Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-15-3090 Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kinnistusraamatu väljavõttest tulenevalt on xxxxx xxxxx xxxxxxx xx asuva korteri nr xx omanik Elliko Kõiv. Hagiavalduse kohaselt on xxxxxxx xx korterelamu 29.05.2012 kordusüldkoosoleku protokolli ja otsuse nr 11 kohaselt nimetatud korterelamu valitsejaks alates 01.01.2013 OÜ Paide Elamuhooldus. OÜ Paide Elamuhooldus on eelnimetatud korteri osas osutanud haldusteenust, mille eest kostja kui vastava korteri omanik on kohustatud tasuma. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid nõuetekohasel viisil tasunud ning hageja on arvestanud kostja võlgnevust osutatud teenuse eest 6 arve (TE303418, TE304556, TE305584, TE307682, TE310829 ja TE403491) tasumisega viivitamise eest 0,5% päevas kokku summas 392.02. Kostja vastuväited (tl 47-51; 107-109) Kostja vaidleb nõudele vastu täies ulatuses. Kostja hinnangul on tegu olukorraga, kus hageja on asunud valitsejana sisse nõudma xxxxx xxxxxxx xx korteriomanike ühisuse nõuet kostja vastu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 2 p 5 kohaselt on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsustega volitatud ulatuses. Käesoleval juhul on aga esitanud Paide Elamuhooldus OÜ hagi enda nimel. Eeltoodu põhjal leiab kostja, et hageja võib olla esitanud hagi ekslikult enda nimel ning puudub alus hagi rahuldamiseks, kuivõrd võlaõiguslik suhe, mis võiks olla, oleks kostja ja xxxxx xxxxxxx xx korteriomanike ühisuse vahel. Isegi kui jaatada, et hageja ja kostja vahel võib olla võlaõiguslik suhe või et vastava hagi hageja nimel esitamine on lubatav, leiab kostja, et see tuleb jätta osaliselt rahuldamata, kuivõrd kostja on tasunud enamiku põhinõuetest tähtaegselt, tunnistades üksnes teenusarvete nr TE307682 ja TE310829 hilisemat tasumist ja sellest tulenevat viivisnõuet. Vastuseks hageja seisukohale, et esmalt tuleb lugeda tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud arved ning seejuures enne viivis ja seejärel põhivõlg leiab kostja, et asjaolu, et mõne arve puhul on kostja tasunud suurema summa kui on väljastatud arvel märgitud, ei tõenda, et kostja oleks jätnud oma varasemad kohustused täitmata ning hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis sellist käsitlust kinnitaksid. Ka märgib kostja, et hageja poolt esitatud viivisarvetel märgitud viivissummad ei ole kooskõlas, viidates konkreetselt viivisarvele nr V40807, mis on kostja poolt tähtaegselt tasutud. Nimetatud asjaolu viitab hageja raamatupidamise puudulikkusele ning sellele, et hageja on ise lugenud kostjapoolsete kohustuste täitmise järjestust ebakorrektselt, olgugi, et kostja on oma kohustusi täitnud koheselt. Kohtu seisukoht

2-15-3090 vastavalt majanduskavale ja korterelamu tegelikele kuludele. Nimetatud üldkoosoleku protokolli p 6.23 alusel on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning teha volituse piires tehinguid; korraldada ja vastu võtta kaasomandi valitsemisega seotud töid ning otsustusi; sõlmida vajalikke lepinguid; võtta vastu korteriomanikel kaasomandi eseme kohta esitatud avaldusi ja teateid; esitada kohtusse ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Nimetatud p 6.23 on kooskõlas korteriomandiseaduse (KOS) § 21 lg 2 p-ga 5. Kostja on seadnud kahtluse alla hageja õiguse esitada vastavalt nõuet, kuid Riigikohtu lahenditest tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05 ja 3-2-1-163-14 tuleneb, et OÜ Paide Elamuhooldus hagi esitamise õiguslikuks aluseks saab KOS § 21 lg 2 p 5 tähenduses lugeda korteriomanike üldkoosoleku otsuseid valitseja nimetamise ja majanduskava kinnitamise kohta. Majanduskavast nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi valitsemisega seotud summade tasumiseks, ning majanduskavast nähtub seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada. Kostja võlgnevus on tekkinud 20132014.a., seega on asjakohased hageja poolt esitatud 2013 ja 2014 majanduskavad, millest nähtub, millises ulatuses on korteriomanikud pannud üksteisele vastastikku kohustuse kaasomandi eseme valitsemisega seotud teenuste eest tasumiseks, ning seega ka ulatus, milles valitsejal on kohustus kinnitatud majanduskava ellu viia ning selleks kohtuväliseid ja kohtulikke nõudeid esitada (tl 79-94). Kostja on oma vastuväite esitamisel viidanud Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-146-10, kuid nimetatud kohtulahend käsitleb nõuet, mis on esitatud mitte valitseja poolt, vaid valitseja vastu ega ole antud nõude puhul kohaldatav.

