Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

P K S on kostja osanik. Seega on võimalik, et sundtäidetav nõue on tasaarvestatud. Kui tagatavad nõuded on tasaarvestamisega lõppenud, puudub alus täitemenetluseks ja/või hagejad võivad nõuda omanikuhüpoteeke. Tasaarvestus tooks kaasa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise. Täitemenetluses süvendab ebaselgust võõrkeelne 22.01.2009 dokument (A Vi, AS Softrend ja Sn Auto P. S Kommandiittiyhtiö 22.01.2009 velkakirja). Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Sundtäitmiseks esitatud nõuded on muutunud sissenõutavaks sõltumata sellest, kas neist ühe aluseks olev laenuleping on üles öeldud või mitte. Kostja alustas hagejate suhtes täitemenetlust 30.07.2010 hagejate ja kostja vahel sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu alusel, kuna 1) J R ei ole täitnud 03.07.2007 sõlmitud laenulepingust tulenevat kohustust, mille kohta on jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-57801; 2) MTÜ Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (pankrotis) ei ole täitnud 05.01.2007 laenulepingust tulenevat kohustust. Täiteasjades nr 022/2011/9554, 022/2011/9555 ja 022/2011/9556 on sundtäitmiseks esitatud nõuded tõendatud jõustunud kohtulahenditega ja täitmisavaldusele lisatud dokumentidega. Täitemenetlustes sundtäitmiseks esitatud kahest nõudest on J Ri võlg (900 000 krooni) muutunud sissenõutavaks 23.11.2010 ja EKD (pankrotis) võlg summas 299 053, 41 eurot 14.02.2011. Asjaolud on tõendatud 23.11.2010 jõustunud 16.11.2010 kohtumäärusega nr 2-09-5780 ja 14.02.2011 EKD-le (pankrotis) esitatud ülesütlemisavaldusega, mis esitati kõikidele EKD (pankrotis) juhatuse liikmetele, sh A Vile. J Ri poolt 900 000 krooni kostjale tasumise kohustus vastavalt 03.07.2007 laenulepingule on tuvastatud Pärnu Maakohtu 16.11.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-57801, mis jõustus 23.11.2010. Nimetatud kohustus on kostja suhtes tagatud täitedokumendiga (30.07.2010 hüpoteekide seadmise lepingu punktides 3.1 ja 3.2 sätestatu kohaselt). J R ei ole oma kohustust täitnud, hagejad ei ole ka väitnud, et J Ri võlg oleks kostjale tasutud. Täitmisavalduses on esitatud nõuete detailne arvestus ja põhistus, samuti on lisatud nõude sissenõutavaks muutumist tõendavad tõendid mõlema sundtäitmiseks esitatud nõude ja tagatiskokkuleppe kohta. Täitmisavaldus sisaldab nõuetekohast intressi- ja viivisearvestust. Hagejad peavad tõendama, et täitedokumendiga tagatud võlga tegelikult ei ole. Hagejad ei ole väitnud ega tõendanud, et sundtäitmiseks esitatud nõuded oleks tasutud või tasaarvestatud. Samuti on tasaarvestuse vastuväited arusaamatud, ebaõiged ja tõendamata. EKD (pankrotis) võlakohustus on tuvastatud kohtuotsusega ja muutunud sissenõutavaks 14.02.2011. Riigikohtu otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-67-094 p 1 on tuvastatud, et kostja tasus 05.01.2007 laenulepingu alusel EKD-le (pankrotis) 4 128 000 krooni. Täitmisavalduses on kostja esitanud täitmiseks sama nõude. Laenulepingust tulenevad kohustused on täitmata. 14.02.2011 öeldi laenuleping üles. Sõltumata laenulepingu ülesütlemisest oli 31.12.2010 seisuga EKD (pankrotis) poolt tasumata laenuvõlgnevus 108 726, 97 eurot. Hagejad ei ole märkinud, milles seisnes kostja põhi- ja kõrvalnõuete arvestuse ebaõigsus, ega väitnud, et EKD (pankrotis) põhivõla jääk summas 246 443, 32 eurot on kostjale tasutud või et täitmisavalduse esitamise seisuga ei olnud EKD (pankrotis) kostjale võlgu. Sundtäitmiseks esitatud nõuded on tekkinud ja hüpoteegileping on sõlmitud hagejate majandustegevuse raames. Esimese astme kohtu lahend Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.

