lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-13662/7

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 06.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-13662/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
06.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1840
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Tsiviilasja number

Viru Maakohus Viljo Junolainen 2-15-13662

Määruse tegemise aeg ja koht

06. jaanuar 2016. a, Jõhvi

Tsiviilasi

A. M. avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik):

A. M. (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Ajutine haldur:

Tiia Kalaus, Fortuuna 1, 50603 Tartu, e-post: [email protected] )

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada A. M. pankrotiavaldus.
2.Kuulutada välja füüsilise isiku A. M. (isikukood xxx) pankrot 06. jaanuaril 2016. a kell
3.Nimetada A. M. pankrotihalduriks Tiia Kalaus (Fortuuna 1, 50603 Tartu, e-post: [email protected] ).
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 03. veebruar 2016. a kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas aadressil Jõhvi, Kooli tn 2 A.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alustest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7.Hüvitada ajutise halduri Tiia Kalausi tasu ja kulutused OÜ-le Civilex (konto nr EE312200221055387366 AS-is Swedbank) summas 394 (kolmsada üheksakümmend neli) eurot 16 senti, millele lisandub käibemaks, riigi vahenditest.
8.Kohtumääruse resolutsioon avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus saata avaldajale ja pankrotihaldurile, peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

A. M. esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Avaldajal puudub vara ja sissetulekud. Võlgnikul on kohustusi, mida ta ei suuda tasuda (kiirlaenud ja elatis lastele). Koos pankrotiavaldusega esitas avaldaja ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. A. M. kinnitab avalduses, et tal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Kohus võttis 14.10.2015. a määrustega pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Tiia Kalausi. Ajutine haldur esitas 26.11.2015. a kohtule aruande.

ARUANDE SISU

I Võlgniku üldiseloomustus A. M., isikukood xxx. Elukoht: võlgniku andmetel: xxx; rahvastikuregistri andmetel xxx. Töökoht: puudub, arvel töötuna Töötukassas. Perekonnaseis: lahutatud. A. M.ga (IK xxx) oli sõlmitud abielu perioodil 16.05.1998 – 21.01.2008. a. Ülalpeetavad: R. M. (IK xxx); R. M. (IK xxx); A. M. (IK xxx); R. M. (IK xxx); Romet M. (IK xxx).

II Võlgniku varad

Kinnisvara

Võlgniku elukohaks on rahvastikuregistri andmetel xxx. Kinnistusraamatu kohaselt on korteriomandi omanikuks käesoleval ajal K. M. (IK xxx). Korteriomand on kuulunud võlgnikul perioodil 2001 – 2007. a. 05.03.2007. a on võlgnik ja tema abikaasa sõlminud ühisvara osalise jagamise lepingu, mille kohaselt A. M. ja A. M. ühisvarasse kuuluv korteriomand xxx (registriosa nr xxx) jagati abikaasade vahel selliselt, et kinnistu koos selle oluliste osadega jäi A. M. lahusvaraks. Seega, 2012. a A. M. poolt võõrandatud korteriomand kuulus A. M. lahusvara hulka. Võlgniku andmetel elukohana märgitud xxx linnas asuv korteriomand kuulub J. H.le (IK xxx). Võlgnik on abielu ajal 09.07.2002. a omandanud kinnistu M., mille ühisomanikena olid kinnistusraamatusse kantud A. M. ja Ave M.. Sama kinnistu on abielu ajal 01.11.2004. a võõrandatud A. T.le. Lähtudes eeltoodud andmetest, on ajutine haldur tuvastanud, et käesoleval ajal võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole.

Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid

Mannteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud alljärgnevad sõidukid:   

sõiduauto OPEL Vectra (ehitusaasta 1996, registreerimismärk xxx. Registrisse on tehtud märge ajutise kustutamise pikendamise kohta. Seega võib eeldada, et sõidukil puuduvad kehtiv liikluskindlustus ja tehniline ülevaatus ning sõiduk ei osale liikluses. Võlgnik on 29.12.2012 võõrandanud sõiduki Volvo V70 (ehitusaasta 2002) ja 24.04.2013. a on võõrandanud sõiduki Opel Astra (ehitusaasta 2002). Võlgnik on kantud kasutajana registrisse sõidukile Citroen Xsara (ehitusaasta 2001, registreerimismärk xxx. Võlgniku pangakonto väljavõttelt nähtub, et sõiduki eest on tasunud (vähemalt osaliselt) võlgnik, kes on teostanud rahaülekanded J. P.le 30.03 ja 31.03.2015. a kokku 400 eurot selgitusega – Citroen Xsara Picasso 2001. a ettemaks.

