Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.12.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-3090
Tsiviilasi
OÜ Paide Elamuhooldus hagi viivisevõlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.06.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EK apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
392.02 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja OÜ Paide Elamuhooldus (registrikood 10361685), lepinguline esindaja Marko Jaani
EK
vastu
Kostja/apellant EK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kohtuistungi toimumise aeg
02.12.2015
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 15.06.2015 otsus tühistada osas, milles hagi rahuldati 187.55 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas.
2.Teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista EK-lt (K) välja OÜ Paide Elamuhooldus kasuks viivisvõlgnevus 187.55 eurot.
5.Menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus jätta kummagi poole enda kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.27.02.2015 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista viivise 392.02 eurot. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Kinnistusraamatu väljavõttest tulenevalt on Paide linnas XXXXXXXX XX asuva korteri nr XX omanikuks kostja. XXXXXXXX XX korterelamu valitsejaks on 29.05.2012 kordus-üldkoosoleku protokolli ja otsuse nr 11 kohaselt nimetatud hageja alates 01.01.2013. Hageja on kostja korteri osas osutanud haldusteenust, mille eest on kohustatud tasuma omanik.
3.Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel viisil tasunud ning hageja on arvestanud 6 arve (nr TE303418, TE304556, TE305584, TE307682, TE310829 ja TE403491) tasumisega viivitamise eest viivist 0,5% päevas, kokku summas 392.02. Kostja viivisarveid tasunud ei ole. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejal puudub nõue kostja vastu, kuna poolte vahel ei ole lepingulist ega lepinguvälist suhet. Kostja hinnangul on tegu olukorraga, kus hageja on asunud valitsejana sisse nõudma XXXXXXXX XX korteriomanike ühisuse nõuet. Korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lõike 2 punkti 5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsustega volitatud ulatuses. Käesoleval juhul on aga esitanud Paide Elamuhooldus OÜ hagi enda nimel. Hageja võib olla esitanud hagi ekslikult enda nimel ning puudub alus hagi rahuldamiseks, kuna võlaõiguslik suhe võiks olla kostja ja korteriomanike ühisuse vahel.
5.Isegi kui jaatada, et hageja ja kostja vahel võib olla võlaõiguslik suhe või et vastava hagi hageja nimel esitamine on lubatav, tuleb see jätta osaliselt rahuldamata, kuivõrd kostja on tasunud enamiku põhinõuetest tähtaegselt, tunnistades üksnes teenusarvete nr TE307682 ja TE310829 hilisemat tasumist ja sellest tulenevat viivisenõuet. Vastuseks hageja seisukohale, et esmalt tuleb lugeda tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud arved ning seejuures enne viivis ja seejärel põhivõlg, leidis kostja, et asjaolu, et mõne arve puhul on kostja tasunud suurema summa, kui oli arvel märgitud, ei tõenda, et kostja oleks jätnud oma varasemad kohustused täitmata ning hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis sellist käsitlust kinnitaks. Ka ei ole hageja esitatud viivisarvetel märgitud viivisesummad kooskõlas hagis nõutud summadega. Nt arve nr V40807 tasus kostja tähtaegselt. Nimetatud asjaolu viitab hageja raamatupidamise puudulikkusele ning
sellele, et hageja on ise lugenud kostjapoolsete kohustuste täitmise järjestust ebakorrektselt. Esimese astme kohtu otsus
6.15.06.2015 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja viivise 392.02 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulu hüvitise 710.95 eurot (riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu 610.95 eurot) ja viivise menetluskulult.
7.Vaidlust ei ole selles, et korterelamu XXXXXXXX XX valitsejaks on vastavalt 29.05.2012 korteriomanike üldkoosolekule nimetatud hageja tähtajaga 5 aastat (t lk 1319) ning et kostjal kui korteriomanikul lasus kohustus tasuda hooldus- ja halduskulude eest vastavalt majanduskavale ja korterelamu tegelikele kuludele. Nimetatud üldkoosoleku protokolli punkti 6.23 alusel on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid; korraldada ja vastu võtta kaasomandi valitsemisega seotud töid ning otsustusi; sõlmida vajalikke lepinguid; võtta vastu korteriomanikelt kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid; esitada kohtusse ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Nimetatud punkt on kooskõlas KOS § 21 lõike 2 punktiga 5.
