Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (525 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (06.01.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.XXX(hageja) esitas 30.10.2015 maakohtule hagi Tallinna notar Marika Rei (kostja) vastu kahju 20 000 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb kahju 19.01.2009 Tallinna notar Marika Rei poolt koostatud ja tõestatud lepingust (laenuleping, käendusleping, hüpoteegi seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus, notari ametitoimingute raamatu registri number 105), mis oli sõlmitud XXX kui laenusaaja, XXX kui laenuandja ja XXXkui käendaja vahel. Hageja selgituste kohaselt on kostja koostatud ja tõestatud leping puudulik, kuna käenduslepingus puudus käendaja rahalise vastutuse maksimumsumma, mistõttu ei olnud hagejal võimalik oma nõuet käendaja vastu maksma panna. Käendaja vastu esitatud hagi jäeti kohtu poolt rahuldamata (tsiviilasi nr 2-11-33120). Hagi jäeti rahuldamata seetõttu, et lepingus puudus käendaja vastutuse maksimumsumma. Hageja kahju hüvitamise nõue koosneb tagastamata laenust 14 060,56 eurot, intressist 4218,17 eurot ja viivisest 1721,27 eurot. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud. Hageja väidab, et sai kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust teada alles 07.01.2015, kui jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-33120, millega tuvastati tarbijakäenduslepingu tühisus. Nõude aegumise arvestamiseks tuleb tuvastada moment, millal sai hageja teatud asjaolus teada. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Hageja kahju hüvitamise nõude notariaadiseaduse (NotS) § 14 lg 3 sätestatud notari vastu suunatud kahju hüvitamise nõude kolme aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 03.09.2009, kuna siis on käendaja saatnud hageja õiguseelneja XXXOÜ-le vastuse maksenõudele ja viidanud asjaolule, et käendusleping on tühine käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kokku leppimata jätmise tõttu. Seega leiab kostja, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg möödus hiljemalt 04.09.2012. Kostja vaidleb hagile vastu ka sisuliselt. Kostja vastutuse eelduseks saab olla süüline ametikohustuste rikkumine. Vaidlusaluse lepingu tõestamisel ei ole kostja rikkunud ametikohustusi süüliselt. 19.01.2009 lepingu tõestamisel ei olnud väär sõlmida käenduslepingut füüsilise isikuga ilma rahalise maksimumsummata. Kostja ei teadnud, kas käendajast füüsiline isik teeb tehingu oma majandus- või kutsetegevuses. Samuti ei tuvastanud kostja tegevuses rikkumist Justiitsministeerium. Maakohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest esitatud nõue on aegunud. Kohus teeb lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
4.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on 19.01.2009 tõestanud laenulepingu, käenduslepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, millega hageja andis XXXlaenu 220 000 krooni ja XXXkäendajana kohustus vastutama laenuandja ees laenulepingu kohase täitmise eest (tl 10-16). Hageja loovutas käenduslepingust tuleneva nõude XXXvastu XXXOÜ-le, kes esitas XXXvastu hagi kohtusse (tl 21, 49-57). 07.01.2015 jõustus kohtulahend, millega jäeti XXXOÜ hagi XXX(käendaja) vastu rahuldamata, sest tegemist oli tühise tarbijakäenduslepinguga, sest kokku ei olnud lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (tl 81). XXXOÜ loovutas nõude tagasi hagejale (tl 22).
5.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kahjuhüvitamise nõue kostja vastu on aegunud. NotS § 14 lg 1 kohaselt notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notar vastutab kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. NotS § 14 lg 3 kohaselt aegub nõue kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates.
6.Hageja leiab, et aegumist tuleb arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest, milles tuvastati kostja poolt tõestatud käenduslepingu tühisus. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Käendaja on 03.09.2009, 10.09.2009 ja 27.05.2011 vastustes hageja õiguseelnejale tuginenud sellele, et 19.01.2009 käendusleping on tühine rahalise vastutuse maksimumsumma puudumise tõttu (tl 46-48). Samuti on käendaja tema vastu esitatud hagile esitanud vastuväite 02.08.2011, et käendusleping on tühine rahalise maksimumsumma kokku leppimata jätmise tõttu (tl 58-62, p 1). Kohus märgib, et oluline on teadmine nõude aluseks olevatest asjaoludest, mitte neile antav võimalik õiguslik hinnang. Kui käendaja tühise käenduslepingu vastuväite esitas, pidi hageja teada saama, et tal on kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Hagejat ei saa lugeda kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teadlikuks alles käendaja vastu esitatud hagi rahuldamata jäetud kohtulahendi jõustumisest. Kohus märgib, et kui teatud õiguslik asjaolu või olukord on tuvastatud, siis annab see võimaluse panna maksma sellest asjaolust või olukorrast tulenevaid nõudeid, kuid neid nõudeid on võimalik maksma panna vaid aegumistähtaja jooksul. Seega tuleb nõue esitada kohtule aegumistähtaja jooksul, sõltumata sellest, kas enne või pärast nõude aegumist tehakse tuvastusotsus õigussuhte puudumise või olemasolu kohta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-08, p 16). Arvestades käendaja esmast vastuväidet 03.09.2009, aegus NotS § 14 lg 3 alusel kostja vastu esitatav kahju hüvitamise nõue enne käesoleva hagi esitamist, so 03.09.2012.
7.Kohus märgib, et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-92-02, p 19).
Lähtudes eeltoodust ei käsitle kohus teisi nõude aluseks olevaid asjaolusid ega kostja vastuväiteid. Menetluskulud
8.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
10.Arvestades menetluskulude jaotust hindab kohus üksnes kostja menetluskulusid. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1067,50 eurot (tl 84-88). Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on 105 eurot (käibemaksuta).
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „ Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76).
12.Hageja on kostja menetluskuludele vastu vaielnud ja leidnud, et hagiavaldusele vastuse koostamise ajakulu 10 tundi 10 min ei ole põhjendatud, arvestades vastuse sisulist pikkust. Kostja esindaja oli nõude asjaoludega kursis juba kohtueelses menetluses. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes.
13.Kohtu hinnangul on kostja esindaja tunnitasu mõistlik. Arvestades asja mahtu ja keerukust, ennekõike kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu ning mahtu, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja ajakuluks 5 tundi. Eeltoodust tulenevalt on vajalikud ja põhjendatud kostja menetluskulud (5 tundi x 105 eurot) 525 eurot (ilma käibemaksuta).
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastavasisulise taotluse esitanud.
15.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.