Lähtudes eeltoodud andmetest, võib järeldada, et võlgniku nimel olev sõiduk on tegelikult väärtusetu.

Muu vallasvara

Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Võlgnik on pankrotiavalduses kinnitanud, et tal vara puudub.

Rahalised vahendid

Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes:   

nr EE671010102061185001 SEB Pank, mille saldo seisuga 15.10.2015. a oli 0,01 eurot. Kontol ei ole tehinguid teostatud 1 aasta enne ajutise halduri nimetamist. nr EE877700771001272111 LHV Pank, saldo 0,00 eurot. nr EE942200001105275865 Swedbank, mille saldo 27.10.2015. a oli 6,20 eurot (konto broneeritud summas 6,40 eurot.

Vastavalt esitatud konto väljavõttele perioodil 2014 – 2015. a on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik on kogu perioodi vältel pidevalt kandnud rahalisi vahendeid PAF-i mängukontole. Samuti on kontole kantud rahalisi vahendeid laenuettevõtete poolt, laenu andnud firmadele on teostatud ka tagasimakseid. Võlgnik on võtnud kiirlaenu ja kandnud selle edasi siis AS Pafer mängukontole. Kahjuks puudub ajutisel halduril teave, millega täpsemalt on tegemist. Kuid ei saa olla aktsepteeritav, et kiirlaenu võtta selleks, et mängida lotot või muud õnnemängu laenuna võetud vahendite eest. Teistes krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot. Võlgniku nimel on avatud kohustuslik kogumispensioni konto nr 99801859403, mille saldo on 1743,987 LHV Pensionifond L osakut. Kohustusliku pensionikonto osakuid ei saa arvata pankrotivarasse ega realiseerida võlausaldajate nõuete katteks. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik saanud maksustatavat tulu 2014 ja 2015. aastal ainult Eesti Töötukassalt. Nõuded kolmandate isikute vastu Võlgniku kinnitusel nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad. Osalus äriühingutes Äriregistri andmetel võlgnik ei ole registreeritud ühegi äriühingu juhtorgani liikme või osaniku/aktsionärina. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikul puudub realiseeritav vara. Puudub püsiv sissetulek.

III Andmed võlgniku kohustuste kohta Pankrotiavalduse menetluses on tuvastatud võlgniku kohustused võlausaldajatele, kelle nõude aluseks on jõustunud kohtulahend ning mille suhtes on juba alustatud täitemenetlus: Eesti Inkasso OÜ , nõue summas 501,57 eurot (kohtutäitur Kristel Maalman); Placet Group OÜ, nõue summas 688,88 eurot (kohtutäitur Risto Kütt); Elatise nõuded: R. M., kokku nõuete jääk perioodi eest 01.01.2013 – 28.02.2015. a summas 4 419,93 eurot;

