Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2012 Tartu
Tsiviilasja number
2-05-15910
Tsiviilasi
Toomas Oinuse hagi OÜ Kampar Haldus, Rein Palvadre ja Maie Palvadre vastu seadusest tuleneva talumiskohustuse täitmise ja servituudi seadmise kohustamiseks. Hagi tagamise taotlus.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 02. oktoobri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rein Palvadre ja Maie Palvadre määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (kostjad): Rein Palvadre ja Maie Palvadre, esindaja: vandeadvokaat Merle Järvala Vastustaja (hageja): Toomas Oinus, esindaja: Lembit Auväärt
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
T. Oinusel veevarustuse taastamine T. Oinuse kinnistutele XXX kinnistul asuvast puurkaevust, mille käigus kohustada OÜ-l Kampar Haldus, R. Palvadrel ja M. Palvadrel taluma põhjavee varustamiseks vajalikke maa-aluseid tehnorajatisi (veetrassid) ning keelata R. Palvadrel ja M. Palvadrel takistada veevarustust T. Oinuse kinnistutele ning keelata R. Palvadrel ning M. Palvadrel kahjustada XXX kinnistul asuvat puurkaevu. Maakohus, arvestanud hagi tagamise avalduses väljatooduga ning uurinud avaldusele lisatud tõendeid, võtnud arvesse kogu tsiviilasja materjale ning juhindudes seadusest, leidis, et hageja hagi tagamise taotlus tuli rahuldada. Maakohtu hinnangul oli veevarustus hagejale vajalik ning vett sai ta ainult vaidlusalusest puurkaevust. Maakohus leidis, et vajalik oli võimaldada hagejale ja tema perele veevarustus XXX kinnistul olevast puurkaevust ning kostjad ei võinud mingil moel oma tegevusega takistada veevarustust hagejale. Maakohus leidis, et käesolev hagi tagamine ei kahjustanud mingil määral ka kostjaid, kuna asja materjalidest nähtuvalt elavad R. Palvadre ning M. Palvadre XXX ning OÜ Kampar Haldus asukohaks on XXX. Isegi kui kostjad asuksid igapäevaselt vaidlusalustel kinnistutel, ei piiraks veervarustuse võimaldamine hagejale kuidagi nende õigusi.
R. Palvadre hinnangul soovib vastustaja hoiduda puurkaevu rajamisest ja sellega kaasnevatest kulutustest; 6) ei ole vastustaja väited usaldusväärsed. Esiteks kuulub T. Oinusele XXX külas kuus kinnistut ja ainult XXX kinnistu puhul on tegemist elamumaaga. Teiseks ei kõla usutavalt väide, et perekond on üle seitsme aasta olnud veeta ning sel ajal pole neil olnud võimalik pesta pesu ega hoolitseda hügieeni eest. M. Palvadre ja R. Palvadre hinnangul on vastustajal vaja vett hoopis seoses kinnisvara arendusega ning sooviga rajada XXX kinnistule pumbajaam. T. Oinus koos perekonnaga XXX kinnistul ei ela, vaid seal asuvad lagunevad tallihooned. Ühel vastustajale kuuluval kinnistul asub ka salvkaev, mida oleks perekonna vajaduste rahuldamiseks võimalik kasutada; 7) on maakohus liiga laialt kohaldanud TsMS §-des 377 ja 378 sätestatud diskretsiooniõigust, kuivõrd määrusest ei selgu, milline oluline kahju, omavoli või muu kohtu poolt leitud põhjus hagi tagamise tingis. Maakohus on alusetult ja põhjendamatult seadnud piirangud M. Palvadre ja R. Palvadre kinnisasjale ja pannud neile kohustuse, mida ei ole tehniliselt ega reaalselt võimalik täita ja millel puudub põhistatud alus; 8) ei nähtu maakohtu määrusest, millised asjaolud annavad alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. Määrusest ei nähtu ükski M. Palvadre ja R. Palvadre toiming või tegevus, mis oleks suunatud olukorra halvenemisele või mis muul viisil võib raskendada või muuta kohtuotsuse täitmise võimatuks; 9) on ebaõige maakohtu seisukoht, et kuivõrd M. Palvadre ja R. Palvadre elavad XXX, siis hagi tagamine neid ei kahjusta. Määruskaebuse esitajad leiavad, et osaliselt tulenevalt nende vanusest on hagi tagamisega neile pandud kohustused liialt koormavad; 10) ei ole määruskaebuse esitajad kunagi möönnud, et nende kinnistul asub puurkaev. Kõikides dokumentides on püütud selgitada, et M. Palvadre ja R. Palvadre kinnistul asuv veevõtukoht ei ole puurkaev. Kui on kasutatud mõistet „puurkaev“, siis ainult seetõttu, et vastustaja on veevõtukohta ekslikult puurkaevuks nimetanud; 11) tõusetub küsimus, kas käesolevat tsiviilasja saab hagimenetluse raames lahendada. Hagiavalduse üheks nõudeks on seadusest tuleneva talumiskohustuse täitmiseks kohustamine. Õiguslikult saab sellist nõuet esitada üksnes asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 alusel ning nõuda sellise tehnovõrgu või rajatise talumist, mis on seaduslik ja mida kasutatakse avalikes või teiste kinnistute huvides. Asja sisulisel läbivaatamisel tuleb lahendada küsimus, kas tegemist on puurkaevuga seaduse mõttes; 12) kattub vastustaja hagi tagamise nõue vastustaja asjaõigusliku nõudega. Hagi tagamisega tekib olukord, kus vastustaja saavutab oma nõude rahuldamise ning tal puudub huvi õigusvaidluse jätkamiseks.
puurkaevuregistril deklaratiivne ja ebatäielik olemus ning selle pinnalt ei ole võimalik järeldada, kas puurkaev füüsiliselt eksisteerib või mitte. Asjaolu, kas puurkaev on registrisse kantud või mitte, sõltub sellest, kas omanik on algatanud selle registrisse kandmise. Kuivõrd puurkaev rajati aastal 1937 ja määruskaebuse esitajad püüavad puurkaevu olemasolu eitada, siis võib eeldada, et see on taotluslik. Kanne puurkaevu olemasolu kohta on olemas XXX maakonna üldplaneeringus; 2) on M. Palvadre ja R. Palvadre ise tunnistanud puurkaevu olemasolu nendele kuuluva maja terrassi all. 150 m sügavusele puuritud puurkaev rajati aastal 1937 ja selle ajaga võrreldes on ehitusstandardid küll muutunud, kuid see ei tähenda, et kõnealune kaev ei vastaks puurkaevu kriteeriumitele; 3) on ebaõige M. Palvadre ja R. Palvadre väide, et puurkaevu olemasolu väljaselgitamiseks tuleb lammutada nende vara. Määruskaebuse esitajad on ise tunnistanud, et veeallikas asub nende maja terrassi all. Kuivõrd määruskaebuse esitajad ise kinnitavad, et kaevus asub hürdofoor, siis on mõeldamatu, et veeallikale juurdepääs puudub, kuivõrd see tuli sinna paigutada ning seda peab olema võimalik vajaduse korral ka hooldada; 4) on puurkaevu olemasolu tõendatud kohtuotsusega. Haldusasja nr 3-07-617 keskpunktiks oli samuti XXX kinnistu puurkaev. Halduskohus leidis, et T. Oinus sai vett naaberkinnistul paiknevast puurkaevust ning 2005. aastal lõpetas XXX kinnistu omanik ootamatult T. Oinuse talli veega varustamise ja ühendas XXX kinnistule kulgeva veetrassi lahti; 5) on puurkaev olemas detailplaneeringu kohaselt. Puurkaevu olemasolu tõendavad nii detailplaneeringu seletuskiri kui ka joonised. Samuti on XXX kinnistu puurkaevust võetud 2002. aastal veeproovid, mis samuti tõendavad, et puurkaev on kinnistul olemas; 6) ei oma asjas tähtsust, et kostjate kinnistu omandamise leping ei sisaldanud sätteid puurkaevu ja veetrasside kohta. Kostjatel on võimalik esitada nõue kinnistu endise omaniku vastu, kui nad on seisukohal, et neile on müüdud lepingutingimustele mittevastav kinnistu. Müügilepinguga ei ole võimalik tõendada puurkaevu ja veetrasside olemasolu või puudumist M. Palvadre ja R. Palvadre kinnistul; 7) on arusaamatu määruskaebuse esitajate poolt XXX vallale esitatud teabenõue. M. Palvadre ja R. Palvadre on nentinud, et puurkaev asub maja terrassi all, kuid teabenõudes esitatud küsimustes on lähtutud asjaolust, et puurkaev asub maja all ja maja oleks justkui vaja lammutada. XXX Vallvalitsuse esindaja kinnitab, et kaevu asukohta (kas maja või terrassi all) ei olnud visuaalse vaatlusega võimalik tuvastada, kuivõrd konstruktsioonid on kaetud. Seega ei oska XXX valla esindaja öelda täpset puurkaevu asukohta, kuid möönab selle olemasolu. Terrassi on väga lihtne selliselt ehitada, et sellele oleks võimalik juurde pääseda ilma hoonet kahjustamata. Vastustaja hinnangul tuleks puurkaevu olemasolu eeldada, kuivõrd puudub informatsioon, et puurkaev oleks likvideeritud; 8) ei ole hagi tagamine M. Palvadrele ja R. Palvadrele liialt koormav. Määruskaebuse esitajad ei pea tegema muud, kui lubama T. Oinuse ajutiselt nende kinnistule, mistõttu ei oma hagi tagamise juures tähtsust kostjate vanus. Samuti oleks puurkaevu