2-15-3090 Viivisnõude arvete nr TE307682 ja TE310829 mittetähtaegse tasumise tõttu (16.36 eurot ja 16.72 eurot) on kostja õigeks võtnud. Hageja on selgitanud, et kui puudub selgus, millise arve tasumiseks on kostja ülekande teinud, samuti kui ei ühti makse summa märgitud arve summaga, on hageja kohustuse täitmiseks arvestanud võlgnevusi VÕS § 88 lg 6 kohaselt, mis loetakse täidetuks: esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus, kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus ja neljandas järekorras varem tekkinud kohustus. VÕS § 88 lg 8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalistele põhikohustustele tasuma kulutusi ja intressi (viivist), loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõtavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi lg 9 sätestab, et võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega tuleb lugeda tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud arved ning seejuures viivis ja seejärel sama arve põhivõlg. Hageja poolt esitatud täiendava selgituse kohaselt on hageja selliselt ka kostja tasumisi 300 eurot ja 200 eurot (tl 52-53) võlgnevuste katteks arvestanud (selgitus tl 73-74) ning tunnistab, et on ekslikult kostja poolt 30.07.2013 teostatud makset 202 euro ulatuses (tl 54) arvestanud varasemate arvete (TE303418, V00549 ja TE304556) katteks, milline arvestus on iseenesest kostjale tulusam ning kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 6 ka hageja poolt 200.80 euro arvestamine teenusarvete nr TE305584 ja TE403491 katteks (selgitus tl 75-76). Selgusetuks jääb kostja käsitlus viivisarvetes sisalduvate arvandmete erisuses, kuna hageja poolt esitatud viivisarvetel viivise lahtris märgitud viivise summad (23.51, 143.43, 268.56, 16.36, 16.72 ja 3.09 eurot) on jälgitavad ja ühtivad hagiavalduses nõutud viivise summadega, mida kostja on vähendanud põhinõude suuruseni. Samas nõustub kohus kostjaga, et esitatud viivisarved peaksid olema üheselt arusaadavad. Nii on näiteks teenusarve nr TE305584 eest esitatud viivisarvel V40807 märgitud kokku viivissummaks 8.59 eurot, samas viivise lahtris kokku 268.56 eurot (242.66+17.03+8.87). Kostja on küll esitanud tõendi arve nr TE305584 mittetähtaegsest tasumisest tuleneva viivise 8.62 euro tasumiseks arve V40807 alusel (tl 112), kuid hageja viivisnõue arve nr TE305584 mittetähtaegsest tasumisest on kokku 268.56 eurot, mida on hageja vähendanud põhinõudeni 201.38 eurot ning sõltumata kostja poolt 8.62 euro tasumisest jääb viivisnõue siiski hageja poolt nõutud vähendatud viivisnõude (201.38) piiresse. Kostja on vastuväidetes tuginenud ka sellele nagu oleks hageja jätnud tõendamata kostja varasemate kohustuse mittetäitmise, mille täitmise katteks ta kostja poolt määratlemata tehtud ülekandeid arvestas, kuid hageja peab tõendama üksnes neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja seepärast jätab kohus kostja vastava vastuväite tähelepanuta. Et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, on kostja viivitanud nimetatud kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist vastavalt hagiavalduses esitatud arvestusele ja selle täiendavale selgitusele (tl 68-77). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. TsMS § 173 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel märgib kohus menetluskulude jaotuse ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlusosaliste poolt menetluskulude nimekirja esitamist ja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamist. Antud tsiviilasjas on hageja menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja tasu. Vajadus riigilõivu 100 euro tasumiseks tuleneb seadusest, s.t. on põhjendatud ja vajalik.

2-15-3090 Lepingulise esindaja tasu on hageja arvestanud kokku 650.58 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja lepingulise esindaja kuludele ning TsMS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus piirduda vastavate kulude kontrollimisega. Hageja on esitanud lepingulise esindaja kulude detailse koosseisu ja kinnitanud, et esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja on arvestanud lepingulise esindaja kulusid lähtudes kulutatud ajale 8 tundi ja 29 minutit tunnitöötasuga 76.69 eurot kokku summas 650.58 eurot, millest 31 min on arvestatud menetluskulude avalduse koostamise eest. Viimatinimetatud kulu näol on tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 (p 12) tegemist menetluskuluga (avalduse koostamine ja menetluskulude nimekirja esitamine), mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlsuosaline ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seetõttu ei pea kostja neid kulutusi hüvitama ning kohtu arvestuse kohaselt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele lepingulise esindaja tasu 7 tunni ja 58 minuti töötasu eest kokku summas 610.95 eurot. Nimetatud ulatuses on lepingulise esindaja tasu taotlus lähtudes asja keerukusest ja sellele kulunud ajast põhjendatud. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2015.a otsusega

RESOLUTSIOON

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.