8.Kostja on seadnud kahtluse alla hageja õiguse esitada vastavalt nõuet, kuid Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-132-05 ja 3-2-1-163-14 tuleneb, et hagi esitamise õiguslikuks aluseks saab KOS § 21 lõike 2 punkti 5 tähenduses lugeda korteriomanike üldkoosoleku otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Kostja võlgnevus on tekkinud 20132014.a, seega on asjakohased hageja esitatud 2013 ja 2014 majanduskavad, millest nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud teenuste eest tasumiseks, ning seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada (t lk 79-94). Kostja on oma vastuväite esitamisel viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-146-10, kuid nimetatud kohtulahend käsitleb nõuet, mis on esitatud mitte valitseja poolt, vaid valitseja vastu ega ole antud juhul kohaldatav.
9.Kuigi kostja on leidnud, et puudub lepinguline või lepinguväline suhe kostja ja hageja vahel, kohus nagu ka hageja sellise kostja käsitlusega ei nõustunud. Nimelt on valitseja ja korteriomanike vahel tekkinud lepinguline suhe, milles üheks pooleks on valitseja ja teiseks pooleks kõik korteriomanikud. Sisult on tegemist kokkuleppega, milles valitseja võtab endale kohustuse täita KOS-s sätestatud valitseja kohustusi, mis vastab käsunduslepingu tunnustele ning käsunduslepingu sätete kohaldamist toetab ka kohtupraktika (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-06). Seega on antud juhul lepingu üheks pooleks hageja kui valitseja ja teiseks pooleks kõik XXXXXXXX XX korteriomanikud, sh kostja.
10.Kohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõikele 2, § 76 lõikele 1, §-le 100 ja § 113 lõikele 1, KOS §-le 13 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lõikele 1. XXXXXXXX XX korteriomanike 29.05.2012 üldkoosoleku otsuse punkti 6.34 kohaselt on viivise määraks
0,5% tasumata summalt päevas. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude tulenevalt teenuste osutamise arvete nr TE303418, TE304556, TE305584, TE307682, TE310829 ja TE403491 mittetähtaegsest tasumisest (t lk 20, 22, 24, 26, 28, 30), esitades kostjale eelnevalt ka viivisarved nr V01016, V40391, V40807, V01607, V40025,V41443 (t lk 21, 23, 25, 27, 29, 31). Viivisenõude arvete nr TE307682 ja TE310829 mittetähtaegse tasumise (16.36 eurot ja 16.72 eurot) on kostja õigeks võtnud.
11.Hageja on selgitanud, et kui puudub selgus, millise arve tasumiseks on kostja ülekande teinud, samuti kui makse summa ei ühti märgitud arve summaga, on hageja kohustuse täitmiseks arvestanud võlgnevusi VÕS § 88 lõike 6 kohaselt. Kohus viitas sama sätte lõigetele 8 ja 9. Seega tuleb lugeda tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud arved ning seejuures viivis ja seejärel sama arve põhivõlg. Hageja esitatud täiendava selgituse kohaselt on hageja selliselt ka kostja tasumisi 300 eurot ja 200 eurot (t lk 52, 53) võlgnevuste katteks arvestanud (selgitus t lk 73-74). Samuti hageja tunnistas, et on ekslikult kostja poolt 30.07.2013 teostatud makset 202 euro ulatuses (t lk 54) arvestanud varasemate arvete (nr TE303418, V00549 ja TE304556) katteks, milline arvestus on iseenesest kostjale tulusam. Kooskõlas VÕS § 88 lõikega 6 on ka hageja poolt 200.80 euro arvestamine teenusarvete nr TE305584 ja TE403491 katteks (selgitus t lk 75-76). Selgusetuks jääb kostja käsitlus viivisarvetes sisalduvate arvandmete erisuses, kuna hageja esitatud viivisarvetel viivise lahtris märgitud viivisesummad (23.51, 143.43, 268.56, 16.36, 16.72 ja 3.09 eurot) on jälgitavad ja ühtivad hagiavalduses nõutud viivise summadega, mida hageja on vähendanud põhinõude suuruseni. Samas nõustus kohus kostjaga, et esitatud viivisarved peaksid olema üheselt arusaadavad. Nii on nt teenusarve nr TE305584 eest esitatud viivisarvel V40807 märgitud kokku viivisesummaks 8.59 eurot, samas viivise lahtris kokku 268.56 eurot (242.66+17.03+8.87). Kostja on küll esitanud tõendi arve nr TE305584 mittetähtaegsest tasumisest tuleneva viivise 8.62 euro tasumiseks arve V40807 alusel (t lk 112), kuid hageja viivisenõue arve nr TE305584 mittetähtaegsest tasumisest on kokku 268.56 eurot, mida on hageja vähendanud põhinõudeni 201.38 eurot ning sõltumata kostja poolt 8.62 euro tasumisest jääb viivisenõue siiski vähendatud viivisenõude (201.38) piiresse.
