Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ hagi Paldiski linna vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.01.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3766,48 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Paldiski linna apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ (registrikood 11399991, asukoht Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige Margus Lentsius Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Paldiski linn (Paldiski Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75021126, asukoht Paldiski linn), seaduslik esindaja linnapea Tiit Peedu ja lepinguline esindaja adv Tõnis Juurmann
Kohtuistungi toimumise aeg
09.12.2015
Istungil osalenud isikud
Apellandi esindaja adv Tõnis Juurmann ja vastustaja esindaja Margus Lentsius
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.01.2015 otsuse lõppjäreldus jätta muutmata, täpsustades otsuse põhjendusi.
Paldiski linna taotlus protokolli parandamiseks jätta rahuldamata.
4.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Paldiski linna kanda.
1(9)
5.Mitte välja mõista Paldiski linnalt apellatsiooniastme menetluskulusid Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ kasuks.
6.Välja mõista Paldiski linnalt riigituludesse 41,24 eurot tunnistajatasu, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul arvates otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamisel tuleb tasuda alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.07.07.2014 esitas Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ (hageja) maakohtule Paldiski linna vastu hagi, milles palus välja mõista põhivõla 3416,68 eurot ja viivise hagiavalduse esitamise seisuga 71,34 eurot ning alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras.
2.Hageja (endise ärinimega Advokaadibüroo Lentsius & Talts OÜ) ja kostja vahel sõlmiti 13.04.2010 püsikliendileping nr 21-2010/ML, mille esemeks oli hageja poolt kostjale õigusteenuste osutamine. Osutatavad õigusteenused määratleti lepingu peatükis 3 ning johtuvalt p-st 3.4 sõlmiti 24.05.2010 lepingu lisa nr 2, millega kostja volitas hagejat esindama Paldiski Linnavalitsust haldusasjades nr 3-10-822 ja 3-10827. Lepingu p 2 kohaselt oli õigusteenuse osutamisel kostja kontaktisikuks linnasekretär AP. Hageja on kostjale lepingus nimetatud teenused osutanud.
3.Hageja koostas kostja tellimusel ning edastas Paldiski linnapea JI-le 27.01.2014 memorandumi, s.o õigusliku arvamuse seoses kostja võimalike nõuetega puutuvalt väljamakstud koondamishüvitistesse lähtuvalt Riigikohtu 11.12.2013 lahendist kriminaalasjas nr 3-1-1-92-13. Osutatud õigusteenuse eest esitati kostjale 12.03.2014 arve nr 201403028 summas 2743,70 eurot maksetähtajaga 19.03.2014. Kostja ei ole nimetatud arvega seoses hagejale mistahes vormis vastuväiteid, pretensioone, märkusi vms esitanud ega arvet tasunud.
4.Haldusasjas nr 3-10-822 osutatud õigusteenuse eest esitati kostjale arve nr 201406018 summas 517,68 eurot. Haldusasjas nr 3-10-827 osutatud õigusteenuse eest esitati kostjale arve nr 201406017 summas 155,30 eurot. Kostja ei ole nimetatud arvetega seoses hagejale mis tahes vormis vastuväiteid, pretensioone, märkusi vms esitanud ega arveid tasunud.
2(9)
5.Kostja on püsikliendilepingu nr 21-2010/ML korraliselt lepingu punkti 5.2 alusel üles öelnud 09.06.2014. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kostjal puudub kohustus arve nr 201403028 summas 2743,70 eurot tasumiseks, kuivõrd kostja ei ole andnud hagejale käsundit ega juhist memorandumi koostamiseks ning ei ole seda ka hiljem heaks kiitnud. Poolte kliendisuhe oli reguleeritud selliselt, et arvamusi ja konsultatsioone koostas hageja kostja poolt esitatud tellimuste alusel.
8.Arve nr 201406017 summas 155,30 eurot on põhjendamatu ega ole kooskõlas tehtud töö sisu ja mahuga. Haldusasjas nr 3-10-827 osutatud õigusteenuse, mille eest hageja esitas kostjale arve nr 201406017, maht ei vasta osutatud õigusteenuse sisule.
9.Arve nr 201406018 spetsifikatsioonis kirjeldatud õigusteenus (apellatsioonkaebuse koostamine ja sellega seotud tööd) ei vasta lepingus kokkulepitule ega seaduses sätestatule, mistõttu puudub kostjal kohustus selle eest tasuda. Haldusasjas nr 3-10822 esitatud apellatsioonkaebuse, mille koostamise eest on hageja esitanud arve nr 201406018, koostamise õigusteenus oli mittekvaliteetne ja kaebus ise perspektiivitu. Nimetatud haldusasjas apellatsioonkaebuse käiguta jätmine Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2014 määrusega põhjustas usalduse kaotuse hageja vastu ning tõi endaga kaasa õigusteenuse osutamise lepingu ülesütlemise. Osutatud õigusteenuse eest arve 201406018 tasumise kohustuse tekkimine põhjustab kostjale kahju arvel näidatud summas.
10.Kuivõrd hagejal puudub õigus arvetel märgitud tasu saamiseks, tuleb viivise nõue jätta samuti rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
11.Harju Maakohus 16.01.2015 otsusega rahuldas hagi, mõistis välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 3416,68 eurot, viivise 71,34 eurot ja viivise protsendina põhinõudelt (s.o 3416,68 eurot) alates 08.07.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks riigilõivu 275 eurot.
12.Pooled sõlmisid 13.04.2010 püsikliendilepingu nr 21-2010/ML, mille alusel osutas hageja kostjale õigusabiteenust (tl 11-14). Osutatud teenuste eest väljastas hageja kostjale arved 201403028, 201406018 ja 201406017 (tl 32-38). VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
13.Kostja väited selle kohta, et tal puudub kohustus arve nr 201403028 summas 2743,70 eurot tasumiseks, kuivõrd kostja ei ole andnud hagejale käsundit ega juhist memorandumi koostamiseks ning ei ole seda ka hiljem heaks kiitnud, on paljasõnalised ja vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud hageja ja kostja endise linnapea JI vaheline kirjavahetus (tl 96-99), millelt nähtub, et kostja endine linnapea on kahel korral kirjalikult teatanud, et ootab hagejalt õiguslikku hinnangut, s.o memorandumit. Seega olukorras, kust kostja endine linnapea
3(9)
on kahel korral kirjalikult teatanud, et kostja ootab õiguslikku hinnangut, on kostja väide, et „kostja tellimust ega soovi memorandumi saamiseks hagejale ei esitanud“ väär. Toimiku materjalidest nähtub ka see, et memorandumis kajastatud asjaolusid ning memorandumi olulisust on arutatud ka Paldiski Linnavalitsuse 13.02.2014 istungil (tl 118-124), kus muuhulgas otsustati, et õigusteenuse osutamist jätkab hageja. Seega on tõendatud, et lisaks memorandumi tellimisele on kostja seda arutanud ning sellest ka juhindunud.
14.Kostja tellis memorandumi ning kokkulepe tellitud töö eest tasumiseks sisaldub lepingu punktides 4.1 ja 4.2, mille kohaselt tasub klient osutatud õigusteenuse eest arvete alusel, töö arvestuse aluseks on töötund, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Advokaadibüroo esitab kliendile arve osutatud õigusteenuse kohta iga teostatud ülesande järgselt või kalendrikuu möödudes, sõltuvalt õigusteenuse iseloomust ja ajalisest kestvusest. Hageja esitas 12.03.2014 kostjale arve nr 201403028 (tl 32-34) kooskõlas lepingu punktidega 4.1 ja 4.2.
15.Lepingu punkti 4.6 kohaselt oli kostja kohustatud arve tasuma 7 kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamisest. Arvega mittenõustumisel, sh ülesande täitmise osas pretensioonide esitamisel, pidi kostja 3 tööpäeva jooksul, arvates arve saamisest, teatama sellest hagejale. Kui klient ei ole nimetatud tähtaja jooksul teatanud advokaadibüroole arvega mittenõustumisest, loetakse arve aktsepteerituks ja ülesande täitmine kliendi poolt vastuvõetuks (tl 13). Hageja edastas kostjale arve nr 201403028 12.03.2014. Arve osas pretensioonide esitamise tähtaeg oli seega 17.03.2014. Toimiku materjalidest ei nähtu, et nimetatud tähtaja jooksul oleks kostja esitanud hagejale mistahes pretensioone puutuvalt arvesse, sh memorandumi tellimise faktisse. Kostjal on seega kohustus arve 201403028 tasuda.
