Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
30.12.2015 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-15-16821
Tsiviilasi
RS hagi VP vastu dokumentide väljanõudmiseks ja võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.12.2015 määrus hagi osaliselt menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja RS (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anatoli Jort Kostja VP (IK XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 01.12.2015 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-16821 tühistada ja saata tsiviilasi esimese astme kohtule hageja rahalise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks. RS määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud RS esitas 09.11.2015 Harju Maakohtule hagi VP vastu kuluaruannete ja kulusid tõendavate dokumentide esitamiseks ning võla väljamõistmiseks. Hagi põhjenduste kohaselt kohustus kostja teostama hageja korteris remondi, kohustudes hageja kulul soetama remondi tarbeks vajalikud ehitusmaterjalid ning andma hagejale tehtud kulutustest aru ja esitama talle
kuludokumendid. Kostja jättis tööd lõpetamata ja ei ole koostanud kuluaruannet ega esitanud kuludokumente. Hageja soovib kulutamata ja säästetud rahalised vahendid kostjalt tagasi saada VÕS §-de 619 ja 1028 lg. 1 järgi. TsMS § 364 lg. 4 kohaselt jätab hageja tagastamisele kuuluva summa hagiavalduses täpselt määratlemata, kuni kuluaruande ja kulusid tõendavate dokumentide esitamiseni.. Maakohus jättis 16.11.2015 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest. Kohus leidis, et hageja rahaline nõue on ennatlik, kuna hageja õiguste rikkumine ei nähtunud hagist ning õiguste rikkumine selgub alles pärast seda, kui hageja on saanud tutvuda kuluaruande ja kulusid tõendavate dokumentidega, mille väljaandmist hageja hagis taotles. Kui hageja jääb rahalise nõude juurde, siis tuleb hagejal esitada esialgne arvestuskäik sellest, kui palju on hageja kostjale enam tasunud ning täpsustada, miks hageja arvab, et ta on kostjale enam raha tasunud. Lisaks palus kohus hagejal täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid, s.o mis asukohaga korteris remonti tuli teostada, millisel ajavahemikul, mida tähendab „võtmed kätte“ meetodil ehk milliseid ehitustöid, vähemasti üldjoontes kirjeldatuna, tuli kostjal teostada. Lisaks selgitas kohus, et rahaliselt nõudelt tuleb tasuda riigilõivu vastavalt sellele, kui suure summa väljamõistmist hageja taotleb. Hageja leidis vastuseks kohtumäärusele, et kohus tõlgendas valesti materiaalõiguse norme ja rikkus olulisi menetlusõiguse norme. Kohus jagas valesti tõendamiskoormust, mis tõi kaasa võistlevuse ja poolte võrdõiguslikkuse põhimõtte rikkumise. Maakohtu määrus 01.12.2015 määrusega keeldus Harju Maakohus, tuginedes lg 1 p-le 10, hagi menetlusse võtmisest osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista kulutamata ja säästetud rahalised vahendid ja viivised vastavalt lg-le 1 alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leidis, et hageja rahalise nõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna hageja ei ole 16.11.2015 määruses osundatud puuduseid kõrvaldanud ning seetõttu ei ole rahalise nõude osas selge hagi ese ega hagi alus. Hageja ei ole täpsustanud ega välja toonud, kui suure summa väljamõistmist ta taotleb ega asjaolusid, miks hageja arvab, et ta on kostjale enam raha tasunud. Kohus on 16.11.2015 määruses leidnud ning on jätkuvalt seisukohal, et hageja rahaline nõue on ennatlik, kuivõrd hagist ei nähtu hageja õiguste rikkumine. Mõistlik ei ole hageja dokumentide väljaandmise nõuet ja rahalist nõuet menetleda ühises menetluses, kuivõrd ühe nõude täitmisest sõltub teise nõude suurus. Lisaks on rahaliselt nõudelt tasumata riigilõiv. Hagejal säilib õigus pöörduda rahalise nõudega uuesti kohtusse, kui on selgunud, kas kostja on hageja õigusi rikkunud ning milline on hageja nõude suurus. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada. Hageja lisas hagiavaldusele pangaväljavõtted tõendamaks ülekanded kostjale kogusummas 14 912,69 eurot. Kohus jättis tähelepanuta, et nimetatud summasid saab käsitada käsirahana lg 1 tähenduses. Seega on hageja tõendanud, et poolte vahel on tekkinud võlasuhe. Veel tugines hageja sellele, et kostja ei ole poolte kokkuleppest kinni pidanud ja ei ole teavitamiskohustust täitnud, s.t hagejale pole täpselt teada ehitusmaterjalide maksumust ja kogus, mida kostja käsundi täitmiseks soetas. lg 4 järgi kui hageja esitab hagi nii raha saamiseks või muu teo tegemiseks kui ka sellega seotud vara nimekirja või arvestuse
esitamiseks sissetulekute või kulude kohta või vande andmiseks, võib hageja jätta oma raha maksmisele või muu teo tegemisele suunatud nõude nimekirja või arvestuse esitamiseni või kinnituse andmiseni või selle nõude suhtes osaotsuse tegemiseni täpselt määratlemata. Sellest tulenevalt jättis hageja nõudesumma määratlemata. Ekslik on kohtu seisukoht, et hageja nõue, kohustada kostjat esitama kuluaruande ja kulusid tõendavad dokumendid, ei ole käsitatav TsMS §-s 364 sätestatud hagina vara nimekirja esitamiseks ja aruande või kinnituse andmiseks ning TsMS § 364 lg 4 ei ole praeguses asjas kohaldatav. Kohus jättis tähelepanuta, et TsMS § 136 lg 1 järgi määrab tsiviilasja hinna kohus. Praegusel juhul ei ole kohus tsiviilasja hinda määranud. Seega jäi riigilõiv tasumata, kuna kohus ei ole hagejale selgitanud ega täpsustanud, milliselt summalt tuleb riigilõivu arvutada ja tasuda. Hageja rahaline nõue võib, vähemalt hüpoteetiliselt, varieeruda vahemikus 0,01 – 14 912,69 eurot. 09.10.2014 tegi hageja kostjale ülekande 1403,01 eurot. 17.10.2014 kandis hageja kostjale veel 1403,01 eurot. Hageja arvab, et teine ülekanne on tehtud topelt ja kostja peab 1403,01 eurot hagejale tagastama. Sellest tulenevalt on käesoleva tsiviilasja hind 1515,95 eurot (1403,01*1,0805), millelt tuleb tasuda riigilõiv 200 eurot, mille on hageja tasunud. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohus on keeldunud nõude menetlusse võtmisest ennatlikult. Maakohus keeldus hagi osaliselt menetlusse võtmisest hageja rahalise nõude osas, mille täpne suurus sõltub kostjalt välja nõutavate dokumentide ja tööaruande esitamisest. Maakohus leidis, et kuna rahalise nõude suurust ei ole võimalik kindlaks teha enne nõutud dokumentide esitamist, on hageja rahaline nõue ennatlik. Kolleegiumi hinnangul ei ole antud asjaoludel asja menetlemisest keeldumine, tuginedes TsMS § 371 lg 1 p-le 10, põhjendatud. TsMS § 364 lg. 4 kohaselt võis hageja jätta hagetava rahalise nõude täpselt määratlemata. Seetõttu oleks maakohus pidanud hageja selle nõude hinna vastavalt TsMS §-le 136 lg. 1 ise määrama ja nõudma sellele vastava riigilõivu tasumist. Maakohus ei ole hagihinda määranud ja puuduste kõrvaldmise määruses näidanud tasumisele kuuluva riigilõivu suurust. Seega leidis maakohus ekslikult, et hageja nõuet ei ole võimalik menetlusse võtta riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Maakohtule esitatud määruskaebuses väljendas hageja, et vähemalt 1403,01 euro suuruses summas on hageja kostjale teinud ülekande, mille kohta on hageja seisukohal, et see tuleb temale tagastada sõltumata tööaruande esitamisest kostja poolt. Nimetatud summat arvestades tasus hageja ka nõudelt riigilõivu.
Maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata selle nõude osas maakohtule asja menetlusse võtmise otsustamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.