Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.12.2013 projekteerimistööde töövõtulepingu Toila kalatööstuse konservitsehhi ehitusprojekti koostamiseks nr P/31-12-2013. Lepingu ja pakkumuse kohaselt toimus tööde teostamine, üleandmine ja tasumine etapiviisiliselt ning pooled olid kokku leppinud selleks tööosades (eskiisprojekt, eelprojekt, põhiprojekti üleandmine ja ehitusloa saamine). Esimeseks etapiks oli eskiisprojekti koostamine ja selle üleandmine. Pooled lähtusid tööde ositi üleandmisest, eesmärgiga tagada koostatava ehitusprojekti terviklikkus ja komplekssus, eskiisi koostaja järjepidevus eel- ja põhiprojekti koostamisel "Nõuded Ehitusprojekti" ja EVS 811:2012 "Hoone Ehitusprojekt" nõuete kohaselt. Hageja andis 20.03.2014 üle ning kostja võttis vastu esimese kokkulepitud töö osa, so eskiisprojekti, teostatud tööde akti nr 200314 alusel. Eskiisprojekti kättesaamist ei ole kostja vaidlustanud ning pretensioone ei esitanud. Kostja seaduslik esindaja, I. S. allkirjastas teostatud tööde akti ja arve digitaalselt 27.03.2014. Akt sisaldas poolte kinnitust, et /-/ „tööd on teostatud lepingujärgselt ning Tellija ei oma pretensioone teostatud tööde mahu ja kvaliteedi osas.“
2.Pooled tegutsesid ühiselt projekteerimistingimuste väljastamise nimel ning kohaliku omavalitsuse tingimused projektile pidid selguma lepingu täitmise käigus. Projekteerimistingimuste puudumine ei ole eskiisi varjatud puudus. Kohaliku omavalitsuse tingimuste hankimine ei olnud ainuüksi hageja ülesanne. Kostja viitab 06.06.2014 Toila valla kirjale projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise kohta, mille kuupäev on alles 06.06.2014 st. ligikaudu kaks kuud peale hageja käesoleva hagi esemeks oleva nõude sisse nõutavaks muutumist. Kostja ei saa viidata lepingurikkumise põhjusena väidetavale asjaolule, mis esines pärast kostja lepingurikkumist, st. ligikaudu kaks kuud peale rahalise nõude sisse nõutavaks muutumist. Kostja jätkab tootmishoone kavandamist, kuna taotles 17.07.2014 Jõe tn 12 kinnistule detailplaneeringu kehtestamist.
3.Ehitusprojekti eskiis võib olla lähtedokumendiks ehitusprojekti koostamisel. Eskiisi eelduseks ei ole projekteerimistingimuste väljastamine kohaliku omavalitsuse poolt. Eesti standardi EVS 811:2012 “Hoone ehitusprojekt” p 9 (“Eskiis”) järgi võib ehitusprojekti koostamisele eelneda eskiis. Eskiis peab olema hoone ehitusprojekti lähteülesande koostamise jaoks piisava mahuga. Sama põhimõtte on majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruse nr 67 "Nõuded ehitusprojektile" § 8 lg 1-6. Eskiisiga tutvustataksegi kohalikule omavalitsusele krundi omaniku kavatsusi ehitamise suhtes (välisilme, asukoht krundil, suurus, ruumide asetus vastavalt tehnoloogilisele lahendusele), kes võib projekteerimisele esitada oma nõuded. Ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis jäi esitamata seetõttu, et kostja rikkus lepingut (ei maksnud ära esimest arvet).
4.Lepingu p 6.3. kohaselt pidi tööde teostamise eest tasumine toimuma töövõtja poolt esitatud arve ja akti alusel 14 kalendripäeva jooksul ning lepingu p 6.3.1. kohaselt pärast eskiisprojekti valmimist kuulus kostja poolt tasumisele 25 753, 80 eurot, millele lisandus käibemaks. Hageja esitas peale tööde üleandmist kostjale 20.03.14 arve nr 00013, kogusummas 30 904,
56 eurot, sh k/m tasumise tähtajaga 03.04.2014. Kostja oma rahalist kohustust tähtajaliselt ei täitnud. Kostja väited lepingu mittetäitmise kohta olid esitatud esmakordselt alles 05.06.2014, so. kaks kuud peale maksetähtaja saabumist. Hageja ütles lepingu üles alates 13.06.2014 lepingu p 7.2. alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta lepingust taganemine enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Hagejal on õigus nõuda tasu tehtud töö eest. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 100, 101, 108 lg 1, 113 lg 1, 635 lg 1, 637 lg 3 ja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 30 904, 56 eurot ja viivise 1529, 77 eurot, kokku 32 434, 33 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD
5.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja esitas hagejale 12.06.2014 lepingust taganemise avalduse, milles taganes lepingust 19.06.2014 seisuga. Hageja ei ole tööd kostjale üle andnud. Lepingu järgi tuli koostada ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis hiljemalt 30.04.2014. Hageja esitas 20.03.2014 ehitise eskiisi kostjale kooskõlastamiseks. Kostja kooskõlastas ehitise eskiisi ning sai enda käsutusse eskiisi ühe eksemplari paberkandjal. Hageja ei ole esitanud ehitusprojekti. Kostja andis 12.06.2014 täiendava tähtaja põhiprojekti üleandmiseks kuni 19.06.2014 või kinnituse esitamiseks. Hagejal oli täiendavalt 50 päeva lepingujärgse töö teostamiseks (01.05-19.06.2014). Hageja ei andud kostjale üle põhiprojekti, ega kinnitanud töö üleandmise tähtpäeva.
6.Kostja on lepingust kehtivalt taganenud, mis välistab hageja tasunõude maksmapaneku. Lepingust taganemise tulemusena lõpeb hageja ja kostja vahel täitmissuhe ning täitmisele suunatud sooritusnõuded ning tekib tagasitäitmise suhe. Täitmissuhte lõppemine tähendab ühtlasi, et lepingupool ei saa esitada teise poole vastu täitmissuhtest tulenevaid nõudeid. Hageja ei saa kostja lepingust taganemise tulemusena esitada kostja vastu täitmisnõuet. Sellised nõuded on lõppenud. Kostja ei ole tellinud ehitise eskiisi ja hageja ei ole ehitise eskiisi kostjale üle antud. Hinnapakkumuses lepiti kokku teostatavad tööd ja nende hind. Lepingu punkti 3.1 järgi oli hageja kohustuseks koostada projektdokumentatsioonid põhiprojekti staadiumis 3 eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalsel kandjal.
7.Ehitusprojekti staadiumid ja nõuded ehitusprojektile on kehtestatud EhS § 18 lg 5 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruses nr 67 “Nõuded ehitusprojektile” (edaspidi Määrus). Määruse § 5 järgi on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Määruse § 8 lg 4 järgi ei ole ehitise eskiis ehitusprojekt EhS § 18 tähenduses. Ehitise eskiisi eesmärgiks on ühe või mitme erineva lahendusvariandi esitamine kavandatavast ehitisest või selle osast. Ehitise eskiis peab väljendama ja võimaldama hinnata kavandatava ehitise visuaalset sobivust, sise- ja välisruumi seoseid, projekteeritava maa-ala kavandatavat kasutamist ning võrrelda ja analüüsida pakutavaid variante omavahel (Määruse § 8 lg 3). Kostja ei ole ehitise eskiisi tellinud ja see ei ole kohustuslik. Kostja tellis ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis. Eskiisi kooskõlastamisega on kostja täitnud ehitusprojekti tellija kohustuse.
8.Ehitise eskiis oli varjatud puudusega, kuna Toila Vallas ilmnes, et hagejale ei ole väljastatud projekteerimistingimusi ning puudub detailplaneering, mille alusel võiks projekti koostada. EhS § 49 sätestab projekteerimisettevõtja kohustusteks muuhulgas nõuetele vastava ehitusprojekti koostamise ning ehitusprojekti vastavuse lähteandmetele. Ehitusprojekti koostamise lähteandmeteks on EhS § 19 lg 1 ja 2 alusel detailplaneering või projekteerimistingimused. Kostjale ei ole üle antud eskiisi varalisi autoriõigusi. Eskiis on autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 3 p 14 järgi autoriõigusega kaitstud teos ja seda ei saa teised isikud kasutada (AutÕS § 46 lg 1). Teose kasutamiseks sõlmitakse autorileping. Hageja ja kostja ei ole ehitise eskiisi kohta autorilepingut sõlminud. Lepingu punktis 6.3 kokkulepitud maksetingimused ei muutnud poolte kokkulepet projektiosade maksumuse
kohta. Viivisenõue on alusetu, kuna ka põhisumma nõue on alusetu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
III KOHTUISTUNG
9.Hageja jäi oma nõuete juurde. Eskiisi töövariandid kooskõlastati kostjaga ning eskiisi tutvustati ka Toila Vallavolikogu majanduskomisjonile. Eskiis on lepingust tulenevalt üks tööetapp (projekti valmimise üks osa), millele järgnes maksekohustus lepingu järgsest mahust 15 %. Ehitusprojektile võib eelneda eskiis. Eskiisis oli kokku lepitud ja selle essmärgiks oli Toila Vallale kavandi tutvustamine, mida ka tehti. Eskiis oli loodud põhiprojekti koostamiseks ja kostja võttis eskiisi vastu. Eskiis on nii hinnapakkumises töö osana ära toodud, kui ka lepingu punktis 6.3.1. Eskiis oli tehtud töö osa, millele järgnes maksekohustus.