16.Toimiku materjalidest nähtub, et 24.05.2010 sõlmisid pooled kliendilepingu lisa nr 2, millega kostja volitas hagejat esindama Paldiski Linnavalitsust haldusasjades nr 3-10822 ja 3-10-827 (tl 15). Hageja edastas kostjale arved nr 201406017 ja 201406018 09.06.2014 e-kirjaga (tl 129). Arvetega mittenõustumisel tulnuks kostjal esitada hagejale lepingu punktist 4.6 tulenevalt pretensioon. Arvete osas pretensioonide esitamise tähtaeg oli 12.06.2014. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esitanud hagejale mistahes etteheiteid puutuvalt nimetatud arvetesse. Kostja on seega nimetatud arved aktsepteerinud ja hageja poolt tehtud töö vastu võtnud ning tal on kohustus tehtud töö eest arvete nr 201406017 ja 201406018 alusel tasuda.
17.Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 09.06.2014 (tl 135), s.t oluliselt varem kui Tallinna Ringkonnakohus jättis käiguta apellatsioonkaebuse haldusasjas nr 3-10-822 ning enne arvete nr 201406017 ja 201406018 esitamist. Seega on alusetu kostja väide, et haldusasjas nr 3-10-822 apellatsioonkaebuse käiguta jätmine Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2014.a määrusega põhjustas usalduse kaotuse hageja vastu ning tõi endaga kaasa õigusteenuse osutamise lepingu ülesütlemise. Õigusteenuse osutamise ülesütlemise teates ei ole kostja hagejale samuti mis tahes pretensioone esitanud. Lepingu ülesütlemine ei vabasta kostjat kohustusest tasuda kuni ülesütlemiseni osutatud õigusteenuse eest.
18.Ka kostja väited, et justkui osutatud õigusteenuse eest arve 201406018 tasumise kohustuse tekkimine põhjustab kostjale kahju arvel näidatud summas, on asjakohatud. Kostja ei ole nimetatud asjaolu mitte mingil moel tõendanud.
4(9)
19.Kostja ei ole hagejale tehtud töö eest arvetel märgitud ajaks tasunud. Hageja on esitanud viivisenõude (VÕS § 113 lg 1). Seisuga 07.07.2014 moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 71,34 eurot. Viivise nõue on õiguslikult põhjendatud.
20.Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 275 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
21.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
22.Maakohus lõpetas asja arutamise ilma, et kostjale oleks antud võimalust tutvuda hageja seisukohtadega ja tõenditega ning esitada neile vastuväiteid. Hageja 26.09.2014 täiendav seisukoht ja sellele lisatud tõendid kostjani ei jõudnud. Ka apellatsioonkaebuse esitamisel ajal ei ole kostjale tehtud e-toimiku kaudu kõiki asja dokumente, sh hageja 26.09.2014 seisukohta, nähtavaks, vaatamata sellele, et seda on maakohtult taotletud. Hageja 26.09.2014 seisukoht ja uued tõendid tulid kostjale kohtuistungil üllatusena. Maakohus ei rahuldanud kostja taotlusi hageja seisukohale ja tõenditele vastuse esitamise tähtaja määramiseks ning jätkas hoolimata kostja vastuseisust asja sisulise arutamisega. Asja sisulise arutamise käigus kostja neid dokumente uurida ei saanud, mistõttu puudus võimalus avaldada esitatu kohta ka arvamust. Maakohus on seejuures rikkunud ka vaidlusaluste asjaolude igakülgse uurimise ja osapoolte ärakuulamise kohustust ning tõendite kohtuistungil uurimise kohustust (TsMS § 436 lg 2). Maakohtu otsus tuleb tühistada ainuüksi eeltoodud rikkumisi kogumis arvestades (TsMS § 656 lg 1 p 1).
23.Maakohtu järeldus, justkui ainuüksi arvetele püsikliendilepingu punktis 4.6 sätestatud korras vastuväite esitamata jätmise tõttu on kostjal kohustus arved tasuda, on ebaõige. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Käesolevas asjas on kohaldatav Riigikohtu seisukoht kohtuasjas nr 3-2-1-80-08, s.t vastuväite esitamata jätmine ei võta kostjalt õigust vaielda vastu arve aluseks olevatele töödele, vaid omab tähendust üksnes tõendamiskoormise jaotusele.
24.Maakohus on ekslikult mõistnud pooltevahelise lepingulise suhte olemust. Poolte vahel oli pikaajalise kliendisuhte tulemusena kujunenud välja kindel tööde tellimise, aktsepteerimise ja tasustamise kord. Kostja ei tellinud hagejalt memorandumit, vaid üksnes soovis hagejalt teada saada, mida teha JM kohtuotsusega tekitatud kahju sissenõudmise osas. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja väited, mille kohaselt kostja oli hagejale juba maksnud õigusliku olukorra hindamise eest (27.08.2014 vastuse lisas 1 ja 3) ja JM vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eest, milleks olid sõlmitud püsikliendilepingu lisad 7 ja 8. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks 09.01.2014 e-kirjale järgnevalt esitanud tellimuse õigusliku arvamuse saamiseks. Arvelt nr 28 nähtub, et hageja asus memorandumit koostama juba 30.12.2013, seega on vastuoluline hageja väide, et kostja esitas tellimuse pärast 09.01.2013. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks neid tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt uurinud. Kostja ei nõustunud arvega nr 28 ja esitas hagejale koheselt sellekohased vastuväited. Kostjal puudus soov ja huvi tasuda arvamuse eest, milles käsitletakse hageja mittenõuetekohasest asjaajamisest tulenevaid tagajärgi.
5(9)
25.Maakohus on jätnud tähelepanuta vastuväite tasu suurusele. Memorandumi sisu, mahtu ja koostamise aega (s.o osaliselt pärast memorandumi kuupäeva) arvestades on ajakulu põhjendamatult suur ja tõendamata. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka vastuväite, mille kohaselt tasunõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja oli teadlik, et kuluka arvamuse koostamine ei ole kostja huvi ega soov.
26.Maakohtu järeldus, mille kohaselt ainuüksi arvetele nr 17 ja 18 püsikliendilepingu punktis 4.6 sätestatud korras pretensiooni esitamata jätmise tõttu tekkis kostjal kohustus hageja esitatud arved tasuda ja vastuväidetele hilisem esitamine ei ole võimalik, on ebaõige. Maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus on jätnud käsitlemata kostja vastuväited, mille kohaselt arve nr 17 on põhjendamatu ega ole kooskõlas tehtud töö sisu ja mahuga ning arve nr 18 spetsifikatsioonis kirjeldatud õigusteenus ei vastanud püsikliendilepingus kokkulepitule ega seadusele.
27.Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis rahuldamata kostja taotluse 10.12.2014 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Vastustaja seisukoht
28.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Vahepealne menetlus ringkonnakohtus
29.17.06.2015 määrusega rahuldas ringkonnakohus poolte taotlused tunnistajate JI, RK ja AP ülekuulamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud pooled ja tunnistajad, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse lõppjärelduse hagi rahuldamise kohta tühistamiseks, küll aga tuleb TsMS § 657 lg 1 p 22 järgi täpsustada maakohtu otsuse põhjendusi eelkõige osas, milles hinnatakse uusi ringkonnakohtule esitatud tõendeid.
31.Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on rikkunud tsiviilasja menetlemisel menetlusõiguse norme. Maakohus ei ole taganud kostjale võimalust tutvuda hageja poolt koos 26.09.2014 menetlusdokumendiga esitatud tõenditega. 10.12.2014 kohtuistungil juhtis kostja sellele tähelepanu, kuid kohus, rikkudes TsMS § 348 lg 3 teises lauses sätestatut, ei võimaldanud kostjal esitatud menetlusdokumendi ja tõenditega tutvuda. Eeltoodud menetlusnormi rikkumise kõrvaldamiseks on ringkonnakohus lubanud kostjal esitada oma seisukohad tõendite suhtes ja samuti lubanud ringkonnakohtu menetluses täiendavate tõendite esitamise.
32.Pooled ei vaidle selles, et 13.04.2010 on nende vahel sõlmitud püsikliendileping nr 212010/ML, mille p-s 3 määrati, milliseid õigusteenuseid peab hageja kostjale osutama. Lepingu p-s 4 sätestati kostja poolt makstava tasu arvestamise alused ja tasumise kord. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist on käsunduslepinguga. Pooled vaidlesid, kas hageja on käsundit kohaselt täitnud ja kas kostja on kohustatud talle tasuma. Vaidluse all oli hageja poolt 27.01.2014 memorandumi (õigusliku arvamuse) tellimise ja tasumisega seonduv (tasu 2743,70 eurot, 12.03.2014 arve nr 201403028 alusel), toimingute tegemine haldusasjas nr 3-10-827 ja nende eest 155,30 euro tasumise
6(9)
kohustus 09.06.2014 arve nr 201406017 järgi ning toimingute tegemine haldusasjas nr 3-10-822 ja tasu 517,68 eurot nende eest arve nr 201406018 järgi.
