Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.04.2016, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-16257
Kohtuasi
AK hagi Tallinna notar Marika Rei vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.01.2016 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
AK apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
20 000 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses (isikukood
XXXXXXXXXXX,
lepinguline esindaja Helis Selge
apellant): AK elukoht
XXX),
Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Tallinna notar Marika Rei (isikukood XXXXXXXXXXX, asukoht Tatari 8/Sakala 22, 10141 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat MariLiis Mets Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 06.01.2016 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
Rahuldada Tallinna notar Marika Rei avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AKlt Tallinna notar Marika Rei kasuks välja menetluskulu summas 910 (üheksasada kümme) eurot.
5.Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (910 eurolt) tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 177 lg 4).
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.AK (hageja) esitas 30.10.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Tallinna notar Marika Rei (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt koostas ja tõestas kostja 19.01.2009 laenulepingu, käenduslepingu, hüpoteegi seadmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, mis sõlmiti laenusaaja HP, laenuandja AK ja käendaja RK vahel. Nimetatud lepingu p-i 1.1. kohaselt andis hageja HP-le lepingus sätestatud tingimustel laenu ja lepingu p 6.1 alusel võttis RK endale vastutuse HP poolt laenulepingu alusel maksmisele kuuluvate, kuid tähtaegselt tasumata, maksete, tasude, viiviste ja muude võlgnevuste nõuetekohase täitmise eest. Lepingu p 6.2 alusel kohustas käendaja täitma laenulepingust tulenevad laenuandja nõuded oma vara ja/või vahendite arvelt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Lepingu p 6.2. kohaselt kohustus käendaja tasuma laenuandjale nii põhivõlgnevuse, intressid, viivised, kahju kui ka võla sissenõudmisega seonduvad kulutused.
3.02.09.2009 loovutas hageja lepingust tulenevad nõuded Capital Inkasso OÜ-le, sest laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi.
4.15.07.2011 esitas Capital Inkasso OÜ Harju Maakohtule hagiavalduse HP ja RK vastu laenusumma saamiseks (tsiviilasi nr 2-11-33120). Harju Maakohtu 14.04.2014 otsusega jäeti hagi RK vastu rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 26.09.2014 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsus jõustus 07.01.2015, kui Riigikohus keeldus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Hagi jäeti rahuldamata, kuna tegemist oli tühise tarbijakäesnduslepinguga, sest kokku ei olnud lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
5.05.03.2015 loovutas Capital Inkasso OÜ nõude tagasi hagejale.
6.Hagejal on õigus kostjalt notariaadiseaduse (NotS) § 14 lg 1 alusel nõuda kahju 20 000 euro (sh tagastamata laen 14 060,56 eurot, intress 4218,17 eurot, viivis 1721,27 eurot) hüvitamist, kuna kostja koostas puudustega lepingu ning seetõttu ei olnud hagejal võimalik käendajalt laenusummat tagasi nõuda. Nimelt puudus lepingus käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 2 alusel
on sellisel juhul tarbijakäendusleping tühine. Notar oleks pidanud juhtima tähelepanu rahalise vastutuse maksmimummäära puudumisele ja selgitama selle tagajärgi.
7.Hageja nõue ei ole aegunud, kuna hageja sai kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust teada alles 07.01.2015, kui jõustus kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-33120, millega tuvastati tarbijakäenduslepingu tühisus. Kuni kohtulahendi jõustumiseni eeldas hageja, et notar on koostanud ja tõestanud seadusele vastava ja kehtiva lepingu. Nõude aegumise arvestamiseks tuleb tuvastada moment, millal sai hageja teatud asjaolust teada. Kostja leiab ebaõigesti, et hageja on saanud tühisest tarbijakäenduslepingust teada, kui RK viitas oma kirjas, et käendusleping võib olla tühine. Kellegi arvamust või esitatud vastuväidet ei saa pidada veel faktiks või kahjuga seotud asjaoludest teadasaamiseks. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et hageja nõue on aegunud ning esitas taotluse vaheotsuse tegemiseks. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
9.Hageja kahju hüvitamise nõude kolme aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 03.09.2009, kuna siis on käendaja saatnud hageja õiguseelnejale Capital Inkasso OÜle vastuse maksenõudele ja viidanud asjaolule, et käendusleping on tühine käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kokku leppimata jätmise tõttu. Seega möödus kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg hiljemalt 04.09.2012. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohtu 06.01.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 525 eurot. Maakohus määras, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (525 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue on aegunud.
