Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Pank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostja perekonnaliikmele.TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Hagi asjaolud ja hageja nõuded Hageja ja AI`i vahel on 02.10.2013 sõlmitud laenuleping nr 5, mille alusel andis hageja AI laenu 4600 eurot, mille laenusaaja kohustus koos intressidega tagastama hiljemalt 20.09.2015. Laenulepingu lisa kohaselt leppisid pooled laenu tagastamises maksegraafiku alusel ning laenulepingu p 1.5.1 alusel oli kokku lepitud ka laenu mittetähtaegsel tasumisel viivise määras 0,25% päevas. Samuti on laenulepingu p 5.1 kohaselt õigus laenusaajal nõuda leppetrahvi 500 eurot laenusaaja poolt laenulepinguga endale võetud kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Poolte vahel 02.10.2013 sõlmitud käenduslepinguga käendab kostja võlausaldaja ees viimase ja laenusaaja AIi vahel 02.10.2013 sõlmitud laenulepingut käenduse maksimumsummaga 9000 eurot. Käenduslepingu p 2 järgi kohustub käendaja täitma lepingust tulenevad kohustused täies ulatuses, tasudes võlausaldajale põhisumma, intressid, viivised, leppetrahvi ja kohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Nimetatud käenduslepingust nähtub ka, et käendaja vastutab võlausaldaja ees koos põhivõlgnikuga kui solidaarne võlgnik. Hagiavalduse alusel nõuab hageja kostjalt tasumata laenulepingujärgset põhivõlgnevus 2900 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist 1148.32 eurot ja leppetrahvi 500 eurot. Kostja ei ole nõude suurust ega viivise arvestust vaidlustanud. Õiguslikud alused ja kohtu seisukoht Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt või igaühelt või mõnelt neist. Seega võib hageja nõuda kohustuse täitmist käendajalt. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevat tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust lähtudes on hageja nõue kostja kui käendaja vastu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgnik võib esitada teise solidaarvõlgniku vastu nõude VÕS-s sätestatud korras. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks menetluskulud. Hageja põhjendatud menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 400 eurot. Vajadus riigilõivu kandmiseks tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras (400 eurot). Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.