33.Pooltevahelise lepingu p 4.6 järgi on kostja kohustatud tasuma arve 7 kalendripäeva jooksul, arvates arve väljastamisest hageja poolt. Arvega mittenõustumisel, sh ülesande täitmise osas pretensioonide esitamisel, peab kostja 3 tööpäeva jooksul arve saamisest arvates teatama sellest hagejale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kostja ei ole nimetatud tähtaja jooksul teatanud hagejale arvega mittenõustumisest, loetakse arve aktsepteerituks ja ülesande täitmine vastuvõetuks. Kostja on menetluse käigus väitnud, et arvete kohta (või vähemalt arve nr 201403028 kohta) on hagejale pretensioon esitatud, kuid asjaolusid ega tõendeid, millest saaks järeldada pretensiooni(de) esitamist, kohtule esitatud ei ole. Kostja 10.12.2014 kohtuistungil esitatud väide suulise pretensiooni esitamise kohta on jäänud samuti paljasõnaliseks. Kolleegium leiab, et ebaõige on maakohtu järeldus, et pretensiooni esitamata jätmine tähendab seda, et kostja on tingimusteta loobunud hageja poolt käsundi täitmisele vastuväidete esitamisest. Kolleegium nõustub apellandiga, et pretensiooni esitamata jätmise korral ei pea hageja enam tõendama lepingu täitmist, kuid juhul, kui kostja vaidleb käsundi täitmisele vastu, peab ta tõendama, et hageja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata või pole neid täitnud kohaselt.
34.27.01.2014 memorandumi osas väitis kostja, et sellises mahus õiguslikku arvamust ei ole kostja hagejalt tellinud ja tasu osas oli kokkulepe, et töö tehakse tasuta. Seega tuleb esmalt tuvastada, kas kostja andis hagejale ülesande õigusliku arvamuse koostamiseks. Hageja esindaja adv Margus Lentsius, kes memorandumi koostas, selgitas 10.12.2014 kohtuistungil (I kd lk 146 pöördel), et enne memorandumi koostamist soovis ta kostjale seoses JM kohtuvaidluses tehtud Riigikohtu lahendiga esitada suuliselt õigusliku analüüsi, kuna sellisel moel oleks hoitud kulusid kokku. Memorandumi teemal suhtles M. Lentsius AP-ga, TP-ga ja RK-ga. TP ja RK avaldasid soovi, et arvamus oleks kirjalik. Kostja vaidles hagejale vastu ja selgitas, et hageja poolt loetletud isikud ei ole memorandumit tellinud ja kostja sooviks ei olnud saada mahukat dokumenti.
35.Ringkonnakohtu istungil ülekuulatud tunnistaja RK ütluste kohaselt ei tellitud hagejalt pärast detsembris 2013 Riigikohtu poolt JM asjas tehtud kohtuotsust mingit tööd. Tunnistaja ütluste kohaselt paluti hagejalt selgitust tehtud töö kohta ja teatati, et see ei kuulu tasustamisele. Selgitust palus tunnistaja RK hagejalt linnapea korraldusel. Töö kohta esitatud arvele vaidles tunnistaja vastu ja linnasekretär seda ei viseerinud. Tunnistaja JI, kes oli memorandumi tellimise ja kostjale esitamise ajal linnapea, ringkonnakohtus antud ütluste kohaselt pöördus ta pärast JM kohtuotsust e-kirjaga detsembris 2013 hageja esindaja M. Lentsiuse poole selgituse saamiseks, miks jääb JM poolt linnale tekitatud kahju hüvitamata. Tunnistaja ütluste kohaselt eeldas ta selgituse esitamist kirjalikult. Tasus kokku ei lepitud. Hageja tingimuseks töö tegemisel oli, et eelnevad tasumata arved tuleb tasuda. Tunnistaja AP, kes oli 2010 kuni 07.06.2014 Paldiski linnasekretär ja 13.10.2010 lepingu p 2 järgi kostjapoolseks kontaktisikuks, ütluste kohaselt pöördus tema poole eelnevalt RK küsimusega, kas küsida hagejalt õiguslik arvamus, kuid millises vormis peaks see olema ei arutatud. Arvamust oli vaja seoses sellega, et JM kriminaalasjaga olid seotud ka muud vaidlused, mistõttu oli vaja arvamust, kuidas edasi tegutseda. Kirjalikku arvamust AP ei tellinud. 2014 jaanuari lõpus saatis linnapea JI AP-le hageja poolt koostatud memorandumi, millest AP järeldas, et linnapea tellis õigusliku arvamuse hagejalt ise.
