2-14-54093/14 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 07.07.2014.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja (endise ärinimega Advokaadibüroo Lentsius & Talts OÜ) ja kostja vahel 13.04.2010.a püsikliendileping nr 212010/ML (edaspidi leping), mille esemeks oli hageja poolt kostjale õigusteenuste osutamine. Osutatavad õigusteenused määratleti lepingu peatükis 3 ning johtuvalt punktist 3.4 sõlmiti 24.05.2010.a lepingu lisa nr 2, millega kostja volitas hagejat esindama XXXLinnavalitsust haldusasjades nr 3-10-822 ja 3-10-827. Lepingu punkt 2 kohaselt oli õigusteenuse osutamisel kostja kontaktisikuks linnasekretär Anti Pärtel. Hageja on kostjale lepingus nimetatud teenused osutanud. Hageja koostas kostja tellimusel ning edastas XXXlinnapea XXX27.01.2014.a memorandumi, s.o õigusliku arvamuse seoses kostja võimalike nõuetega puutuvalt väljamakstud koondamishüvitistesse lähtuvalt Riigikohtu 11.12.2013.a lahendist kriminaalasjas nr 3-1-1-92-13 (edaspidi memorandum). Osutatud õigusteenuse eest esitati kostjale 12.03.2014.a arve nr 201403028 summas 2 743.70 eurot maksetähtajaga 19.03.2014.a. Kostja ei ole nimetatud arvega seoses hagejale mistahes vormis vastuväiteid, pretensioone, märkusi vms esitatud ega arvet tasunud. Haldusasjas nr 3-10-822 osutatud õigusteenuse eest esitati kostjale arve nr 201406018 summas 517.68 eurot. Haldusasjas nr 3-10-827 osutatud õigusteenuse eest esitati kostjale arve nr 201406017 summas 155.30 eurot. Kostja ei ole nimetatud arvetega seoses hagejale mistahes vormis vastuväiteid, pretensioone, märkusi vms esitatud ega arveid tasunud. Kostja on püsikliendilepingu nr 21-2010/ML korraliselt lepingu punkti 5.2 alusel üles öelnud 09.06.2014.a. Hageja palub kostjalt välja mõista arvete 201403028, 201406018 ja 201406017 alusel kokku 3 488.02 eurot (sh põhivõlgnevus 3 416.68 eurot ning viivis 71.34 eurot). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et tal puudub kohustus arve nr 201403028 summas 2 743.70 eurot tasumiseks, kuivõrd kostja ei ole andnud hagejale käsundit ega juhist memorandumi koostamiseks ning ei ole seda ka hiljem heaks kiitnud. Poolte kliendisuhe oli reguleeritud selliselt, et arvamusi ja konsultatsioone koostas hageja kostja poolt esitatud tellimuste alusel. Kostja on seisukohal ka, et hageja poolt kostjale esitatud arve nr 201406017 summas 155.30 eurot on põhjendamatu ega ole kooskõlas tehtud töö sisu ja mahuga. Kostja leiab, et haldusasjas nr 3-10-827 osutatud õigusteenuse, mille eest hageja esitas kostjale arve nr 201406017, maht ei vasta osutatud õigusteenuse sisule.

Kostja leiab, et arve nr 201406018 spetsifikatsioonis kirjeldatud õigusteenus apellatsioonkaebuse koostamise ja sellega seotud tööde eest ei vasta lepingus kokkulepitule ega seaduses sätestatule, mistõttu puudub kostjal kohustus selle eest tasuda. Haldusasjas nr 3-10-822 esitatud apellatsioonkaebuse, mille koostamise eest on hageja esitanud arve nr 201406018, koostamise õigusteenus oli mittekvaliteetne ja kaebus ise perspektiivitu. Nimetatud haldusasjas apellatsioonkaebuse käiguta jätmine Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2014.a määrusega põhjustas usalduse kaotuse hageja vastu ning tõi endaga kaasa õigusteenuse osutamise lepingu ülesütlemise. Osutatud õigusteenuse eest arve 201406018 tasumise kohustuse tekkimine põhjustab kostjale kahju arvel näidatud summas. Kuivõrd hagejal puudub õigus arvetel märgitud tasu saamiseks, tuleb hagiavalduses esitatud viivisenõue jätta samuti rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid 13.04.2010.a püsikliendilepingu nr 21-2010/ML, mille alusel teostas hageja kostjale õigusabiteenust (tlk 11-14). Teostatud tööde eest väljastas hageja kostjale arved 201403028, 201406018 ja 201406017 (tlk 32-38). Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja nimetatud arveid tasunud ning võlgneb hagejale kokku 3 488.02 eurot. Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõuded on põhjendamatud ja alusetud ning kostjal puuduv arvete tasumise kohustus. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kohustuse rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja väitel kostja lepingust tulenevat kohustust tasuda osutatud õigusteenuse eest täitnud ei ole. Kohtu hinnangul on kostja väited selle kohta, et tal puudub kohustus arve nr 201403028 summas 2 743.70 eurot tasumiseks, kuivõrd kostja ei ole andnud hagejale käsundit ega juhist memorandumi koostamiseks ning ei ole seda ka hiljem heaks kiitnud, paljasõnalised ja vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud hageja ja kostja endise linnapea Jaanus Ilumetsa vaheline kirjavahetus (tlk 96-99), millelt nähtub, et kostja endine linnapea on kahel korral kirjalikult teatanud, et ootab hagejalt õiguslikku hinnangut, s.o memorandumit. Seega olukorras, kust kostja endine linnapea on kahel korral kirjalikult teatanud, et kostja ootab õiguslikku hinnangut, on kostja väide, et „kostja tellimust ega soovi memorandumi saamiseks hagejale ei esitanud“ väär. Toimiku materjalidest nähtub ka, et memorandumis kajastatud asjaolusid ning memorandumi olulisust on arutatud ka XXXLinnavalitsuse 13.02.2014.a istungil (tlk 118-124), kus muuhulgas otsustati, et õigusteenuse osutamist jätkab hageja. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et lisaks memorandumi tellimisele on kostja seda arutanud ning sellest ka juhindunud.

