Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. jaanuar 2016.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-54193
Tsiviilasi
OÜ Zoroaster hagi OÜ Viru Rand vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
32 434,33 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. detsembri 2014.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viru Rand OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. detsember 2015.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Viru Rand (registrikood: 11420969); seaduslik esindaja Igor Solomkin, lepinguline esindaja Avo Viiol Vastustaja (hageja): OÜ Zoroaster (registrikood: 11001126); lepinguline esindaja Heino Junolainen
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 30. detsembri 2014.a otsus muutmata.
2.Jätta Viru Rand OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud Viru Rand OÜ kanda.
kantud
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Zoroaster esitas 09.07.2014.a Viru Maakohtule hagi OÜ Viru Rand vastu põhivõlgnevuse 30 904,56 euro ja viivise 1529,77 euro, kokku 32 434,33 euro väljamõistmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.12.2013.a projekteerimistööde töövõtulepingu nr P/31-12-2013 Toila kalatööstuse konservitsehhi ehitusprojekti koostamiseks. Lepingu ja pakkumuse kohaselt toimus tööde teostamine, üleandmine ja tasumine etapiviisiliselt (eskiisprojekt, eelprojekt, põhiprojekti üleandmine ja ehitusloa saamine). Esimeseks etapiks oli eskiisprojekti koostamine ja selle üleandmine. Pooled lähtusid tööde ositi üleandmisest, eesmärgiga tagada koostatava ehitusprojekti terviklikkus ja komplekssus, eskiisi koostaja järjepidevus eel- ja põhiprojekti koostamisel "Nõuded Ehitusprojekti" ja EVS 811:2012 "Hoone Ehitusprojekt" nõuete järgimiseks. Hageja andis 20.03.2014.a üle ning kostja võttis vastu esimese kokkulepitud töö osa, s.o eskiisprojekti, teostatud tööde akti nr 200314 alusel. Eskiisprojekti kättesaamist ei ole kostja vaidlustanud ning pretensioone ei esitanud. Kostja seaduslik esindaja allkirjastas teostatud tööde akti ja arve digitaalselt 27.03.2014.a. Akt sisaldas poolte kinnitust, et tööd on teostatud lepingujärgselt ning tellija ei oma pretensioone teostatud tööde mahu ja kvaliteedi osas.
1.2.Hagiavalduse kohaselt tegutsesid pooled ühiselt projekteerimistingimuste väljastamise nimel ning kohaliku omavalitsuse tingimused projektile pidid selguma lepingu täitmise käigus. Projekteerimistingimuste puudumine ei ole eskiisi varjatud puudus. Kohaliku omavalitsuse tingimuste hankimine ei olnud ainuüksi hageja ülesanne. Toila valla 06.06.2014.a kiri projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise kohta on kuupäevaga 06.06.2014.a st keeldumine on väljastatud ligikaudu kaks kuud peale hageja käesoleva hagi esemeks oleva nõude sisse nõutavaks muutumist. Kostja ei saa viidata lepingurikkumise põhjusena väidetavale asjaolule, mis esines pärast kostja lepingurikkumist. Kostja jätkas tootmishoone kavandamist, kuna taotles 17.07.2014.a Jõe tn 12 kinnistule detailplaneeringu kehtestamist.
1.3.Hageja selgitas, et ehitusprojekti eskiis võib olla lähtedokumendiks ehitusprojekti koostamisel. Eskiisi eelduseks ei ole projekteerimistingimuste väljastamine kohaliku omavalitsuse poolt. Eesti standardi EVS 811:2012 “Hoone ehitusprojekt” p 9 järgi võib ehitusprojekti koostamisele eelneda eskiis. Eskiis peab olema hoone ehitusprojekti lähteülesande koostamise jaoks piisava mahuga. Sama põhimõtte on majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010.a määruse nr 67 "Nõuded ehitusprojektile" § 8 lg 1-6. Eskiisiga tutvustataksegi kohalikule omavalitsusele krundi omaniku kavatsusi ehitamise suhtes (välisilme, asukoht krundil, suurus, ruumide asetus vastavalt tehnoloogilisele lahendusele), kes võib projekteerimisele esitada oma nõuded. Ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis jäi esitamata seetõttu, et kostja rikkus lepingut (ei maksnud ära esimest arvet).
1.4.Lepingu p 6.3. kohaselt pidi tööde teostamise eest tasumine toimuma töövõtja poolt esitatud arve ja akti alusel 14 kalendripäeva jooksul ning lepingu p 6.3.1. kohaselt kuulus pärast
eskiisprojekti valmimist kostja poolt tasumisele 25 753,80 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja esitas peale tööde üleandmist kostjale 20.03.14.a arve nr 00013, kogusummas 30 904,56 eurot, sh käibemaks, tasumise tähtajaga 03.04.2014.a. Kostja oma rahalist kohustust tähtajaliselt ei täitnud. Kostja esitas vastuväited lepingu mittetäitmise kohta esmakordselt 05.06.2014.a, s.o kaks kuud peale maksetähtaja saabumist. Hageja ütles lepingu üles alates 13.06.2014.a lepingu p
7.2.alusel. Hagejal on õigus nõuda tasu tehtud töö eest (VÕS § 188 lg 2).
1.5.Eskiisi töövariandid kooskõlastati kostjaga ning eskiisi tutvustati ka Toila Vallavolikogu majanduskomisjonile. Eskiis on lepingust tulenevalt üks tööetapp (projekti valmimise üks osa), millega kaasnes maksekohustus lepingu järgsest mahust 15 %. Ehitusprojektile võib eelneda eskiis. Eskiisis oli kokku lepitud ja selle eesmärgiks oli Toila Vallale kavandi tutvustamine, mida ka tehti. Eskiis oli loodud põhiprojekti koostamiseks ja kostja võttis eskiisi vastu. Eskiis on ära toodud nii hinnapakkumises töö osana kui ka lepingu punktis 6.3.1. Eskiis oli tehtud töö osa, millele järgnes maksekohustus.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu.
2.1.Kostja esitas hagejale 12.06.2014.a lepingust taganemise avalduse, milles taganes lepingust 19.06.2014.a seisuga. Hageja ei ole tööd kostjale üle andnud. Lepingu järgi tuli koostada ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis hiljemalt 30.04.2014.a. Hageja esitas 20.03.2014.a ehitise eskiisi kostjale kooskõlastamiseks. Kostja kooskõlastas ehitise eskiisi ning sai enda käsutusse eskiisi ühe eksemplari paberkandjal. Hageja ei ole esitanud ehitusprojekti. Kostja andis 12.06.2014.a täiendava tähtaja põhiprojekti üleandmiseks kuni 19.06.2014.a või töö üleandmise kinnituse esitamiseks. Hagejal oli täiendavalt 50 päeva lepingujärgse töö teostamiseks (01.0519.06.2014.a). Hageja ei andnud kostjale üle põhiprojekti ega kinnitanud töö üleandmise tähtpäeva.
2.2.Kostja on lepingust kehtivalt taganenud, mis välistab hageja tasunõude maksmapaneku. Lepingust taganemise tulemusena lõpeb hageja ja kostja vahel täitmissuhe ning täitmisele suunatud sooritusnõuded ning tekib tagasitäitmise suhe. Täitmissuhte lõppemine tähendab ühtlasi, et lepingupool ei saa esitada teise poole vastu täitmissuhtest tulenevaid nõudeid. Hageja ei saa kostja lepingust taganemise tulemusena esitada kostja vastu täitmisnõuet. Sellised nõuded on lõppenud. Kostja ei ole tellinud ehitise eskiisi ja hageja ei ole ehitise eskiisi kostjale üle andnud. Hinnapakkumuses lepiti kokku teostatavad tööd ja nende hind. Lepingu punkti 3.1 järgi oli hageja kohustuseks koostada projektdokumentatsioonid põhiprojekti staadiumis 3 eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalsel kandjal.
2.3.Ehitusprojekti staadiumid ja nõuded ehitusprojektile on kehtestatud EhS § 18 lg 5 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010.a määruses nr 67 “Nõuded ehitusprojektile”. Määruse § 5 järgi on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Määruse § 8 lg 4 järgi ei ole ehitise eskiis ehitusprojekt EhS § 18 tähenduses. Ehitise eskiisi eesmärgiks on ühe või mitme erineva lahendusvariandi esitamine kavandatavast ehitisest või selle osast. Ehitise eskiis peab väljendama ja võimaldama hinnata kavandatava ehitise visuaalset sobivust, sise- ja välisruumi seoseid, projekteeritava maa-ala kavandatavat kasutamist ning võrrelda ja analüüsida pakutavaid variante omavahel (Määruse § 8 lg 3). Kostja ei ole ehitise eskiisi tellinud ja see ei ole kohustuslik. Kostja tellis ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis. Eskiisi kooskõlastamisega on kostja täitnud ehitusprojekti tellija kohustuse. Üle on antud joonised, mida ei saa arvestada eskiisina. Tööosad on loetletud hinnapakkumuses, kuid eskiisi seal märgitud ei ole. Eskiis pole valmis ja see on esitatud ainult tutvumiseks, mitte omandamiseks. Eskiisi üleandmist ei saa siduda maksekohustusega, kuna kostja ei ole hagejaga selles kokku leppinud.
2.4.Ehitise eskiis oli varjatud puudusega. Toila Vallas ilmnes, et hagejale ei ole väljastatud projekteerimistingimusi ning puudub detailplaneering, mille alusel võiks projekti koostada. EhS
§ 49 sätestab projekteerimisettevõtja kohustusteks muuhulgas nõuetele vastava ehitusprojekti koostamise ning ehitusprojekti vastavuse lähteandmetele. Ehitusprojekti koostamise lähteandmeteks on EhS § 19 lg 1 ja 2 alusel detailplaneering või projekteerimistingimused. Kostjale ei ole üle antud eskiisi varalisi autoriõigusi. Eskiis on AutÕS § 4 lg 3 p 14 järgi autoriõigusega kaitstud teos ja seda ei saa teised isikud kasutada (AutÕS § 46 lg 1). Teose kasutamiseks sõlmitakse autorileping. Hageja ja kostja ei ole ehitise eskiisi kohta autorilepingut sõlminud. Lepingu punktis 6.3 kokkulepitud maksetingimused ei muutnud poolte kokkulepet projektiosade maksumuse kohta. Viivisenõue on alusetu, kuna ka põhisumma nõue on alusetu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 30.12.014.a otsusega OÜ Zoroaster hagi OÜ Viru Rand vastu võlgnevuse ja viivise nõudes ja mõistis OÜ-lt Viru Rand OÜ Zoroaster kasuks võlgnevuse 30 904,56 eurot ja viivise 1529,77 eurot. Menetluskulud jäeti OÜ Viru Rand kanda.
3.1.Maakohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: 1) hageja tegi kostjale 16.12.2013.a hinnapakkumise ehitusprojekti koostamiseks Toila kalatööstuse konservitsehhi ehitusprojekti rajamiseks summas 206 030,40 eurot koos käibemaksuga; 2) pooled sõlmisid 30.12.2013.a projekteerimistööde töövõtulepingu nr P/31-12-2013 Toila kalatööstuse konservitsehhi ehitusprojekti koostamiseks; 3) hageja esitas kostjale 20.03.2014.a arve nr 00013 summas 30 904,56 eurot koos käibemaksuga; 4) kostja ei ole arvet nr 00013 tasunud.
3.2.Poolte vahel on sõlmitud projekteerimistööde töövõtuleping, mille lisaks on hinnapakkumine (VÕS § 635 lg 1). Kostja on seisukohal, et on lepingust kehtivalt taganenud, täitmissuhe on lõppenud ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et kehtiv lepingust taganemine välistab tasunõude maksmapaneku, st lepingu poolel ei ole enam õigus nõuda enne lepingu lõpetamist tekkinud rahalise kohustuse täitmist. Nii lepingust taganemise kui ka lepingu ülesütlemise korral vabanevad mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste edaspidisest täitmisest, kuid kuni lepingust taganemiseni või lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima (VÕS § 188 lg 2 ja VÕS § 195 lg 2). Seega lõpevad lepingu ühepoolsel lõpetamisel lepingu õiguslikud tagajärjed, kuid enne seda tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Maakohus asus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda tehtud töö eest kostjalt tasu ning puudub vajadus käsitleda poolte sellekohaseid teisi väiteid.
3.3.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja vastu 30 904,56 euro ja viivise 1529,77 euro nõue tulenevalt poolte sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest (kostja ei täitnud lepingujärgset maksekohustust). Hageja nõuab tasu tehtud töö osa eest (eskiisprojekti koostamine). Kostja väitel ei ole ta eskiisprojekti tellinud ning järelikult ta selle eest tasuma ei pea. Maakohus nõustus kostjaga, et lepingu punktis 2 on määratletud lepingu ese (ehitusprojekti koostamine), kuid ei nõustunud seisukohaga, et kostja eskiisi ei tellinud, see ei ole töö osa ja töö osad on ainult lepingu lisaks olevas hinnapakkumuses (nt ehitusgeodeetilised uuringutööd). Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Pakkumuse tulemusena on pooled sõlminud lepingu ning töö ühe osana on nii lepingu p-s 6.3.1 kui ka hinnapakkumuses selgelt märgitud eskiisprojekt, mille valmimisel on tellijal
kohustus tasuda töövõtjale tasu 15 % (30 904, 56 eurot) lepingu kogumaksumusest (206 030, 40 eurot).
3.4.Pooled ei vaidle selle üle, et eskiisi koostamine ei ole kohustuslik. Eeltoodu alusel ei oma tähtsust kostja esindaja viide majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010.a määruse nr 67 "nõuded ehitusprojektile" (edaspidi määrus) § 5, mille järgi on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Eelnevalt eskiisi tegemist on pidanud võimalikuks ka kostja kohtuistungil ning sama on sätestatud määruse § 8 lg 1, mille kohaselt võib enne ehitusprojekti koostamist koostada ehitise eskiisi ja standardis EVS 811:2012. Maakohus nõustus hagejaga, et pooled leppisid pakkumuses ja lepingu p-s 6.3. kokku töö ositi üleandmises ja maksmises, st töö pidi valmima etapiviisiliselt (eskiisprojekt, eelprojekt ja põhiprojekt) ja iga osa valmimisel tuli tasuda teatud protsent kogu lepingujärgsest tasust (VÕS § 637 lg 4). Maakohus ei näinud olemuslikku vahet töövõtu osadel ja etappidel. Kostja ei ole suutnud selgitada, milles erisus seisneb. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et teostatavad tööd on kirjas ainult hinnapakkumuses ja lepingu p-s 6 on maksetingimused, mis omavahel kokku ei lange, sest sellisel juhul kostjal tasumiskohustust ei järgneks, kuna viidatud tööde eest tasumises sellisel moel pooled kokku leppinud ei ole.
3.5.Pooled ei vaidle ehitise eskiisi eesmärgi üle. Eskiisi on tutvustatud Toila Vallavolikogu majanduskomisjonile ja eskiisis on näidatud, milline saab olema ehitise väljanägemine (välisilme, asukoht krundil, suurus, ruumide asetus). Maakohus leidis, et eskiis on kasutatav detailplaneeringu koostamise alusmaterjalina nö esimese sammuna ja sellega tutvustatakse omavalitsusele soovitava lahenduse sisu, ideed, lähteseisukohti ning selles on võimalik hiljem teha vajalike korrektuure projekteerimise aluseks oleva põhilahenduseni (lepingus põhiprojekt) jõudmiseks. Kostja väiteid, mis puudutavad eskiisi varalisi autoriõigusi pidas maakohus tarbetuks. Eskiisi kasutamine kostja poolt ei ole kuidagi takistatud. Eskiisi valmimise ajal detailplaneeringu vajadust ei olnud ning sellise nõude hilisem lisandumine ei teinud võimatuks lepingu edaspidist täitmist.
3.6.Maakohus leidis, et vaidlusalune eskiis oli sihtotstarbeliselt kasutatav, kuna seda on tutvustatud kohalikule omavalitsusele ja sealt nähtus kostja soovitud ehitise terviklik ruumiline lahendus, mis võimaldas hinnata kavandatava ehitise sobivust ja kavandatavat maa-ala kasutamist. Samuti oli sellega võimalik rahuldavalt saavutada lepingu lõppeesmärk, s.o jõuda nõuetele vastava ehitusprojektini, tehes järgnevalt vajalikke muudatusi (VÕS § 77, § 641). Maakohtu arvates ei saa planeeringu lähteülesande kinnitamisel olla kindel, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse. Sisuliselt on sellega nõustunud ka kostja kohtuistungil, väites, et see mida tahetakse teha, selgub detailplaneeringu käigus ning hageja, selgitades, et tingimused projektile pidid selguma lepingu täitmise käigus. Eeltoodu põhjal ei nõustunud maakohus kostja väitega, et detailplaneeringu vajadus on käsitletav töö varjatud puudusena. Tegemist ei ole ka lepingu olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2 tähenduses, mis annaks alust lepingust taganeda. Maakohus märkis, et kostja lepingust taganemise avalduses ei ole välja toodud, milles seisnesid ilmnenud puudused. Maakohus leidis, et lepingu edasine täitmine ja lõpptulemuseni (ehitusprojekt) jõudmine oli takistatud kostja lepingulise kohustuse rikkumise tõttu.
3.7.Maakohus leidis, et kostja väiteid eskiisi üleandmise kohta on vastuolulised. Hageja leiab, et töö osaks olev eskiis ja esitatud arve on kostja poolt vastu võetud ning kostja seadusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud 27.03.2014. Kostja väidab, et kostjale eskiisi üle ei antud, samas kostja kinnitab, et eskiis on üle antud, eskiis on esitatud, kuid ainult tutvumiseks, mitte omandamiseks ja selle eest tasu saamiseks. Maakohus leidis, et tehtud töö vastuvõtmine kostja poolt on tõendatud. Kostja on vastuses hagile väitnud, et kostja kooskõlastas ehitise eskiisi ning sai enda käsutusse eskiisi ühe
eksemplari paberkandjal (tl. 29, 30). Kohtuistungil on kostja selgitanud, et ehitise eskiis esitati kostjale ja kostja on kinnitanud selle kättesaamist. Samuti on kostja väitnud, et kostja on kätte saanud mapi joonistega, millega kohus on kohtuistungil tutvunud. Teostatud tööde akti (tl. 17) ja arve nr. 00013 (tl.18) digitaalset allkirjastamist kostja vaidlustanud ei ole. Eskiisi vastuvõtmine nähtub ka kostja lepingust taganemise avaldusest (tl. 57). Eeltoodust järeldas maakohus, et hageja tasunõue on sisse nõutav (VÕS § 637 lg 3, lg 4). Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja seda tõendanud ei ole.
3.8.Maakohus asus seisukohale, et kuna kostja ei ole töövõtjale tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja viivis tuleb kostjalt välja mõista nõutud ulatuses, s.o summas 1529,77 eurot (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1). Kostja ei ole esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude, sh viivise nõude maksmapaneku.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Viru Rand OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30.12.2014.a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta Zoroaster OÜ nõue võlgnevuse 30 904,56 eurot ja viivisintressi 1529,77 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus eksinud lepingu tõlgendamisel ning materiaalõiguse kohaldamisel; 2) on maakohus jätnud tähelepanuta ehitusprojekteerimisele õigusaktidega kehtestatud nõuded ja on seetõttu ekslikult tõlgendanud lepingut ning kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kuna vaidlus on projekteerimistööde töövõtulepingu täitmises, tulnuks selle lahendamisel lähtuda lisaks võlaõigusseaduse sätetele ka ehitusseaduses ja selle alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruses nr 67 “Nõuded ehitusprojektile” ning autoriõiguse seaduses sätestatust; 3) on apellant seisukohal, et tal puudub 30 904,56 euro tasumise kohustus, kuna ta ei ole saanud seda, mida ta lepingu täitmisest lootis saada. Apellant tellis lepinguga ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis, mis pidi valmis olema 30.04.2014.a. Vastustaja tellitud tööd tähtaegselt valmis ei saanud ning ei ole seda üle andnud ka hiljem. Selle asemel lõpetas vastustaja lepingu ning hakkas sisse nõudma ehitise eskiisi eest 30 904,56 eurot; 4) ei ole ehitise eskiisil lepinguga kokkulepitud töö omadusi (EhS § 18, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010.a määrus nr 67 “Nõuded ehitusprojektile” § 8 lg 3). Lepingu p 3.1 järgi oli vastustaja kohustuseks koostada projektdokumentatsioonid põhiprojekti staadiumis kolmes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalsel kandjal. Ehitusprojekti tellijana oli apellandil õigus teha valik ehitusprojektis esitatud lahenduste vahel ning heaks kiita valitud tehnilise lahenduse põhimõtted (määruse § 3). Eskiisi kooskõlastamisega on apellant täitnud ehitusprojekti tellija kohustuse ning ta ei ole eskiisi kokkulepitud tööna vastu võtnud; 5) on maakohus eksinud lepingu tõlgendamisel, pidades ehitise eskiisi kui projekteerimistöö staadiumit tellitud töö osaks. Määruse § 4 sätestab ehitusprojekti osad, milleks on asendiplaani osa, arhitektuuriosa, tuleohutuse osa, konstruktsiooniosa, kütte- ja ventilatsiooniosa, veevarustuse- ja kanalisatsiooniosa, elektripaigaldiste osa, gaasivarustuse osa ning vastavalt vajadusele muud ehitisega seonduvad olulised osad. Määruse § 5 sätestab ehitusprojekti staadiumid: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Ehitusprojekti staadiumitele võib eelneda ehitise eskiis kui projekteerimistöö staadium (Määruse § 8 lg 1);
6) olid lepinguga tellitud töö (ehitusprojekt) ja selle osad määratud lepingu p 1 järgi hinnapakkumuses. Maksmistingimused määrati (nii hinnapakkumuses kui lepingu punktis 6.3) projekteerimistöö staadiumite järgi: eskiis, eelprojekt, põhiprojekt. Ei ole erinevust, kas maksetingimus määratakse kuupäevaga või projekteerimistöö staadiumiga – tegemist on vaid raha ülekande tingimuse saabumisega. Õigus nõuda lepingutasu on vaid tellitud ja üleantud töö eest (VÕS § 637 lg 3). Ka juhul kui vastustajal olnuks kohtu hinnangul õigus tasu saada, tulnuks kohtul lähtuda kokkulepitud tööosa hindadest. Maakohus on välja mõistnud vastustaja kasuks 30 904,56 eurot, mille eest oleks apellandil õigus saada arhitektuurne ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis (33 880 eurot); 7) kui ehitise eskiisi mahus on valminud mingi osa arhitektuursest ehitusprojektist, tulnuks see apellandile üle anda (VÕS § 636 lg 1, § 637 lg 4). Töövõtja pidi tegema võimalikuks töövõtulepingu eseme võõrandamise. Vastustaja esitas apellandile ehitise eskiisi paberkandjal ühes eksemplaris. Tellijale ei ole üle antud eskiisi lepingu punktis 3 kokku lepitud vormis: kolmes (3) eksemplaris paberkandjal ja ühes (2) eksemplaris digitaalsel kandjal. Seega ei ole toimunud eskiisi üleandmist lepingus sätestatud viisil. Samuti ei ole apellandile üle antud varalisi autoriõigusi; 8) tähendab ehitise eskiisi kasutamine eelkõige õigust kasutada eskiisi ehitusprojekti koostamisel. Eskiis on autoriõiguse seadusega kaitstud teos (AutÕS § 4 lg-te 1 ja 2, lg 3 p 14). Eskiisi alusel projekti tellimine (samuti eskiisi võõrandamine) eeldab varaliste autoriõiguste üleminekut apellandile. AutÕS § 35 lg 2 näeb ette, et tuletatud teose loomine (ehitusprojekt eskiisi alusel) võib toimuda ainult algse teose autori nõusolekul. AutÕS § 46 lg 1 järgi ei lubata teose kasutamist teiste isikute poolt teisiti kui autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel. Maakohus eksib, kui peab autoriõiguse üleandmist asjasse mittepuutuvaks; 9) ei ole eskiis ilma detailplaneeringu või projekteerimistingimusteta kasutatav ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 19 lg 1). Seega peab juba ehitise eskiis lähtuma detailplaneeringust või projekteerimistingimustest. Maakohus eksib, kui peab ehitise eskiisi vajalikuks detailplaneeringu alusmaterjalina. Lepingu kohaselt oli apellandi eesmärgiks ehitusprojekti saamine põhiprojekti staadiumis, mistõttu pidi eskiis juba vastama ehitusprojekti koostamise lähteandmetele; 10) oli ehitise eskiisi varjatud puuduseks selle koostamine EhS § 19 lg 1 tingimusi järgimata, mistõttu ei oleks ka lepinguga määratud tähtajaks olnud võimalik nõuetekohast ehitusprojekti koostada. Apellant esitas ehitise eskiisi puuduste tõendamiseks kohtule Toila Jõe tn 12 kinnistu detailplaneeringu joonise ja väljavõtte Zoroaster OÜ poolt koostatud ehitise eskiisi “Toila kalatööstuse konservitsehhi rajamine”. Eskiis, töö nr 04032014/ES, asendiplaani joonisest. Tõenditest ilmnes, et eskiisi asendiplaani järgi ei olnud võimalik nõuetekohast projekti koostada. Maakohus jättis tõendite vastuvõtmise taotluse rahuldamata; 11) puudub alus viivise nõudmiseks, kuna alusetu on põhisumma tasumise nõue summas 30 904,56 eurot.
5.Zoroaster OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud; 2) nõustub vastustaja maakohtuga, et EhS § 19 lg 1 või EhS § 18 lg 5 alusel kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruses nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 4, VÕS § 636 lg 1 või AutÕS § 35 lg 2 ei ole asjassepuutuvad sätted; 3) tellis apellant eskiisi ja ehitusprojekti. Eskiisi vastuvõtmisega tekkis apellandil kohustus selle eest maksta vastavalt lepingule. Apellant ei lükka ümber maakohtu põhjendusi eskiisi
kohta kaebuses, vaid piirdub oma maakohtus avaldatud seisukohtade kordamisega. Apellant ei vaidlusta eskiisi üleandmist ega seda, et lepingus oli sätestatud töö esimese etapina eskiis ja eskiisi vastuvõtmise järgselt ka tasumise kohustus; 4) on eskiisi nõutavate eksemplaride ning autoriõigustega seonduvad seisukohad otsitud, et tuua vähegi usutavat põhjendust töö eest maksmata jätmisele, kui kohus ei peaks esmaseid seisukohti arvestama. Kostja ei ole vaidlustanud teostatud tööde akti ja arve digitaalselt allkirjastamist; 5) toetab vastustaja maakohtu järeldust AutÕS asjasse puutumatuse osas. Apellant tõlgendab AutÕS § 35 lg 2 vääralt. Viidatud säte räägib tuletatud teose loomisest algse teose ümbertöötamise teel. Antud asjas tuleb kohaldada AutÕS § 35 lg 1, mille kohaselt teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele. Apellant jätab arvestamata AutÕS § 48 lg 4 ja VÕS § 636 lg 1. Kuna apellant võttis vastu eskiisi, tuleb eeldada, et ta võttis vastu ka õigused eskiisi kasutamiseks. Poolte vahelist lepingut tuleb tõlgendada kooskõlas hea usu põhimõttega lähtuvalt tehingu eesmärgist. Selleks oli eskiisi ja põhiprojekti tegemine; 6) ei jõudnud vastustaja kahjuks põhiprojekti tegemiseni, sest apellant otsustas lepingut rikkuda ja eskiisi eest mitte maksta. Poolte vahelisele lepingule ei saa anda tõlgendust, mis on poolte huvidega vastuolus ning teeb võimatuks selle täitmise; 7) leiab vastustaja, et kaebuses viidatud (p 3.12.) dokumentide maakohtu poolt tõendina vastu võtmata jätmine ei mõjutanud maakohtu otsuse õigsust, kuna kostja soovis sellega tõendada ehitusprojektiga seonduvaid asjaolusid. Ehitusprojektiga seonduv ei ole antud hagi seisukohast oluline, sest enne rikkus kostja lepingut. Apellandi poolt esitatud tõendi sisuks olev vastuväide on esitatud 10 kuud peale eskiisi üleandmist, mis on selgelt ebamõistlik aeg töö mittevastavusele tuginemiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses (p 13) märgituga, mille kohaselt tulenes käesoleval juhul pooltevahelisest lepingust hageja (töövõtja) õigus saada kostjalt (tellijalt) tasu 15 % ulatuses lepingu kogumaksumusest (171 692 eurot, millele lisandub käibemaks) eskiisprojekti esitamisel (lepingu p 6.3.1), s.o 25 723,80 eurot koos lisanduva käibemaksu ja viivisega. Maakohtule puudub alus heita ette lepingutingimuste ebaõiget tõlgendamist, samuti ehitusprojekteerimisele õigusaktidega kehtestatud nõuete arvestamata jätmist. Apellant (kostja) ei ole põhistanud oma väiteid, mille kohaselt tekkinuks hagejal õigus saada töö osade eest kokkulepitud tasu üksnes sel juhul, kui realiseerunud oleks kogu lepingu eesmärk tervikuna (s.o valminud oleks lõpptulemus – ehituse põhiprojekt, millele oleks väljastatud ka ehitusluba). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et vastavalt pakkumusele ja lepingu p-le 6.3 leppisid pooled kokku töö ositi üleandmises ja maksmises, s.o töö pidi valmima etapiviisiliselt. Samuti tekkis töövõtjal õigus saada tehtud töö eest tasu vastavalt töö üleantud osadele. Asjaolu, et tellija huvi oli saada lõpptulemus (ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis), ei anna iseenesest alust tõlgendada pooltevahelist lepingut ainuüksi tellija huvist lähtudes. VÕS
§ 29 lg 1 kohaselt tuleb tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tahtest ning kui ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, siis lepingupooltega sarnase mõistliku isiku perspektiivist (lg 4). Maakohtu poolt lepingutingimustele antud tõlgendus on ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatuga.
9.Õige on maakohtu seisukoht, et ehkki eskiisi koostamine ei ole ehitusprojekteerimise puhul kohustuslik, tulenes käesoleval juhul pooltevahelisest lepingust töövõtja kohustus eskiis koostada ning tellijale esitada ning tellijal oli omakorda kohustus tasuda eskiisprojekti esitamisel töövõtjale 15 % lepingu maksumusest. Asjaolu, et ehitusprojekteerimist reguleerivates õigusaktides (EhS § 18, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010.a määruses nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 3) ei nimetata ehitise eskiisi ehitusprojekteerimise kohustusliku staadiumi või osana, ei välista ega muuda sellelaadseid kokkuleppeid ebaseaduslikuks või täitmisele mittekuuluvaks. Põhjendamatu on apellandi etteheide, nagu ei oleks maakohus hagi rahuldamisel lähtunud töövõtulepingus kokku lepitud töö osade maksumustest. Lepingu kogumaksumuseks oli 171 692 eurot (ilma käibemaksuta), s.o selle summa pidanuks tellija tasuma lõpptulemuse (põhiprojekt, millele on antud vajalikud kooskõlastused) eest. Hageja nõue põhineb kokkuleppel, mille kohaselt pärast eskiisprojekti valmimist on töövõtjal õigus saada 15 % tasust (s.o 30 904,65 eurot).
10.Töövõtulepingu puhul on tegemist vastastikuse lepinguga VÕS § 111 lg 1 tähenduses. Seega olukorras, kus tellija ei täitnud oma lepingujärgset kohustust tasuda eskiisprojekti esitamisel töövõtjale eelnimetatud rahasumma, tekkis töövõtjal õigus keelduda jätkamast lepinguliste kohustuste täitmist. Eeltoodust lähtuvalt ei ole asjakohased apellandi väited, mille kohaselt ei ole tal 30 904,56 euro tasumise kohustust seetõttu, et ta ei saanud seda, mida ta lepingu täitmisest lootis saada (s.o ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis). Töövõtjal tekkis õigus kasutada õiguskaitsevahendit (keelduda VÕS § 111 lg 1 alusel oma lepingujärgse kohustuse täitmisest) ning seetõttu puudub tellijal alus heita töövõtjale ette lepingu eesmärgi saavutamata jäämist. Pooltevahelise lepingu kohaselt oli tellijal selleks ajaks juba tekkinud kohustus tasuda 15 % lepingu kogumaksumusest ning hilisem lepingust taganemine ei mõjutanud juba tekkinud rahalist kohustust (VÕS § 188 lg 2).