12.Maakohus tõi välja, et NotS § 14 lg 3 kohaselt aegub nõue kolme aasta jooksul hetkest, mil kannatanu sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, ning hiljemalt 10 aasta jooksul kahju tekitamisest alates.
13.Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et aegumist tuleb arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest, milles tuvastati kostja poolt tõestatud käenduslepingu tühisus. Käendaja on 03.09.2009, 10.09.2009 ja 27.05.2011 vastustes hageja õiguseelnejale tuginenud sellele, et 19.01.2009 käendusleping on tühine rahalise vastutuse maksimumsumma puudumise tõttu (tl 46-48). Samuti on käendaja 02.08.2011 vastuväites hagile välja toonud, et käendusleping on tühine rahalise maksimumsumma kokku leppimata jätmise tõttu (tl 58-62, p 1).
14.Kohus märkis, et oluline on teadmine nõude aluseks olevatest asjaoludest, mitte neile antav võimalik õiguslik hinnang. Kui käendaja tühise käenduslepingu vastuväite esitas, pidi hageja teada saama, et tal on kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Hagejat ei saa lugeda kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teadlikuks alles käendaja vastu esitatud hagi rahuldamata jäetud kohtulahendi jõustumisest. Kui teatud õiguslik asjaolu või olukord on tuvastatud, siis annab see võimaluse panna maksma sellest asjaolust või olukorrast tulenevaid nõudeid, kuid neid nõudeid on võimalik maksma panna vaid aegumistähtaja jooksul. Seega tuleb nõue esitada kohtule aegumistähtaja jooksul, sõltumata sellest, kas enne või pärast nõude aegumist tehakse tuvastusotsus õigussuhte puudumise või olemasolu kohta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-08, p 16).
15.Kuna käendaja esmane vastuväide esitati 03.09.2009, siis aegus nõue NotS § 14 lg 3 alusel 03.09.2012.
16.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1067,50 eurot (tl 84-88). Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on 105 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on kostja esindaja tunnitasu mõistlik. Arvestades asja mahtu ja keerukust, ennekõike kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu ning mahtu, pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja ajakuluks 5 h. Eeltoodust tulenevalt on vajalikud ja põhjendatud kostja menetluskulud (5 h x 105 eurot) 525 eurot (ilma käibemaksuta). Apellatsioonkaebus
17.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta aegumine kohaldamata ja saata asi sisuliseks arutamiseks tagasi maakohtule. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
18.Hageja nõue muutus sissenõutavaks 07.01.2015 ning ei ole aegunud. Maakohus on jätnud hageja esitatud seisukohad arvestamata ning samuti ei ole põhjendanud, miks ei ole ta hageja seisukohti arvestanud või nendega nõustunud.
19.Maakohtu tuginemine Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-63-08 oli ebaõige. Viidatud lahendis ei ole analüüsitud käesolevas vaidluses olulise tähtsusega küsimusi – millal tekkis ja muutus sissenõutavaks hageja nõue kostja vastu. Viidatud lahend analüüsib üksnes aegumistähtaja kestuse küsimust olukorras, kus pooled vaidlevad aegumisele kohalduvate sätete üle, seevastu puudus vaidlus võlasuhte poolte ja aegumistähtaja alguskuupäeva osas. Käesolevas asjas ei ole aga pooled vaielnud kordagi aegumistähtaja osas, seevastu on pooled oluliselt erineval seisukohal nõude sissenõutavaks muutumise hetke osas. Maakohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt on jõutud järeldusele, et nõue muutus sissenõutavaks just käendaja poolt vastuväite esitamisega.
20.Maakohus on jätnud tähelepanuta ja käsitlemata hageja poolt 04.12.2015 arvamuses esitatud seisukohad ja viidatud kohtulahendid. Nimelt on Riigikohus korduvalt (nt tsiviilkolleegiumi otsused asjades nr 3-2-1-102-08, 3-2-1-102-13) oma praktikas lähtunud põhimõttest, mille kohaselt on võimalik, et nõue muutub sissenõutavaks, kui kulutuste kandmine on kindel, nt jõustunud on isikut hüvitama kohustav kohtulahend. Seega tuleb nõude aegumise alguse arvestamiseks tuvastada moment, millal osapoolele sai teatud asjaolu kindlaks. Samal põhimõttel on vaidlusi lahendanud ka alama astme kohtud. Näiteks tsiviilasjas nr 2-09-66209 leidsid kohtud, et aegumine algab kuupäevast, mil jõustub kohtuotsus, millega on tuvastatud tehingu tühisus ja seeläbi kahju tekitamine, mitte kuupäevast, mil teine pool on esitanud tühisuse vastuväite.