Kostja tellis memorandumi ning kokkulepe tellitud töö eest tasumiseks sisaldub lepingu punktides 4.1 ja 4.2, mille kohaselt tasub klient osutatud õigusteenuse eest arvete alusel, töö arvestuse aluseks on töötund, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Advokaadibüroo esitab kliendile arve osutatud õigusteenuse kohta iga teostatud ülesande järgselt või kalendrikuu möödudes, sõltuvalt õigusteenuse iseloomust ja ajalisest kestvusest. Hageja esitas 12.03.2014.a kostjale arve nr 201403028 (tlk 32-34) kooskõlas lepingu punktidega 4.1 ja 4.2. Lepingu punkti 4.6 kohaselt oli kostja kohustatud arve tasuma 7 kalendripäeva jooksul arvates arve väljastamisest. Arvega mittenõustumisel, sh ülesande täitmise osas pretensioonide esitamisel, pidi kostja 3 tööpäeva jooksul, arvates arve saamisest, teatama sellest hagejale. Kui klient ei ole nimetatud tähtaja jooksul teatanud advokaadibüroole arvega mittenõustumisest, loetakse arve aktsepteerituks ja ülesande täitmine kliendi poolt vastuvõetuks (tlk 13). Hageja edastas kostjale arve nr 201403028 12.03.2014.a. Arve osas pretensioonide esitamise tähtaeg oli seega 17.03.2014.a. Toimiku materjalidest ei nähtu, et nimetatud tähtaja jooksul oleks kostja esitanud hagejale mistahes pretensioone puutuvalt arvesse, sh memorandumi tellimise fakti. Kostjal on seega kohustus arve 201403028 tasuda. Toimiku materjalidest nähtub, et 24.05.2010.a sõlmisid pooled kliendilepingu lisa nr 2, millega kostja volitas hagejat esindama XXX Linnavalitsust haldusasjades nr 3-10-822 ja 3-10-827 (tlk 15). Kostja on seisukohal, et haldusasjas nr 3-10-827 osutatud õigusteenuse, mille eest hageja esitas kostjale arve nr 201406017, maht ei vasta väidetavalt osutatud õigusteenuse sisule. Kostja on seisukohal ka, et haldusasjas nr 3-10-822 esitatud apellatsioonkaebuse, mille koostamise eest on hageja esitanud arve nr 201406018, koostamise õigusteenus oli mittekvaliteetne ja kaebus ise perspektiivitu. Kostja on kohtule teatanud ka, et haldusasjas nr 3-10-822 apellatsioonkaebuse käiguta jätmine Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2014.a määrusega põhjustas usalduse kaotuse hageja vastu ning tõi endaga kaasa õigusteenuse osutamise lepingu ülesütlemise. Hageja edastas kostjale arved nr 201406017 ja 201406018 09.06.2014.a e-kirjaga (tlk 129). Arvetega mittenõustumisel tulnuks kostjal esitada hagejale lepingu punktist 4.6 tulenevalt pretensioon. Arvete osas pretensioonide esitamise tähtaeg oli 12.06.2014.a. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esitanud hagejale mistahes etteheiteid puutuvalt nimetatud arvetesse. Kostja on seega nimetatud arved aktsepteerinud ja hageja poolt tehtud töö vastu võtnud ning tal on kohustus tehtud töö eest arvete nr 201406017 ja 201406018 alusel tasuda. VÕS § 630 lg 1 järgi kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Kohus märgib ka, et hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 09.06.2014.a (tlk 135), st oluliselt varem, kui Tallinna Ringkonnakohus jättis käiguta apellatsioonkaebuse haldusasjas nr 310-822 ning enne arvete nr 201406017 ja 201406018 esitamist. Seega on alusetu kostja väide, et haldusasjas nr 3-10-822 apellatsioonkaebuse käiguta jätmine Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2014.a määrusega põhjustas usalduse kaotuse hageja vastu ning tõi endaga kaasa õigusteenuse osutamise lepingu ülesütlemise. Õigusteenuse osutamise ülesütlemise teates ei ole kostja hagejale samuti mistahes pretensioone esitanud. Kohtu hinnangul ei vabasta lepingu ülesütlemine kostjat kohustusest tasuda kuni ülesütlemiseni osutatud õigusteenuse eest.

Ka kostja väited, et justkui osutatud õigusteenuse eest arve 201406018 tasumise kohustuse tekkimine põhjustab kostjale kahju arvel näidatud summas, on kohtu hinnangul asjakohatud. Kostja ei ole nimetatud asjaolu mitte mingil moel tõendanud. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõendanud teenuse osutamise kostjale. Kohtule ei ole esitatud tõendeid kostja poolt kohustuse täitmise kohta. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning hageja on oma nõuet tõendanud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus kokku summas 3 416.68 eurot. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja ei ole hagejale tehtud töö eest arvetel märgitud ajaks tasunud. Hageja on esitanud viivisenõude. Seisuga 07.07.2014.a moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 71.34 eurot. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab viivisenõude summas 71.34 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates hagi esitamisest, s.o. 08.07.2014.a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 275 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.