12.Kostja on vastuväidetes tuginenud ka sellele, nagu oleks hageja jätnud tõendamata kostja varasemate kohustuste mittetäitmise, mille täitmise katteks ta kostja poolt määratlemata tehtud ülekanded arvestas. Hageja peab tõendama üksnes neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja seepärast jättis kohus kostja vastava vastuväite tähelepanuta.
13.Et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, on kostja viivitanud nimetatud kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist vastavalt hagis esitatud arvestusele ja selle täiendavale selgitusele (t lk 68-77).
14.Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja tasu. Vajadus riigilõivu 100 euro tasumiseks tuleneb seadusest, st on põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja tasu on hageja arvestanud kokku 650.58 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja lepingulise esindaja kuludele ning TsMS § 175 lõike 11 kohaselt võib kohus piirduda vastavate kulude kontrollimisega. Hageja on esitanud lepingulise esindaja kulude detailse koosseisu ja kinnitanud, et esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja on arvestanud lepingulise esindaja kulusid lähtudes kulutatud ajast 8h ja 29min tunnitöötasuga 76.69 eurot kokku summas 650.58 eurot, millest 31min on arvestatud menetluskulude avalduse
koostamise eest. Viimatinimetatud kulu näol on tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-177-14 (punkt 12) tegemist menetluskuluga toimingute eest (avalduse koostamine ja menetluskulude nimekirja esitamine), mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lõike 1 mõttes. Seetõttu ei pea kostja neid kulutusi hüvitama ning kohtu arvestuse kohaselt kuulub hagejale väljamõistmisele lepingulise esindaja tasu 7h ja 58min töö eest kokku summas 610.95 eurot. Nimetatud ulatuses on lepingulise esindaja tasu taotlus lähtudes asja keerukusest ja sellele kulunud ajast põhjendatud. Apellatsioonkaebus
15.15.07.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt, osaliselt rahuldamata.
16.Maakohus on materiaalõigusnorme vääralt kohaldanud. Kohus on kohaldanud AÕS § 75 lõiget 1 ja KOS § 13, kuid nimetatud normide alusel tekivad õigussuhted ja kohustused kaasomanike vahel. Samas ei teki nende alusel eraldiseisvaid õigussuhteid kaasomaniku ja kolmanda isiku vahel. Antud juhul on XXXXXXXX XX korteriomanikud otsustanud reguleerida omavahelisi õigussuhteid korteriomanike ühisuse kaudu ja nimetanud hageja korterelamu valitsejaks. Seega on tekkinud kõigil korteriomanikel omavahelised lepingulised suhted kaasomandi valitsemiseks, kuid ükski korteriomanik ei ole astunud eraldiseisvasse lepingulisse suhtesse valitseja/hagejaga. Hageja on esitanud oma nõude kostja vastu AÕS § 75 lõike 1 ja KOS § 13 alusel, kuid eeltoodud sätete alusel saab antud juhul tekkida kostja vastu nõue korteriomanikel. Küll aga ei saa olla sellist nõuet valitsejal. Seega on maakohus ebaõigesti tuvastanud pooltevahelised lepingulised suhted.
17.Samuti on kohus kohaldanud vääralt materiaalõigust KOS § 21 lõike 2 punkti 5 osas. Viidatud normist tulenevalt saab kostja esitada hagi üksnes kõigi korteriomanike nimel (keda tuleks käsitleda kaashagejatena), hageja on aga esitanud hagi enda nimel. Kostja ei nõustu maakohtu põhjendusega, et hagi esitamise õiguslikuks aluseks saab KOS § 21 lõike 2 punkti 5 tähenduses lugeda pelgalt korteriomanike üldkoosoleku otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Kohus on ekslikult viidanud Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-132-05 ja 3-2-1-163-14, millest esimene on antud juhul asjakohatu ja teise lahendi punktis 10 sedastatut on maakohus tõlgendanud ekslikult. Antud juhul tuleks lähtuda hoopis lahendist nr 3-2-1-146-10.
18.Kostja esitas maakohtule maksekorraldused ja selgitused viivisenõude aluseks olevate arvete tasumise kohta, kuid kohus ei ole tõendeid arvestanud. Apellatsioonkaebuses esitab kostja tabelid, mis kajastavad juba varem esitatud teavet. Tabelitest ning maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud hageja esitatud arved enamikus tähtaegselt ning esitanud ka selgitused, millise kohustuse täitmisega on tegu olnud. Sealjuures ei mängi rolli, et mõned arved on kostja tasunud suuremas summas kui arvetel märgitud. Kostja selgitab, et ongi tasunud osa arveid suuremas summas seetõttu, et seoses mõne arve tasumisel tekkinud viivitusega võib olla tema vastu tekkinud viivisenõue.
19.Kostja taotleb alternatiivselt eeltoodud asjaolude õiget tuvastamist ringkonnakohtu poolt ning uue lahendi tegemist, millega vähendada kostjalt väljamõistetavat summas vastavalt tähtaegselt täidetud kohustustele.
20.Menetluskulud tuleb jätta täielikult hageja kanda, kuna antud vaidlus on tingitud hageja ebapädevast raamatupidamisest ning hageja esitatud ebatäpsed andmed arvete tasumise osas on põhjustanud menetluse venimise ja täiendavaid toiminguid ning seega kuhjuvad menetluskulud.
21.Juhul, kui kohus ei nõustu menetluskulude hageja kanda jätmisega palub kostja need märkimisväärselt väiksemas ulatuses kostjalt välja mõista, arvestades eeltoodut. Vastustaja seisukoht
22.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
23.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja lahendamisel osaliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi rahuldati suuremas summas kui 187.55 eurot, samuti menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas saab apellatsioonikohus teha ise uue otsuse asja maakohtule tagasi saatmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
24.Poolte vahel on esmalt vaidlus selles, kas OÜ-l Paide Elamuhooldus on XXXXXXXX XX elamu valitsejana õigus esitada enda nimel hooldustasu tasumisega viivitamisest tuleneva viivise sissenõudmiseks nõue kostja kui ühe korteriomaniku vastu.
25.Ringkonnakohus nõustub hageja ja maakohtuga, et hagejal on käesolevas asjas hagemisõigus kostja vastu. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS § 654 lõike 6 alusel korrata. Kolleegium selgitab, et kohtuptaktika on tunnistanud varasemalt valitseja õigust esitada hagi nii oma nimel (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-132-05) kui kõigi korteriomanike nimel, olles seejuures nende esindajaks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-163-14, punkt 15). Lahendis nr 3-2-1-132-05 (punktides 9 ja 10) selgitas Riigikohus, et KOS § 21 lõike 2 punktis 5 ettenähtud kohtusse nõuete esitamise kord peab teenima samasugust eesmärki, kui tuleneb KOS § 21 lõike 2 punktist 1 kohtuväliste nõuete esitamise korra osas. Valitseja õiguslikuks aluseks hagi esitada saab KOS § 21 lõike 2 punkti 5 tähenduses lugeda korteriomanike üldkoosolekute otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Käesolevas asjas on vastavad dokumendid esitatud (t lk 13-19, 79-86, 87-88, 89-92, 9394).
26.Apellandi väitele tema ja hageja vahelise õigussuhte puudumise kohta vastamisel juhib kolleegium veelkord tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-132-05. Viidatud lahendi punktis 10 on lisaks selgitatud, et üldkoosoleku otsused valitseja kinnitamsie ja majanduskava koostamise kohta võetakse KOS § 20 lõike 1 esimese lause ja KOS § 22 lõike 5 kohaselt vastu korteriomanike häälteenamusega. Häälteenemusega tehtud korteriomanike otsus on KOS § 8 lõike 3 kohaselt kehtiv ka korteriomanike suhtes, kes on hääletanud otsuse vastu või kes hääletamises ei osalenud. KOS § 8 lõike 4 alusel kehtivad need otsused ka korteriomaniku õigusjärglaste suhtes.
27.Sarnaselt maakohtuga möönab kolleegium, et hageja esitatud viivisarvete (t lk 21, 23, 25, 27, 29, 31) vormistamine (nendelt nähtub lisaks kirjele „viivis“ ka kirjed „esitatud“ ja „kokku“) tekitab arusaamatust ega vasta tavapäraselt kohtupraktikas esitatavate viivisarvete formaadile. Samas viivise nõude sissenõutavaks muutumine ei ole seaduse kohaselt seotud viivisarve esitamisega. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib rahalise
kohustusega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivistusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega juhul, kui hageja tõendas maakohtus ära, et kostja oli arvete esitamisega viivituses, on tal õigus nõuda viivist alates arve tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni (tulenevalt TsÜS §-st 135).
28.Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu poolt väljamõistetud summa kujunemise asjakohasust. Maakohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, seega mh mõistis välja 30.04.2013 arve nr TE303418 tasumisega viivitamise eest 23.51 eurot. Tsiviilasja materjalide ja poolte väidete alusel on tuvastatav, et aprillikuu teenusarve 266.46 eurot tasumise tähtajaks oli 30.05.2013. Kostja maksis 30.05.2013 300 eurot selgitusega „XXXXXXXX XX-XX üüriarve“. Hageja luges sellest 110.62 eurot 31.01.2013 teenusarve tasumata osa katteks (sellega on nimetatud arve täielikult tasutud) ja ülejäänud 189.38 eurot 31.03.2013 teenusarve tasumata osa katteks. Ringkonnakohus nõustub hageja ja maakohtuga, et VÕS § 88 lõigetega 6 ja 8 oli kooskõlas 30.05.2013 tasutud summa arvelt eelnevate teenusarvete võlgnevuste katmine. Sellega sai täielikult tasutud 31.01.2013 teenusarve ja osaliselt 31.03.2013 teenusarve (201.20-st 189.38; võlgnevuseks jäi 11.82 eurot). Seega sattus kostja 30.04.2013 teenusarve tasumisega viivitusse.
29.Järgmise teenusarve esitas hageja 31.05.2013 summas 130.96 eurot tasumise tähtajaga 30.06.2013 ja selle tasumisega viivitamise eest mõistis maakohus välja 130.96 eurot. Tsiviilasja materjalide ja poolte väidete alusel on tuvastatav, et kostja tegi ülekande 27.06.2013 200 eurot selgitusega „XXXXXXXX XX-14 üüriarve“. Sellest 39.96 eurot arvestas hageja 31.03.2013 viivisarve katteks, 11.82 eurot 31.03.2013 teenusarve katteks (sellega täielikult tasutud), 24.24 eurot 30.04.2013 viivisarve katteks ja 123.98 eurot 30.04.2013 teenusarve katteks. Ka 31.05.2013 teenusarve puhul nõustub ringkonnakohus hageja ja maakohtuga, et VÕS § 88 lõigetega 6 ja 8 oli kooskõlas 27.06.2013 tasutud summa arvelt eelnevate teenus- ja viivisarvete võlgnevuste katmine. Seega oli kostja 30.06.2013 seisuga 30.04.2013 teenusarve tasumisega viivituses 266.46-123.98=142.48 euro osas, samuti 31.05.2013 teenusarve osas täielikult.
30.Järgmise teenusarve (nr TE305584) esitas hageja 30.06.2013 summas 201.38 eurot maksmise tähtajaga 30.07.2013 ja selle tasumisega viivitamise eest mõistis maakohus välja 201.38 eurot. Tsiviilasja materjalide ja poolte väidete alusel on tuvastatav, et kostja tasus 30.07.2013 202 eurot selgitusega „XXXXXXXX XX-XX üüriarve TE305584“. Sellest ei lugenud hageja kaetuks võlgniku poolt mitte selgituses määratud 30.06.2013 arvet, vaid 142.48 euro ulatuses 30.04.2013 teenusarve (sellega täielikult täidetud), 48.16 euro ulatuses 31.05.2013 viivisarve ja 11.36 euro ulatuses 31.05.2013 teenusarve. Hageja möönab, et kuigi selliselt määrates rikkus ta VÕS § 88 lõiget 1 (võlgnik oli määranud selgelt täidetava kohustuse), käitus ta kostja jaoks soodsamalt. Samas apellatsioonkaebusest nähtub, et kostja ei ole hageja käitumist aktsepteerinud, mistõttu tuleb hageja nõue selles osas ümber arvestada järgmiselt: 30.07.2013 tasutud summast tuleb lugeda täidetuks 30.06.2013 teenusarve täies ulatuses ja ülejäänud 0.62 eurosendi arvel tuleb lugeda kaetuks 30.04.2013 teenusarve (selle tasumata jäägiks jääb 142.480.62=141.86 eurot). Seega oli kostjal 30.07.2013 seisuga tasumata 30.04.2013 teenusarve 141.86 euro ulatuses, 31.05.2013 viivisarve 48.16 euro ulatuses ja 31.05.2013 teenusarve täies ulatuses, kuid 30.06.2013 teenusarve tasumisega viivitamise eest hagejal kostjalt viivist õigust nõuda ei ole.
31.Viimase vaidlusaluse teenusarve esitas hageja 30.04.2014 tasumise tähtajaga 30.05.2014 summas 150.49 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest mõistis maakohus kostjalt välja 3.09 eurot. Kostja tasus 30.05.2014 200.80 eurot selgitusega „XXXXXXXX XX-XX üüriarve, TE402524“. Kuna selgituses näidatud 30.04.2014 arve oli kostjal juba eelnevalt makstud, luges hageja 57.25 euro ulatuses kaetuks 30.06.2013 teenusarve (sellega täielikult tasutud) ja 143.55 euro ulatuses 30.04.2014 teenusarve. Kuna võlgnik oli ekslikult määranud tasutava kohustuse, siis saab nõustuda hagejaga, et tal oli õigus VÕS §-s 88 sätestatud reegleid järgides ise määrata, milliste sissenõutavaks muutunud kostja kohustuste katteks laekunud summa lugeda. Küll aga leidis kohus otsuse eelnevas punktis, et kostjal oli sel ajal ka varasemaid täitmata kohustusi, võrreldes nendega, mida luges täidetuks hageja, samuti, et 30.06.2013 teenusarve oli täies ulatuses tasutud õigeaegselt. Seega VÕS § 88 lõigete 6 ja 8 alusel tuleb 30.05.2014 laekunud 200.80 euro arvel lugeda täidetuks 30.04.2013 teenusarve 141.86 euro ulatuses (sellega täielikult tasutud), 31.05.2013 viivisarve 48.16 euro ulatuses ja 31.05.2013 teenusarve 10.78 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jäi seega seisuga 30.05.2014 kostjal võlgnevusse 120.18 euro ulatuses 31.05.2013 teenusarve ning täielikult tasumata 30.04.2014 teenusarve 150.49 eurot.
32.Maakohus tuvastas, et viivise osas, mis tuleneb 31.08.2013 ja 30.11.2013 teenusarvete tasumisega viivitamisest (vastavalt 16.36 eurot ja 16.72 eurot), võttis kostja hagi õigeks. Kostja apellatsionkaebuses maakohtu vastavat põhjendust ei vaidlustanud. TsMS § 652 lõike 7 kohaselt kehtib esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud hagi õigeksvõtmine ka apellastioonimenetluses. Seega selles osas (kokku 33.08 eurot) oli hagi rahuldamine maakohtu poolt õigustatud.
33.Eeltoodust tulenevalt on ülejäänud ulatuses (teenusarve 30.04.2013 perioodil 28.06.2013 kuni 30.07.2013, teenusarve 31.05.2013 perioodil 01.07.2013 kuni 28.03.2014, teenusarve 30.06.2013 perioodil 31.07.2013 kuni 30.05.2014, teenusarve 30.04.2014 perioodil 31.05.2014 kuni 29.08.2014) tõendatud hagejal viivisenõude olemasolu osaliselt järgmise arvestuse alusel: 1) teenusarve 30.04.2013 summas 266.46 eurot; tasumise tähtaeg 30.05.2013; tasumised 30.06.2013 123.98 eurot, 30.07.2013 0.62 eurosenti ja 30.05.2014 141.86 eurot; seega perioodil 28.06.2013 kuni 30.07.2013 viivitatud päevi 33, millest 32 jooksul oli viivituses 142.48 eurot ja 1-l päeval 141.86 eurot; viivisemäär 0,5%; viivis 32 päeva eest: ((0,5%x32)x142.48))+((0,5%x1x141.86)) = 22.80+0.71 = 23.51 eurot; 2) teenusarve 31.05.2013 summas 130.96 eurot; tasumise tähtaeg 30.06.2013; tasumine 30.05.2014 10.81 eurot; seega käesolevas asjas esitatud andmete alusel kestis summa 130.96 eurot osas viivitus kogu hagetava perioodi vältel 01.07.2013 kuni 28.03.2014 jooksul; so 271 päeva; viivisemäär 0,5%; seega võimalik viivise suurus: ((0,5%x271)x130.96)) = 177.45 eurot; kuna aga hageja piiras hagetavat summat teenusarve suuruse, siis kuulub nõue 130.96 eurot rahuldamisele ja kohtu poolt tehtud ümberarvestus kostja viivisekohustust ei mõjuta; 3) teenusarve 30.06.2013 summas 201.28 eurot; eelnevalt leidis tõendamist, et kostja tasus selle arve tähtaegselt, siis tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata; 4) teenusarve 30.04.2014 summas 150.49 eurot; tasumise tähtaeg 30.05.2014; käesolevas asjas esitatud andmete alusel tasumata kogu hagetava perioodi, so 31.05.2014 kuni 29.08.2014, seega 91 päeva; määr 0,5% päevas; võimalik viivise suurus 273.89 eurot; samas on hageja esitanud nõude vaid summas 3.09 eurot ja kohus hagi piire ületada ei tohi, siis saaks selles osas nõue kuuluda rahuldamisele vaid summas 3.09 eurot; küll aga tuleb võtta arvesse, et kuna kostja on viivisarve, millel sisaldus ka viivis 30.04.2014 teenusarve eest, tasunud suuruses 8.62 eurot (viivisarve t lk 25, tasumine lk 112) ja teise
samal viivisarvel näidatud arvelt 30.06.2013 kostja viivist tasuma ei pea, siis tuleb 3.09 euro osas lugeda kostja nõude täitnuks enne hagi esitamist, so 27.06.2014, ja hagi selles osas rahuldamisele ei kuulu.
34.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele 16.36+16.72+23.51+130.96=187.55 euro ulatuses.
35.Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, so 48% ulatuses, jätab kolleegium maa- ja apellatsioonikohtus tekkinud menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda. Sellise jaotuse korral puudub vajadus määrata kindlaks poolte menetluskulude vajalikku ja põhjendatud suurust.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.