jagamine kostjatele majanduslikult otstarbekam, kuivõrd on võimalik jagada puurkaevuga seotud kulutusi; 9) ei ole maakohus rakendanud diskretsiooniõigust liiga laialt. Tarbevee olemasolu ja pesemisvõimalused on tänapäeva ühiskonna üks kirjutamata põhiõigustest. Põhiõiguste kahjustamine on piisav olulise kahju sisustamiseks TsMS § 377 tähenduses. Vastustaja on seisukohal, et hagi tagamine on vajalik olukordades, kus võib tekkida pöördumatu kahju. Vastustaja hinnangul ei soovi määruskaebuse esitajad lasta puurkaevust vett pumbata, kuna nad kardavad oma kinnistu väärtuse vähenemist. T. Oinuse hinnangul ei kaalu M. Palvadre ja R. Palvadre majanduslikud huvid üles tema perekonna huve vee tarbimiseks;
10) on maakohtu määruse resolutsioon selge ja täidetav. Kuivõrd M. Palvadre ja R. Palvadre kinnistul asub ainult üks puurkaev, siis oleks kohtul olnud raskem määratleda puurkaevu ja selle asupaika. Puurkaevu ei ole vajalik määratleda registrinumbriga, kui puurkaevu asukoht on nagunii piisavalt selge ja täpne; 11) on alusetud määruskaebuse esitajate väited nagu tegutseks vastustaja ettevõtjana. Vastustajal oli ettevõte, mis lõpetas tegevuse 2005. aastal, sest vesi võeti ära. Asjaolu, et vastustajale kuulub rohkem kui üks kinnistu, ei võimaldada järeldada, et vastustaja tegeleb ettevõtlusega. Vastustaja on kaugsõiduautojuht ja tema alaline töökoht asub Rootsis. Vastustajale jäävad määruskaebuse esitajate väited äritegevuse kohta arusaamatuks, kuivõrd vastustaja soovib saada vett oma perekonna kodule; 12) palus vastustaja tühistada maakohtu 17. oktoobri 2012 määruse, millega maakohus peatas maakohtu 02. oktoobri 2012 määruse täitmise.
perekonna heaolu, teised hageja poolt esitatud põhistused on seotud juba hagi sisulise lahendamisega ning ei ole hagi tagamise abinõu kohaldamise aluseks. Samas ei ole asja materjalide kohaselt selge, millisel kinnistul hageja perekond elab ning millise kinnistu veevarustus tuleb seetõttu taastada. Hagejale kuulub XXX külas mitte ainult üks, vaid mitu kinnistut ning hagi tagamise avalduses ei ole põhistatud, miks on vaja veevarustus taastada (hageja väitel) kõigil hagejale kuuluvatel kinnistutel. Asja materjalidest ei selgu, kas kostjatele kuuluval kinnistul paikneb puurkaev (nagu väidab hageja), vaid on tegemist veevõtukohaga (nagu väidavad kostjad). Samuti ei ole selge veetrasside paiknemine ja seetõttu on jääb ebaselgeks ka see, kas kostjate kinnistul paiknevast veevõtukohast kulgeb veetrass kinnistule, kus väidetavalt elab hageja perekond. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades seda, et menetlusosaliste vahel olev vaidlusalune õigussuhe on hetkel olevas seisundis juba ligikaudu seitse aastat (s.o hageja väidetav õiguste rikkumine, mis seisnes kostjate poolt tema kinnistutele veevarustuse katkestamises, on kestnud enam kui seitse aastat), siis puudub alus regulaarida TsMS § 377 lg 2 alusel vaidlusalust õigussuhet. Hagejal seoses tema kinnisasjadele veevarustuse väidetavast katkestamisest tulenev oluline kahju on eelduslikult juba tekkinud ning seda ei ole enam võimalik vältida. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määrus tühistada ja määruskaebus rahuldada.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.