7(9)
Tasu kokkuleppest tunnistaja AP ei teadnud, mistõttu ta hilisemalt arvet ei kinnitanud. Arvele vastuväidet ei esitatud. JI 08.01.2014 e-kirja kohaselt on linnapea pöördunud hageja poole küsimusega, kuidas toimida JM kohtuotsusega tekitatud kahjude sissenõudmisel (I kd lk 98-99), millele hageja esindaja M. Lentsius on 09.01.2014 vastanud, et tema ettepanek oleks kohtuda, kuna kirjaliku arvamuse koostamine on väga töömahukas ja linnale kulukas (I kd lk 98). 16.01.2014 on hageja teatanud JI-le, et kirjalik arvamus on valmis, kuid sellega edasiliikumist takistavad tasumata eelnevad arved, millele JI 17.01.2014 vastas, et arved makstakse 20.01.2014 ja siis saab M kaasusega edasi minna. 21.01.2014 teatas JI, et arved on tasutud ja kostja ootab õiguslikku hinnangut M asjas (I kd lk 97). 21.01.2014 e-kirjas lubas hageja memorandumi välja saata. 24.01.2014 on kostja uuesti pöördunud hageja poole rõhutades, et linnavalitsus ootab hinnangut JM asjas. 27.01.2014 on hageja poolt koostatud M kaasuse memorandum saadetud JI-le. Tunnistajate ütlusi ja poolte kirjavahetust hinnates leiab kolleegium, et poolte vahel oli kokkulepe JM asjas kirjaliku õigusliku arvamuse (memorandumi) koostamises. Sellist järeldust kinnitavad nii tunnistajate ütlused kui ka poolte kirjavahetus. Tunnistajate ütlustest tuleneb, et kokkulepe oli küll kirjaliku arvamuse vormistamises, kuid dokumendi täpse mahu osas ei ole tunnistajad kokkulepet kinnitanud. Samas on hageja 09.01.2014 e-kirjas linnapea JI-le selgitanud, et kirjalik arvamus on mahukas ja kostjale kulukas. Selgitusele järgnevas e-kirjas on vaatamata hageja selgitusele soovinud kostja kirjalikku arvamust. Seega on kostja möönnud, et arvamus võib olla mahukas ja töö mahule vastava hinnaga ehk kulukas. Usutav ei ole kostja väide, et hagejalt nõuti ainult kirjalikku selgitust väidetavalt tema mittekvaliteetse töö kohta. Sellise dokumendi nõudmist ei kinnita poolte kirjavahetus ega tunnistajate AP ja JI ütlused. Tunnistaja RK ütlused hagejalt mittekvaliteetse teenuse kohta kirjaliku selgituse nõudmise osas on vastuolus teiste tunnistajate ütlustega ja kirjalike dokumentidega, mistõttu ei pea kolleegium selles osas tunnistaja RK ütlusi usaldusväärseks. Vaidlust ei ole, et kostja on memorandumi 27.01.2014 kätte saanud. Paldiski Linnavalitsuse 13.02.2014 istungi protokolli järgi on linnasekretär AP selgitanud vaidluste perspektiive 27.01.2014 memorandumile tuginedes (I kd lk 124).