R. M., kokku nõuete jääk perioodi eest 01.01. 2013 – 28.02.2015. a summas 3 700,05 eurot. R. ja R.M. kasuks on elatis välja mõistetud Tartu Maakohtu 20.11.2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-43176. Kohtuotsusega on võlgnikult välja mõistetud elatis kuni laste täisealiseks saamiseni alates 17.10.2013. a summas 160 €/kuus. Pärast veebruari 2015. a on võlgnik tasunud lastele rahalisi vahendeid, kuid mitte kohtuotsusega ettenähtud summas. Seega võib eeldada, et käesolevaks ajaks on tegelik võlgnevus suurenenud. Pankrotiavalduses on võlgnik esitanud kohustused võlausaldajatele, kellele on seni tasunud kokkuleppe alusel: Plusscredit Eesti OÜ, nõue summas 100 eurot; Credit Inkasso OÜ, nõue summas 400 eurot; Condor Inkasso OÜ, nõue summas 377 eurot; Best Credit – Snel Grupp OÜ, nõue summas 300 eurot; Ziip OÜ, nõue summas 300 eurot; Intrum Justitia AS, nõue summas 638 eurot; Ferratum Bank Ltd, nõue summas 160 eurot; SMS Raha – Placet Group OÜ, nõue summas 665,59 eurot. Muudest nõuetest ei ole ajutisele haldurile teatatud. Maksu- ja Tolliameti ees riigimaksude osas nõuded puuduvad. Maakohtute kantseleide kinnitusel ei ole maakohtutes käesoleval ajal pooleli kohtuasju, kus teiseks pooleks oleks võlgnik või mis oleksid seotud võlgniku varaga. Lähtudes eeltoodust on ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 12 250,72 eurot. Ajutine haldur tuginedes eelnevalt esitatud andmetele on seisukohal, et võlgniku vara ja rahalised vahendid ei kata võlausaldaja nõuet. Võlgnik hindab enda olukorda käesoleval ajal maksejõuetuks. Arvestades eeltoodut ja asjas kogutud tõendeid, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. IV Maksejõuetuse põhjustest Pankrotiavalduses on võlgnik põhistanud maksejõuetuse tekkimist seoses töökoha kaotusega Soomes 2014. aastal. Käesoleval ajal on ta kinnitanud, et tegeleb aktiivselt tööotsingutega. Ajutine haldur on tuvastanud, et viimase aasta jooksul on võlgnik võtnud korduvalt kiirlaenu, kuid sealt saadud rahalisi vahendeid ei ole kasutatud mitte igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, vaid mingi lotomängu jaoks. V Vara tagasivõitmisest Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Kogutud materjalide põhjal ei ole ajutine haldur vara tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Võlgniku ja abikaasa poolt teostatud osaline ühisvara jagamine ei ole eelduslikult tagasivõidetav nõude aegumise tõttu (tehing on teostatud 8 aastat tagasi).

VI Edasise pankrotimenetluse perspektiiv Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotivarasse arvatav vara puudub. Registris ajutiselt kustutatud sõiduk ei ole ilmselt realiseeritav (kui see üldse eksisteerib). Arvestades asjaolu, et võlgnikul on viis ülalpeetavat (kahe suhtes on jõustunud kohtulahend elatise nõudes), siis ilmselt puudub võimalus, et võlgniku võiks teenida tulu nii suures ulatuses, et see võimaldaks veel rahaliste vahendite arestimist pankrotivarasse. Vastavalt TMS § 132 lg 1 ja lg 2 on võlgnikul õigus kasutada rahalisi vahendeid vähemalt 1 100 €/kuus. Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud esialgu asjaolusid, mis kindlalt seaduse alusel (PankrS § 171 lg 2) võiksid välistada juurdepääsu nimetatud menetlusele. Samas tuleb võlgnikul arvestada, et isegi kohustustest vabastamise menetluse lõppedes ei vabastata teda järelejäänud elatise võlgnevusest (PankrS § 176 lg 2).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab A. M. pankrotiavalduse. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas vähemalt 12 250,72 eurot ning võlgnikul vara puudub. Kohus kuulutab välja A. M. pankroti, sest võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud kohtule nõusoleku asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalausi pankrotihalduriks A. M. pankrotimenetluses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks

03.veebruari 2016. a kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks A. M. pankrotiavalduse menetluses ajutise haldurina tööd 6 tundi ja teinud kulutusi. Ajutine haldur palub kohtul mõista välja ajutise halduri tasu 317,50 eurot ja kulud summas 76,66 eurot. Kuna ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara ja vahendid puuduvad ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks, siis vastavalt PankrS § 23 lg 4 alusel, palub see välja mõista riigi vahenditest tasu summas 394,16 eurot (lisandub käibemaks 78,83 eurot) OÜ Civilex kasuks. Kohus hüvitab ajutise halduri tasu riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja