2-21-109489/8 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

5.Menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja poolte seisukohad K. R. on alaealiste laste A. R. ja M. R. seadusliku esindajana esitanud kohtusse hagid V. R. vastu elatise väljamõistmiseks igakuiselt 190 eurot kummalegi hagejale alates 5. juunist 2021. Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja lastega koos alates XXXX. Kostja on maksnud elatist, kuid väikeste summade kaupa ja ebakorrapäraselt, põhjendades seda raske majandusliku olukorraga. Kostja oma kirjalikus vastuses nõustub laste ülalpidamise kohustusega, kuid mitte hagis nõutud summas. Kostja on aastate kestel kandnud kõik laste sidevahendite kulud. Kostja on osalenud pojale arvuti ostmises, lisaks on ostnud pojale riideid ja jalanõusid. Kostja on nõus, nagu veebruaris 2021 sai kokku lepitud, tasuma kummalegi lapsele elatist 100 eurot kuus ja maksma nende mobiiltelefonide järelmaksud ning kasutamise kulud. Kostja sissetulekud on 700-800 eurot kuus, ületundide korral veidi rohkem. Kulutused on kaks pangalaenu kokku 222 eurot, elatis lastele 200 eurot, laste sidekulud ja telefonid Elisa arvel 130-140 eurot, eluaseme ja elamise kulud 150-200 eurot. Hageja seaduslik esindaja jäi kohtuistungil seisukohale, et hagejate nõue on niigi ainult 190 eurot kuus. Hagejate ülalpidamine on suures osas olnud seadusliku esindaja kanda. K. R. oli nõus sellega, et käesoleva aasta lõpuni tasub kostja laste mobiiltelefonide järelmakseid ja kulusid, mistõttu rahana maksab elatist 150 eurot kummalegi lapsele kuus. Alates järgmisest aastast peavad olema lõpetatud järelmaksud ja lepingud sideteenuse pakkujaga ning kostja peab hakkama maksma elatist 190 eurot kuus. Kostja ei nõustunud ka sellise ettepanekuga. Kostja hinnangul puudub temal majanduslik võimekus tasuda nõutavaid elatisi. Kostjal rohkem ülalpeetavaid ei ole, kuid tal ei ole ka kinnisvara, sõidukeid ja muud vara peale sissetuleku töökohast. Kohtu seisukoht ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on raskes majanduslikus olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette. Lahendis 3-2-1-174-16 p 13 on Riigikohus märkinud: „Kolleegium leiab, et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on

19.oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-119-15, p 11).“ Hagejad on juba vähendanud, arvestades kostja majanduslikku olukorda, nõutavat elatist ca kolmandiku võrra, so 190 euroni (kehtiva alammäär 292 eurot). Kostja on seisukohal, et ka sellist elatist ta tasuda ei suuda. Kostjale ei kuulu kinnisvara ja sõidukeid. Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust kummagi vanema sissetulekute osas, loeb kohus need võrdseteks, so ca 800 eurot kuus, sest kostja on märkinud ületundide tegemise võimalust ning hagejate seaduslik esindaja saab sissetulekut müügitulemilt, mistõttu töötasu võib ulatuda 1000 euroni mõnel kuul. Arvestades asjaolu, et lastele järelmaksuga ostetud mobiiltelefonidest on üks suhteliselt kallis (järelmaks 28 eurot kuus) ning laste sidekulud on suhteliselt suured (kostja väitel on tema kulude osa Elisa arvel ca 10 eurot), on vanemad pidanud seda majanduslikult võimalikuks. Seega ei saa kohus laste vajaduste hindamisel lähtuda nö miinimumtasemest. Kohus on seisukohal, et kummagi vanema panus 190 eurot, kokku 380 eurot pluss riiklik peretoetus 60 eurot katab teismelise lapse keskmised kulutused eluasemele, toidule, riietele, jalanõudele, sidevahenditele, õppevahenditele, hobidele jne. Mõlemad vanemad maksavad pangalaene, milleks kulub kostjal suhteliselt suurem osa sissetulekust kui hagejate seaduslikul esindajal. Siiski on kostja kohustatud üleval pidama ainult hagejaid, st teisi ülalpeetavaid ei ole, kostja sissetulek on suurem kui alampalk ning tema töövõime ei ole piiratud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kostja on avaldanud, et järelmaksulepingute tõttu ei ole temal võimalik lõpetada laste telefonipakette enne käesoleva aasta lõppu. Seega kannab kostja seni tahes-tahtmata laste sidekulud. Hagejate seaduslik esindaja nõustus sellega, et laste elatis makstakse käesoleva aasta lõpuni 150 euro ulatuses rahas esindaja pangakontole ning kostja tasub selle aasta lõpuni kõik hagejate sidekulud vastavalt Elisas sõlmitud lepingule. Alates 01.01.2022 maksab kostja elatist kummalegi hagejale 190 eurot kuus ning muid kulusid ei hüvita. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Käesolevas menetluses kulud puuduvad: elatise nõuded on riigilõivuvabad ning lepinguliste esindajate osalemist toimikumaterjalidest ei nähtu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik