2-15-7067/29 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hagiavalduse kohaselt esitasid poolte kaks last hageja vastu hagi elatise suuruse kindlaks määramiseks tulenevalt alampalga tõusust. 04.05.2015 tegi kohus asjas nr 2-15-3390 määruse, millega kinnitas kompromissi. Oluline on, et vaidlus puudutas elatise suurust, mitte seda, kas hageja elatist tegelikult maksab. Hageja maksab elatist igakuiselt ja kannab muid vajalikke kulutusi, mis on lastega seotud. Täitmisteatest ilmneb, et kostja on alustanud täitemenetlust igakuise elatise sissenõudmiseks ning nõude suuruseks on 457,92 eurot. Täitmisteatest ei ilmne nõude kujunemine. Hagejale on see arusaamatu, kuna ta on igakuiselt kandnud kostja arveldusarvele kindlaksmääratud rahasumma. Kostja arveldusarvele elatist kandes saab kostja selle kiiremini kätte kui kohtutäituri kaudu. Täitmisteatest ei ilmne vabatahtliku täitmise tähtaeg. Täitmisteatega seonduvate asjaolude selgitamiseks pöördus hageja kohtutäitur Urmas Tärno poole, kuid ei saanud nõutud infot. Hageja arvates nõuet, mida täita, ei ole, sest kostja ei ole rääkinud midagi võlast, on kinnitanud, et täitmisavaldust pole esitanud, kompromissiga kinnitati elatise määr alates 01.06.2015. Hageja on elatist igakuiselt maksnud. Tulenevalt nõude rahuldamisest, palub hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Nõue jääb kostjale arusaamatuks. Hagiavaldusest jääb mulje, et hageja ise ka ei saa aru, mida ta taotleb. Kostja ei saa aru, miks on nõue tema vastu suunatud, kui täitmist viib läbi kohtutäitur. Hageja ei ole 2005 kompromissiga võetud kohustusi täitnud ja kohtumenetlus on ilmselt alustatud täiteasjas, mis alustati 2005. Seega ei ole mingit tähtsust viimaste aastate elatise tasumisel hageja poolt. Pigem peaks hageja tõendama, et ta on kohustused täitnud alates kompromissi jõustumisest 2005. Kostja andmetel on hagejal elatise tasumisel suured võlad 2006-2014. Kohtutäituri juures täitetoimikuga tutvudes sai kostjale selgeks hagejale saadetud täitmisteates märgitud nõude sisu – kogu täitetava määruse perioodil on pooled vaielnud selle üle, milline peaks olema hageja poolt täidetava elatise summa ja kuidas peaks elatise muutumist arvutama. Elatise muutumise põhimõtteid on kohtutäitur hagejale korduvalt selgitanud, hageja ei taha aru saada elatise suuruse muutumisest vastavalt tarbijahinnaindeksi iga-aastasele muutumisele. Kohtutäiturilt sai kostja andmed nõude kohta ning kohtutäituri selgituse, et ta on hagejale saatnud info selle kohta, et hagejal lasub kohustus tasuda 2015. aastal 22.04.2015 seisuga kostjale kui sissenõudjale igakuist elatist vastavalt tarbijahinnaindeksile 457,92 eurot. Täitmisteadet, millest tulenevalt hageja hagi esitas, ei koostanud kohtutäitur kostja poolt esitatud täitmisavalduse alusel, vaid informatsiooniks hagejale kostja poolt varem esitatud avalduse ja täitedokumendi alusel, informatsioon igakuise nõude suuruse kohta 2015 tulenevalt 15.02.2005 kohtumäärusest ja tarbijahinnaindeksist. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ning kostja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning esitatud tõenditega, ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja esitas hagi juhindudes TMS § 221 lg 1 ja lg 2. Hageja arvates puudub sundtäitmisel olevatel nõuetel alus, hagejal ei ole kostja ees täitmata kohustusi. Hagiavaldusele lisas hageja tõendina kohtutäitur Urmas Tärno 22.04.2015 täitmisteate (lk 20), millest nähtub, et täitedokumendiks on Tallinna Linnakohtu 15.02.2005 kohtumäärus nr 2/27-9977/04. Seega ei puutu asjasse hageja poolt esitatud tõendid, mis seonduvad tsiviilasjaga nr 2-15-3390 (lk 5-19). Ülalviidatud täitmisteates on nõude suuruseks märgitud 457,92 eurot, sissenõudjaks on kostja, kes täitmisteatesse märgitu kohaselt esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi,

milleks on Tallinna Linnakohtu 15.02.2005 kohtumäärus nr 2/27-9977/04. Täitmisteatesse ei ole märgitud aega, millal kostja täitmisavalduse ja täitedokumendi kohtutäiturile esitas. Asja arutamise käigus kinnitas kostja, et ta tegi seda 16.03.2005 ning esitas 26.11.2015 kohtuistungil tõendina kohtutäiturile esitatud avalduse täitemenetluse algatamiseks (lk 124-125), mida kostja muutis 11.03.2009 avaldusega tarbijahinnaindeksi arvestamiseks elatise suuruse osas (lk 126). Avalduses on kostja äranäidanud elatise suuruse muutumise 2006, 2007, 2008 ja 2009 arvestades tarbijahinnaindeksit. Vaidlus puudub selle üle, et täitedokumendiks on 15.02.2005 määrus, 22.04.2015 täitmisteates märgitud nõue 457,92 eurot puudutab 2015. aastat (26.11.2015 kohtuistungi protokolli lk 2). Täitedokumendiks olevast kohtumäärusest (lk 63-65) nähtuvalt kinnitas kohus poolte kompromissi, mille kohaselt: 1) hageja pidi maksma kostjale (arveldusarvele kandmisega iga kuu 10.kuupäevaks) kahe lapse ülalpidamiseks elatist kummalegi lapsele 2500 krooni; 2) alates 2006.a veebruarist suureneb elatis üks kord aastas vastavalt eelneva kalendriaasta tarbijahinnaindeks tõusule, mis on avalikult väljakuulutatud Statistikaameti poolt ning 3) hageja hüvitab kostjale kohtukulud 7000 krooni. TMS 221 lg 1, mille alusel hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitas, näeb ette võlgniku õiguse esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuna tema arvates on nõue rahuldatud. Käesoleval juhul ühtegi TMS § 221 lõikes 1 nimetatud ega muud hagi rahuldamise eeldustest ei esine. Kostja nõue, mis tuleneb jõustunud kohtumäärusest ei ole rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud. TMS § 221 lg 2 järgi võib lõikes 1 nimetatud hagi esitada üksnes siis, kui alus, millel vastuväited kohtulahendi täitmisele põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja 26.10.2015 menetlusdokumendile lisatud kostja avaldus (lk 121) puudutab poolte vahelist vaidlust, mille kohus lahendas 2015 määrusega ning määras kindlaks hageja poolt kostjale tasumisele kuuluva elatise suuruse alates 1.06.2015. Seega see kostja avaldus käesoleva vaidluse lahendamisse ei puutu, kuna vaidlusess puutub elatise maksmine jaanuarist kuni maini (ka) 2015. Hageja poolt esitatud maksekorraldustest (lk 35-39) nähtub, et hageja maksis elatist 2015 aastal kuni maikuuni (ka) 360 eurot kuus. Ülejäänud maksekorraldused ei puutu vaidluse lahendamisse kuna puudutavad varasemaid aastaid, mille suhtes täitmisteade poolte ühise arusaamise järgi ei kehti. Asja arutamisel selgus, et hageja on arvestanud tarbijahinnaindeksi ebaõigest algsummast lähtudes (määratud elatise suurusest 5000 krooni e 319,56 eurot), mitte eelmise perioodi summat indekseerides. Seega on hagi alusetu, kuna hageja on kostjale laste ülalpidamiseks maksnud elatis vähem kui oli ette nähtud täitedokumendist tulenevalt. Kohtutäitur on täitmisteates (lk 20) igakuiselt jaanuarist maini (ka) 2015 tasumisele kuuluva elatise suuruse 457,92 eurot vastavalt tarbijahinnaindeksile õigesti määranud. Juhindudes TsMS § 386 lg 4 seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistab kohus hagi tagamise, milleks 15.05.2015 määrusega peatas täitemenetluse täiteasjas nr 052/2005/2991. Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg-te 1, 2 ja lg 5 alusel 457,92 eurot, millelt hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 100 eurot. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta hageja kanda.

Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu õigusteenuse osutamise eest ja tasu täitetoimikus olevatest dokumentidest koopiate tegemise eest, kokku 1027,20 eurot (sh esindaja tasu 1021,25 eurot ja koopiate tegemise tasu 5,95 eurot). Hageja esitas seisukoha kostja menetluskulude kohta leides, et kulud tuleb jätta kostja kanda, kuna pooled kompromissi ei sõlminud. Hageja on nördinud kostja sedavõrd suurte kulutuste tegemise pärast laste heaolu arvel tarbetule vaidlemisele. Arved ei tõenda, et kostja oleks kulusid kandnud, parimal juhul tõendavad need, et kostja esindaja on arved koostanud. On ilmne, et tegemist on ebausaldusväärse tõendi pähe esitatud, ehk isegi võltsitud dokumendiga. 22.09.2015 arve puhul ei nõustu hageja 3,5 tunnise ajakuluga asja materjalidega tutvumisele ja vastamisele. Hagi oli lihtne ja selge erinevalt kostja vastusest, mis oli asjatundmatu ja õiguskauge ning tähtaegselt esitamata. Ka ei vääri kostja esindaja tasu pelgalt kohtuistungitest osavõtmise eest. 28.11.2015 arvesse puutuvalt ei ole usutav, et kostja esindaja suhtles kohtutäituriga e-posti teel 0,75 tundi ning tutvus täitetoimikuga 1,5 tundi. Neid asjaolusid arvel ei tõenda ükski esitatud tõenditest. Kohus hageja seisukohtadega kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldusele (protokollitud 26.11.2015 kohtuistungil) ja arvetele ei nõustu. Arvestades hageja poolt esitatud hagiavaldust oli kostjal õigus sellele vastata. Vastuse koostamise ja seisukoha kujundamise tegi kostja jaoks keeruliseks asjaolu, et hageja esitas hagiavalduses asjasse mittepuutuvaid väiteid ja esitas asjasse mittepuutuvaid tõendeid. Seda kinnitab järgnev menetlus, mille käigus kohtu ettepanekul käisid nii hageja kui kostja esindaja kohtutäituri juures täitetoimikuga tutvumas, et tegelikke asjaolusid välja selgitada. 3,5 tundi materjalidega tutvumiseks ja kostja vastuse koostamiseks ei ole ülemäärane aeg, kuna vastuse koostamine on kostja jaoks ilmselt kõige ajamahukam töö, mis eeldab hagiavaldusega, hageja poolt esitatud tõenditega, asjakohaste seadustega, kohtupraktikaga tutvumist. See, kas kostja on arved tasunud või mitte ei puutu asjasse. Kohtupraktika kohaselt ei pea menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks tõendama arvete tasumist. Menetluskulud kostjale tekkisid nii esindaja kuludena kui ka täitetoimikust tõenditest koopiate tegemise kuluna sõltumata sellest, kas ta on asja lahendamise ajaks menetluskulud esindajale tasunud või mitte. Kohus ei pea ülemääraseks ajakuluks ka aega, mis kostja esindajal kulus kohtutäituriga suhtlemiseks ja täitetoimikuga tutvumiseks. Esindajana oli kostja esindajal õigus kohtuistungitest osa võtta. Kostja esindaja tunnitasumäär 95 eurot (käibemaksuta) vastab kohtupraktikas väljakujunenule ega ole ülemäära suur. Kohus vähendab kostja kasuks väljamõistetavat menetluskulu koopiate tegemisega seoses täitetoimikust. Arve-kviitungi (lk 129) kohaselt tehti koopiaid täitetoimikust 16 lehel hinnaga 0,31 eurot, kokku 4,96 euro (käibemaksuta) ja 5,95 euro (käibemaksuga) eest. Kostja esitas kohtule täitetoimikust tehtud koopiad 3-l lehel. Seega tuleb hageja kanda jätta koopiate tegemise kulust 3x0,31 eurot, ehk 0,93 eurot (käibemaksuta) ja 1,12 eurot (käibemaksuga). Kokku mõistab kohus hagejalt välja kostja menetluskulud 1022,37 eurot.