10.Kostja väitel tellis ta põhiprojekti, mitte eskiisi. Ühtegi töö osa ja autoriõiguseid eskiisile kostjale üle antud ei ole. Üle on antud joonised, mida ei saa arvestada eskiisina. Tööosad on loetletud hinnapakkumuses, kuid eskiisi seal märgitud ei ole. Lepingust taganemisel lõpeb täitmissuhe ja selle lõppemisel ei saa esitada täitmisnõudeid. Eskiis on varjatud puudustega. Kostja on kätte saanud mapi joonistega. Eskiis pole valmis ja see on esitatud ainult tutvumiseks, mitte omandamiseks. Eskiisi üleandmist ei saa siduda maksekohustusega. Kostjale on esitatud eskiis, kostja on kinnitanud selle kättesaamist, kuid kostja ei ole kokku leppinud, et see on töö osa, millega kaasneb maksekohustus. Eskiis, eelprojekt ja põhiprojekt need on töövõtu etapid.
IV KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada.
11.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: Hageja tegi kostjale 16.12.2003 hinnapakkumise ehitusprojekti koostamiseks Toila kalatööstuse konservitsehhi ehitusprojekti rajamiseks summas 206 030, 40 eurot koos käibemaksuga. Pooled sõlmisid 30.12.2013 projekteerimistööde töövõtulepingu nr P/31-12-2013 Toila kalatööstuse konservitsehhi ehitusprojekti koostamiseks. Hageja esitas kostjale 20.03.2014 arve nr. 00013 summas 30 904, 56 eurot koos käibemaksuga. Kostja arvet nr. 00013 tasunud ei ole. Poolte vahel on sõlmitud projekteerimistööde töövõtuleping (tl. 12, 13), mille lisaks on hinnapakkumus (tl. 14-16). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja on kogu menetluse jooksul olnud seisukohal, et kuna ta on lepingust kehtivalt taganenud, on täitmissuhe lõppenud ning hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu tagasitäitmise võlasuhteks. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kehtiv lepingust taganemine välistab tasunõude maksmapaneku, st. lepingu poolel ei ole enam õigus nõuda enne lepingu lõpetamist tekkinud rahalise kohustuse täitmist. Nii lepingust taganemise kui ka lepingu ülesütlemise korral vabanevad mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste edaspidisest täitmisest, kuid kuni lepingust taganemiseni või lepingu ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima (VÕS § 188 lg 2 ja VÕS § 195 lg 2). Seega lõpevad lepingu ühepoolsel lõpetamisel lepingu õiguslikud tagajärjed, kuid enne seda tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Järelikult on hagejal õigus nõuda tehtud töö eest kostjalt tasu ning puudub vajadus käsitleda poolte sellekohaseid teisi väiteid.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja vastu 30 904, 56 euro ja viivise 1529, 77 euro nõue tulenevalt poolte sõlmitud töövõtulepingu rikkumisest (kostja ei täitnud lepingujärgset maksekohustust). Hageja nõuab tasu tehtud töö osa eest (eskiisprojekti koostamine). Kostja väitel ei ole ta eskiisprojekti tellinud ning järelikult ta selle eest tasuma ei pea. Hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu esmajoones sellega, et hageja tegi kokkulepitud töö (eskiisprojekt) ja kostja jättis selle eest tasumata. Seejuures ei teatanud kostja puudustest hageja tehtud töös ega kohaldanud muid õiguskaitsevahendeid õigel ajal (tegi seda 3 kuud hiljem peale maksetähtaega, 03.04.2014). Õige on kostja viide sellele, et lepingu punktis 2 on määratletud lepingu ese (ehitusprojekti koostamine), kuid kohus ei nõustu kostjaga, et kostja eskiisi ei tellinud, see ei ole töö osa ja töö osad on ainult lepingu lisaks olevas hinnapakkumuses (nt. ehitusgeodeetilised uuringutööd). Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Pakkumuse tagajärjel on pooled sõlminud lepingu ning töö ühe osana on nii lepingu p-s 6.3.1., kui ka hinnapakkumuses selgelt märgitud eskiisprojekt, mille valmimisel on tellijal kohustus tasuda töövõtjale tasu 15 % (30 904, 56 €) lepingu kogumaksumusest (206 030, 40 €).
13.Pooled ei vaidle selle üle, et eskiis ei ole kohustuslik. Seadus ehituseskiisi osas kitsendusi ei tee, nõuded eskiisi sisule on vabad ja selles on pooled lepingus kokku leppinud. Eeltoodu alusel ei oma tähtsust ka kostja esindaja viide majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruse nr 67 "nõuded ehitusprojektile" (edaspidi määrus) § 5, mille järgi on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Eelnevalt eskiisi tegemist on pidanud võimalikuks ka kostja esindaja kohtuistungil (prot. lk. 3) ning sama on sätestatud määruse § 8 lg 1, mille kohaselt võib enne ehitusprojekti koostamist koostada ehitise eskiisi ja standardis EVS 811:2012 (tl. 80). Kohus nõustub hageja esindajaga, et pooled leppisid pakkumuses ja lepingu p-s 6.3. kokku töö ositi üleandmises ja maksmises, st. töö pidi valmima etapiviisiliselt (eskiisprojekt, eelprojekt ja põhiprojekt) ja iga osa valmimisel tuli tasuda teatud protsent kogu lepingujärgsest tasust. Selliselt kokkulepitu vastab VÕS § 637 lg-s 4 sätestatule. Kostja esindaja on samaaegselt leidnud, et lepingu p-s 6.3. on sätestatud maksetingimused (prot. lk. 4), eskiis ei ole töö osa (prot. lk 2), töö osad on lepingu punktis 6.3. (prot. lk. 5) ja eskiis on vaid üks töövõtu etapp, millega finantseerida vastaspoolt (prot. lk 6). Kohus ei näe olemuslikku vahet töövõtu osadel ja etappidel. Kostja esindaja pole suutnud ka selgitada, milles selline erisus seisneb. Nõustuda ei saa kostja esindajaga, et teostatavad tööd on kirjas ainult hinnapakkumuses ja lepingu p-s 6. on maksetingimused, mis omavahel kokku ei lange, sest sellisel juhul kostjal tasumiskohustust ei järgneks, kuna viidatud tööde eest tasumises sellisel moel pooled kokku leppinud ei ole.
14.Pooled ei vaidle ehitise eskiisi eesmärgi üle. Hageja esindaja väitel on eskiisi tutvustatud Toila Vallavolikogu majanduskomisjonile ja eskiisis on näidatud, milline saab olema ehitise väljanägemine (välisilme, asukoht krundil, suurus, ruumide asetus) (prot. lk 2). Samal seisukohal on kostja esindaja, viidates Määruse § 8 lg 3 ja leides kohtuistungil, et paberkandjal esitatud eskiisist võis aru saada millisena hakkab põhiprojekt välja nägema (prot. lk 7). Kostja vastuse kohaselt on pooled tutvustanud eskiisi Toila Vallavanemale (tl. 29). Eskiisi valmimise ajal detailplaneeringu vajadust ei olnud ning sellise nõude hilisem lisandumine ei teinud võimatuks lepingu edaspidist täitmist. Kohus leiab, et eskiis on tööriist selleks, et planeeringu kehtestamiseni jõuda, see on kasutatav detailplaneeringu koostamise alusmaterjalina. nö. esimese sammuna ja sellega tutvustatakse omavalitsusele soovitava lahenduse sisu, ideed, lähteseisukohti ning selles on võimalik hiljem teha vajalike korrektuure projekteerimise aluseks oleva põhilahenduseni (lepingus põhiprojekt) jõudmiseks. Seisukohta kinnitab poolte viidatud määruse § 8 lg 6 viimane lause, mille järgi võib ehitise eskiis olla lähtedokumendiks ehitusprojekti koostamisel. Samuti on kostja esindaja istungil selgitanud, et eskiisi esitamisega kostja kinnitas ainult seda, et projektiga on võimalik edasi minna (prot, lk. 2, 5). Kostja väiteid,
mis puudutavad eskiisi varalisi autoriõigusi peab kohus tarbetuks. Eskiisi kasutamine kostja poolt ei ole kuidagi takistatud.
