Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Asjaolud ja poolte seisukohad XXX on alaealise lapse K. K. a seadusliku esindajana esitanud kohtusse hagi L. L. a vastu elatise väljamõistmiseks seadusega sätestatud alammääras alates 1. märtsist 2021.

Hagiavalduse kohaselt on XXX Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega võetud kostjalt ära lapse hooldusõigus, eestkostjaks on määratud XXX. Laps elab XXX. Kostja oma kirjalikus vastuses nõustub lapse ülalpidamise kohustusega, kuid mitte hagis nõutud summas. Kostja ülalpidamisel on veel kaks last. Elatise maksmisel hageja poolt nõutavas määras jääksid kostja juures elavad lapsed halvemasse majanduslikku olukorda. Kostja on nõus maksma elatist 150 eurot kuus. Kostja on esitanud hagejale enda eelarve arvestuse. Hageja seda ei aktsepteerinud, sest eelarvest ja kompromissi ettepanekust nähtub, et sissetulekud on ainult kostja omad ja väljaminekud kogu pere omad. Kohus määras asjas kirjaliku menetluses, sest kostja elukoht on XXX. Kohtu antud tähtajaks kostja kohtule täiendavaid seisukohti ja tõendeid ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, 18. detsember 2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes, sätestab artiklis 3 lit b, et liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Hageja elukoht on Eesti Vabariigis XXX maakonnas. Sellest tulenevalt on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja pädev hageja elatisenõuet menetlema. Viidatud määruse artikkel 15 kohaselt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. Nimetatud õigusakt on Eestile siduv. Nõukogu otsuse 30. novembrist 2009, mis käsitleb ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (2009/941/EÜ) artikkel 3 1. lause kohaselt kui käesolevast protokollist ei tulene teisiti, kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Seega kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele Eesti Vabariigis kehtiv perekonnaseadus. Perekonnaseaduse (PKS) §-de 96 ja 97 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 1) hageja on kostja laps, kelle hooldusõigus on kostjalt ära võetud; 2) hageja elab kostjast lahus ja on XXX; 3) kostja ei ole hagejale elatist tasunud ega temale muul viisil ülalpidamist andnud; 4) kostja elab alaliselt XXX. PKS § 96 teise lause kohaselt ei mõjuta ülalpidamiskohustust muudatused hooldusõiguses. Seega on kostja kohustatud hagejat ülal pidama ja kostja kohustust ei mõjuta see, et temalt on hooldusõigus hageja suhtes ära võetud. Arvestada tuleb sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk (lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad

vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale ja temaga koos elavatele lastele tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt elatist saava lapsega. Kostja esitatud arvestusest nähtuvalt on tema sissetulek 2 486 eurot kuus, millest 2 120 eurot kulub pere igapäevaste kulutuste katmiseks. Kohus aktsepteerib kostja avaldatud sissetuleku suurust ja kulutuste lahtikirjutust. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostjal veel XXX alaealist last, kes on sündinud XXXX. ja XXXX aastal. Kohus on seisukohal, et kostja sissetulek võimaldaks maksta elatist hageja taotletud määras, kuid arvestades kostja kohustust pidada üleval veel kahte alaealist last on 150 euro suurune elatis vastavuses Eesti Vabariigis oleva kohtupraktikaga mitme lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks. Kostja koos kahe alaealise lapsega elab XXXs, kus elukallidus on üldteadaolevalt kõrgem (eeskätt eluase, toit jms) kui Eestis, mistõttu ei saa ka kostja ligi 2 500 euro suurust sissetulekut vaadata Eesti kontekstis. Arvestades asjaolu, et hageja põhivajadused on siiski kaetud riikliku/kohaliku omavalitsuse poolse ülalpidamise korras, mis ei kehti kostja juures elava kahe alaealise lapse suhtes, on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud elatise välja mõistmine 150 euro suuruses summas. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Käesolevas menetluses kulud puuduvad: elatise nõue on riigilõivuvaba ning lepinguliste esindajate osalemist toimikumaterjalidest ei nähtu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.