21.Hageja on ka tsiviilasja nr 2-11-33120 menetluses esitanud taotluse kostja menetlusse kaasamiseks põhjusel, et juhul kui nimetatud tsiviilasjas selgub notari poolt tõendatud lepingu tühisus, siis võib hagejal tekkida nõue kostja vastu. Seejuures leidsid nii maaja ringkonnakohus, et selles vaidluse staadiumis ei olnud alust nõude esitamiseks notari vastu ega notari menetlusse kaasamiseks, isegi juhul kui käendusleping osutub tühiseks (24.08.2012 määrus). Eelnevast järeldub, et ka kohtud on leidnud, et nõude esitamiseks notari vastu on vajalik esmalt tuvastada käenduslepingu tühisus ja teisalt notari ametiülesannete rikkumine. Seega ei saa eeldada, et hageja oleks pidanud või üldse saanud esitada nõude kostja vastu enne nõude aluseks oleva fakti (tühine käendusleping) tuvastamist.
Vastustaja seisukoht
22.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
23.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud.
24.Maakohus on õigesti leidnud, et aegumist tuleb arvestada alates ajast, mil hageja sai teada kahjust ja seda hüvitama kohustatud isikust, mitte alates kohtuotsuse jõustumisest, millega tuvastati kostja poolt tõestatud käenduslepingu tühisus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja sai notari võimaliku vastutuse aluseks olevast asjaolust, see on tühise lepingu tõestamine notari poolt, teada siis, kui käendaja esitas vastuväite, milles tugines käenduslepingu tühisusele. Hageja õiguseellasel oli piisavalt informatsiooni nii võimalikust kahjust kui selle tekitajast. Küsimus oli vaid õiguslikus hinnangus. Hagi aegumise vältimiseks oleks hageja saanud samadel alustel esitada kahju hüvitamise nõude kostja vastu ka enne Riigikohtu lahendit, tuginedes notari poolt tühise tehingu tõestamisele. Käendusleping ei muutunud tühiseks kohtuotsuse tõttu, vaid oli tühine juba algusest peale.
25.Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendid asjades nr 3-2-1-102-08 ja 3-2-1-102-13, ei ole analoogsed käesoleva asjaga. Nimetatud lahendites asus Riigikohus seisukohale, et juhtudel, kui üks isik tekitab teisele isikule oma lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu kahju selliselt, et teisel isikul tekib kohustus hüvitada kahju kolmandatele isikutele, siis kulutuste hüvitamise nõue muutub üldjuhul sissenõutavaks siis, kui kulutused on kantud, s.o kahjuhüvitis kolmandatele isikutele on tasutud, ja erandina ka siis, kui kulutuste kandmine on kindel, nt jõustunud on isikut hüvitama kohustav kohtulahend või ta on tunnustanud oma hüvitamiskohustust kolmanda isiku suhtes lepinguga. Antud asjas ei ole tegemist eelpoolkirjeldatud nõudega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
27.TsMS § 174 lg 3 sätestab, et kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
28.23.03.2016 esitas kostja apellatsioonimenetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja teinud järgnevaid õigusabitoiminguid: 1) 02.03.2016 materjalide läbitöötamine ning vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 8 h 30 min; 2) 02.03.2016 vastuse esitamine kohtule - 10 min. Kostjale on osutatud õigusabi kokku 8 h ja 40 min ning tunnihinnaga 105 eur/h. Kokku on kostja õigusabikulud seega 910 (8 h 40 min x 105 eur/h). Kostja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
Kostja palus määrata, et hageja peab menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni selle täitmiseni tasuma menetluskuludelt viivist.
29.Hageja lepinguline esindaja Helis Selge on kostja menetluskulude nimekirja kätte saanud 28.03.2016, kuid vastust menetluskulude nimekirjale esitanud ei ole.
30.Kuna hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud, mõistab kohus need välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
31.Ringkonnakohus, tutvunud kostja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 910 eurot hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
32.Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, on kostja menetluskulu 8,4 h ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu. Kohtu hinnangul ei ole kulu ülepaisutatud. Ka hageja advokaadist esindaja tunnitasu 105 eurot võib arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ja osutatud õigusabitoiminguid, pidada põhjendatud tasuks, mis ei ole üleliia kõrge.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.