15.Tellija on kohustatud töö vastu võtma, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes. Tulenevalt VÕS § 641 lg-st 2 ei vasta töö lepingutingimustele eelkõige siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (osaline või ebakvaliteetne lepingu täitmine). Kohus leiab, et vaidlusalune eskiis oli sihtotstarbeliselt kasutatav, kuna seda on tutvustatud kohalikule omavalitsusele ja sealt nähtus kostja soovitud ehitise mõõtmeline terviklik ruumiline lahendus, mis võimaldas hinnata kavandatava ehitise sobivust ja kavandatavat maa-ala kasutamist. Samuti oli sellega võimalik rahuldavalt saavutada lepingu lõppeesmärk, so. jõuda nõuetele vastava ehitusprojektini, tehes järgnevalt vajalikke muudatusi. Kohtu arvates ei saa planeeringu lähteülesande kinnitamisel olla kindel selles, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse. Sisuliselt on sellega nõustunud ka kostja esindaja kohtuistungil, väites, et see mida tahetakse teha, selgub detailplaneeringu käigus (prot. lk. 3) ning hageja esindaja, selgitades, et tingimused projektile pidid selguma lepingu täitmise käigus (tl. 70). Eeltoodu põhjal ei nõustu kohus ka kostja esindaja väitega, et detailplaneeringu vajadus on käsitletav töö varjatud puudusena. Tegemist ei ole ka lepingu olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2 tähenduses, mis annaks alust lepingust taganeda. Kohus märgib, et kostja lepingust taganemise avalduses ei ole ka välja toodud, milles seisnesid ilmnenud puudused. Kohus leiab, et lepingu edasine täitmine ja lõpptulemuseni (ehitusprojekt) jõudmine oli takistatud kostja lepingulise kohustuse rikkumise tõttu.
16.Hageja esindaja leiab, et töö osaks olev eskiis ja esitatud arve on kostja poolt vastu võetud ning kostja seadusliku esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud 27.03.2014. Kostja esindaja väited on vastuolulised. Ühelt poolt väidab kostja esindaja, et kostjale eskiisi üle ei antud (prot. lk. 2), teiselt poolt jällegi, et kostjale on eskiis üle antud, kostja on selle kättesaamist kinnitanud, eskiis on esitatud, kuid ainult tutvumiseks, mitte omandamiseks ja selle eest tasu saamiseks. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sisse nõutavaks töö valmimisega. Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sisse nõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Kohus leiab, et tehtud töö vastuvõtmine kostja poolt on tõendatud. Kostja esindaja on vastuses hagile väitnud, et kostja kooskõlastas ehitise eskiisi ning sai enda käsutusse eskiisi ühe eksemplari paberkandjal (tl. 29, 30). Kohtuistungil on kostja esindaja selgitanud, et ehitise eskiis esitati kostjale ja kostja on kinnitanud selle kättesaamist (prot. lk. 5). Samuti on kostja esindaja väitnud, et kostja on kätte saanud mapi joonistega, millega kohus on kohtuistungil tutvunud (prot. lk. 4). Teostatud tööde akti (tl. 17) ja arve nr. 00013 (tl.18) digitaalset allkirjastamist kostja vaidlustanud ei ole. Eskiisi vastuvõtmine nähtub ka kostja lepingust taganemise avaldusest (tl. 57). Eeltoodust järeldab kohus, et hageja tasunõue on sisse nõutav. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja seda tõendanud ei ole.
17.Hageja viivisenõue. Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja ei ole töövõtjale tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma ja see tuleb kostjalt välja mõista nõutud ulatuses,
so. summas 1529, 77 eurot. Kostja ainsaks vastuväiteks viivisenõudele oli see, et kuna põhisumma nõue on alusetu, siis on alusetu ka viivise nõue. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja ei ole esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude, sh. viivise nõude maksmapaneku. Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 30 904, 56 eurot ja viivis 1529, 77 eurot, kokku 32 434, 33 eurot.
V MENETLUSKULUDE JAOTUS
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.