11.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et nendevaheline töövõtuleping lõppes juunis 2014.a, mil esmalt teatas lepingu ülesütlemisest töövõtja ning 12.06.2014.a esitas ka kostja omalt poolt lepingust taganemise avalduse. Sellega seoses lõppesid poolte vastastikused lepingu täitmisele suunatud tulevikku suunatud nõuded, samuti lõppesid VÕS §-dele 110 ja 111 tuginemise alused. Kummalgi poolel on võimalik tugineda teise poole vastu juba enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud nõuetele, millena hageja nõue ongi käsitatav. Kokkulepitud tasu maksmise keeldumise aluseks ei ole apellandi väited, mille kohaselt ei andnud töövõtja eskiisprojekti tellijale üle lepingu punktis 3 sätestatud vormis, s.o kolmes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalsel kujul. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse punktis 16 esitatud põhjendustega, mille kohaselt on asjas kinnitust leidnud, et töövõtja andis eskiisi üle tellijale ning tellija võttis selle vastu. Samuti on maakohus oma otsuse punktis 14 leidnud, et pooltel puudus vaidlus eskiisi olemuse ja eesmärgi üle. Vaidlustatud ei ole ka asjaolu, et eskiisi tutvustati nii Toila Vallavolikogu majanduskomisjonile kui ka vallavanemale. Puudub alus asuda seisukohale, et käesoleval juhul ei täitnud hageja koostatud eskiis oma olemuslikke eesmärke.
12.Apellant ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt ei olnud töövõtja poolt koostatud eskiisprojekt nõuetekohane ega vastanud projekteerimistööde jätkamiseks vajalikele tingimustele.
Asja materjalidest nähtuvalt on kostja (tellija) tuginenud suhtluses töövõtjaga asjaolule, et projekteerimistingimuste puudumise tõttu ei ole võimalik hinnata, kas eskiisi järgi on võimalik projekti koostada (05.06.2014.a kiri tl 53-54). Projekteerimisega hõlmatud kinnistul kehtis 2014.a jaanuari seisuga varasem, 2011.a kehtestatud detailplaneering, mis OÜ Viru Rand avalduse alusel Toila Vallavolikogu 26.02.2014.a otsusega kehtetuks tunnistati. Seejärel pöördus OÜ Viru Rand 15.05.2014.a avaldusega vallavalitsuse poole projekteerimistingimuste väljastamiseks (tl 78), millele vallavalitsus vastas eitavalt põhjendusel, et vajalik on koostada uus detailplaneering (tl 43). Ringkonnakohus on seisukohal, et nimetatud asjaolusid ei ole alust käsitada töövõtja poolse lepingurikkumisena, s.o töös (eskiisi koostamine) esineva puudusena, mis annaks tellijale alust keelduda kokkulepitud tasu maksmisest. Eskiisi puuduseks ei saa iseenesest lugeda asjaolu, et lepingu täitmise käigus tekkisid pooltel erimeelsused, mis viisid lepingusuhtest taganemiseni enne lõpptulemuseni jõudmist. Kuna lepingu kohaselt pidi projekteerimise kõik etapid teostama üks ja sama töövõtja, siis ei tulenenud lepingust ka töövõtja kohustust anda tellijale kõigi projekteerimisetappide puhul etapiviisi üle varalisi autoriõigusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on kostja väited seoses eskiisi varaliste autoriõiguste üle andmata jätmisega otsitud ja need ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
13.Apellant heidab maakohtule ette tõendite vastuvõtmise taotluse rahuldamata jätmist, kuid ei ole esile toonud põhjendusi, mis annaksid alust järeldada, et maakohus rikkus tõendite vastuvõtmisest keeldumisega menetlusnormi. Apellant ei ole esitanud ka ringkonnakohtule taotlust uute tõendite asja materjalide juurde võtmiseks. Samuti ei nähtu tsiviilasja toimikust, et apellant (kostja) oleks esitanud vastuväite maakohtu tegevusele menetluse juhtimisel (TsMS § 333). Seetõttu ei ole apellandil TsMS § 652 lg 6 järgi õigust tugineda apellatsioonimenetluses asjaolule, et maakohus rikkus taotluse rahuldamata jätmisega menetlusnormi. Eeltoodust lähtuvalt leidis maakohus õigesti, et töövõtja osaline tasu nõue on muutunud sissenõutavaks ning hagi kuulub seega rahuldamisele.
14.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015.a, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 32-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.