36.VÕS § 627 lg 1 järgi kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Kuna õigusnõustamine on hageja kutsetegevus, siis võib eeldada käsundi täitmist üksnes tasu eest. 13.04.2010 lepingu p-s 4 oli kokku lepitud tasustamise korras ja tasu suuruses. Punkt 4.3 järgi oli advokaadibüroo töötunni hind 1350 krooni (86,28 eurot), millele lisandub käibemaks. 12.03.2014 on hageja esitanud kostjale õigusliku arvamuse koostamise eest arve nr 201403028 summas 2743,70 eurot (2286,42 eurot, millele lisandub käibemaks 457,28 eurot). Arve kohaselt on ajakulu olnud 26 tundi ja 30 minutit. Arvele lisatud spetsifikatsioonis toodud tundide arv on 55 tundi ja 35 minutit ja kõik loetletud toimingud on seotud kostjale õigusliku arvamuse koostamisega seoses Riigikohtu poolt kriminaalasjas nr 3-1-1-92-13 tehtud lahendiga. Kolleegium leiab, et memorandumi mahtu ja sisu arvestades on 26 tunni ja 30 minuti kulutamine selle koostamiseks usutav. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada väiksemat ajakulu. Memorandumi sisust tulenevalt on seal analüüsitud õiguslikku olukorda ja võimalikke lahendusi. Hageja ei ole arvet esitanud kogu spetsifikatsioonis toodud ajakulu eest. Kostja väited, et tasu nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega, ei ole millegagi põhjendatud. Tasu nõudmine tehtud töö eest ei
8(9)
ole üldjuhul heade kommetega vastuolus ja selliseid asjaolusid, mis annaksid alust kostja väitele, esitatud ei ole. Kuna kostja ei ole hagejale tehtud töö eest tasunud, siis on hagi rahuldamine 27.01.2014 memorandumi eest arve nr 201403028 alusel tasu saamiseks põhjendatud.
37.Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole apellandi vastuväiteid 09.06.2014 arvete nr 201406017 ja nr 201406018 alusel tasumisele kuuluva osas analüüsinud. Arve nr. 201406017 (I kd lk 35) kohaselt on hageja koostanud haldusasjas nr 3-10-827 vastuse Tallinna Halduskohtu 14.05.2014 e-kirjale, milleks kulus 1 tund ja 30 minutit. Kostja väitis, et ta esitas 13.04.2010 lepingu p 4.6 järgi arvele vastuväite, kuid seda, millal ja millises vormis vastuväide esitati, kostja esile toonud ei ole, rääkimata selle asjaolu tõendamisest. Eeltoodu tõttu on maakohus õigesti leidnud, et vastuväidet esitatud ei ole. Kostja vastuväited, et halduskohtu kirjale vastamiseks 1 tunni ja 30 minuti kulutamine on ülepaisutatud, on konkretiseerimata ja paljasõnalised. Arvele nr 201406017 lisatud spetsifikatsioonis toodud muude tegevuste eest ei ole hageja tasu nõudnud, mistõttu selles osas ei ole vajalik vastuväiteid kaaluda. Arve nr 201406018 (I kd lk 37) osas väitis kostja, et hageja poolt osutatud õigusteenus oli mittekvaliteetne ja koostatud apellatsioonkaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus käiguta. Kolleegium veendus istungil kohtute infosüsteemi kaudu, et apellatsioonkaebus võeti ringkonnakohtu menetlusse ja kostja esindaja vastupidine väide oli kohut eksitav. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja keerukust, leiab kolleegium, et kostja väited ülemäärase ajakulu osas ei ole põhjendatud ja kostja on kohustatud osutatud teenuse eest hagejale tasuma. Maakohtu sellekohane järeldus on õige.
38.Apellant väitis, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis rahuldamata kostja taotluse 10.12.2014 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Apellatsioonkaebusest ei tulene, millises osas ei vasta 10.12.1014 kohtuistungi protokoll TsMS § 50 nõuetele. Kohtuistungi protokolli ülesandeks on kajastada kohtuistungi olulist käiku ja muud asja lahendamiseks olulist, kuid tegemist ei ole stenogrammiga, kus peaks poolte poolt avaldatu olema sõna-sõnalt kirjas.
39.Apellandi taotlus 09.12.2015 ringkonnakohtu istungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtuistungi protokoll kajastab 09.12.2015 kohtuistungi käiku õigesti ja vastab TsMS § 50 nõuetele.
40.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb menetluskulud jätta kostja (apellandi) kanda. Ringkonnakohus on 07.01.2016 määrusega hüvitanud tunnistaja AP-le sõidu- ja parkimiskulud ja ning maksnud välja tunnistajatasu kokku 41 eurot ja 24 senti, mis tuleb TsMS § 179 lg 1 järgi välja mõista riigituludesse. Lepingulise esindaja kulude hüvitamist pooled ei nõudnud, mistõttu ei tule kostjalt hageja kasuks ringkonnakohtu menetluskulusid välja mõista.