkonnakohus leiab, et menetlusdokumendi koostamine peaks hõlmama ka vastust nõudva vastaspoole dokumendiga tutvumist, selle analüüsimist ning selle osa õigusliku positsiooni kujundamist. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti lugenud avaldaja menetlusdokumentidega tutvumist ning puudutatud isikute vastuste koostamist üheks toiminguks.
14.Ebaõige on määruskaebuse esitajate väide, et kohus ei ole 15. oktoobri 2012 toimingu ajakulu motiveerinud. Vaidlustatud määrusest nähtub, et 15. oktoobril 2012 esitatud menetlusdokument (määruskaebuse täiendavad seisukohad) ei sisalda uusi seisukohti, mistõttu luges maakohus põhjendatud ajakuluks 40 minutit. Samuti ei saa vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulusid toimingute ees, mis puuduvad kliendi ja esindaja omavahelist suhtlemist, mistõttu on maakohus õigesti leidnud, et 15. oktoobri 2012 nõupidamist kliendiga ei saa pidada põhjendatud kuluks.
15.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajatega selles, et 1,5 tundi on 20. märtsil 2013 istungil osalemise mõistlik ja põhjendatud ajakulu. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung kl 11.30 ning lõppes 12.33, seega kestis istung 1 tund ja 3 minutit. Asjaolu, et puudutatud isikute esindaja ei ole nõudnud sõidu- ega majutuskulude hüvitamist, istungi pikkust ei mõjuta.
16.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajatega selles, et 22. juuli 2014 määrusega jäeti menetluskulud avaldaja kanda ning selles osas on vaidlustatud määrus ebatäpne (maakohus märkis ekslikult, et menetluskulud jäeti poolte endi kanda). Nimetatud eksimuse tõttu ei jäänud menetluskulud välja mõistmata, seega ei ole maakohus eksimus asja sisulist lahendamist mõjutanud. Maakohus luges 22. juuli 2014 määrusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus nimetatud ajakulu suurendamiseks olukorras, kus puudutatud isikute esindaja tutvus määrusega, millega kohus jättis avalduse rahuldamata, ja mille peale puudutatud isikud määruskaebust ei esitanud.
17.Ringkonnakohus on seisukohal, et seoses 9. märtsi 2015 ja 19. märtsi 2015 menetlusdokumentide koostamise ja istungiks ettevalmistamise ajakuluga ei ole maakohus diskretsioonipiire rikkunud.
18.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.