Pooled ei vaidle selle üle, et 30.07.2010 notariaalselt tõestatud hüpoteekide seadmise lepinguga seati hüpoteek 22-le hagejate ja A Vinekeli (pankrotis) kinnistule tagamaks S Auto P.S Kommandiittiyhtiö ja kostjaga sõlmitud lepingutest ja nende võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid hagejate, EKD (pankrotis) ja J Ri vastu; kostja esitas 22.12.2011 täitmisavalduse (27.12.2011 avalduse eksimuse tõttu intressiarvestuses); kohtutäitur on alustanud 30.07.2010 notariaalselt tõestatud hüpoteekide seadmise lepingu alusel OÜ Hermastu Kinnisvara suhtes täiteasja nr 022/2011/9556, A Vi suhtes täiteasja nr 022/2011/9555; sundtäidetakse hüpoteekidega tagatud nõuet 377 009, 26 euro ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas • 30.07.2010 lepingus sisaldub kokkulepe krediidilepingutest, müügilepingutest vms tulenevate nõuete kohta; • täitmisavalduses on põhistus nõuete sissenõutavaks muutumise kohta, detailne põhi- ja kõrvalnõuete arvestus; • kostjal esines alus laenulepingute ülesütlemiseks ja kas hagejad said laenulepingute ülesütlemisteated kätte; • kostja hoiab koormatud kinnistute omanikke teadmatuses, mille eest sisuliselt nende vara vastutab – tagatiskokkulepetes puuduvad viited rahalise nõude alusele ja ulatusele; • tagatiskokkuleppe punkt 2.2 ja 3.2 on piisavalt selge – võib olla vastuolus seadusega ja seetõttu tühine; • täitemenetluses suurendavad ebaselgust võõrkeelsed dokumendid; • täitmisavaldus on ebaselge - viitab reaalkoormatisele, mitte hüpoteekide realiseerimisele; • kohtutäituri esitatud täitmisavaldus on korrektne; • tegemist on seadusega vastuolus oleva laenuga, s.o tühise tehinguga, mille tagamiseks ei saa hüpoteeke seada. Samuti vaidlevad pooled selle üle, millal ja millistes summades tuli kolmandatel isikutel kostja ees 22.12.2008 lepingust ja selle lisast 1 tuleneva laenukohustuse täitmiseks makseid teha. Kohtuistungil loobus hagejate esindaja vastuväitest, et sundtäidetav nõue on tasaarvestatud. Kohus nõustus kostjaga selles, et hagejad on kogu täitemenetluse kestel ja ka käesoleva tsiviilasja menetlemisel saanud esitatud täitmisavaldusest aru selliselt, et sundtäidetakse kinnisasja omaniku kohustust alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hagejad on hagis toonud välja, miks täitemenetluses hüpoteekide realiseerimine ei ole põhjendatud ning hagi tagamise taotluses selgitanud, miks muutuks hüpoteekide realiseerimisel hagi sisutuks. Seega on hagejad saanud aru, milliseid nõudeid täidetakse. Kohus leidis, et sissenõudja ekslik viide täitemenetluse seadustiku (TMS) valele punktile ei too kaasa ebaselgust täitemenetlustes. Kohus leidis, et hagejate viited kohtutäituri eksimustele olid asjakohatud, kuna hagejad ei kasutanud täitemenetluse kestel võimalust TMS § 217 alusel kohtutäituri otsuseid või tegevust vaidlustada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei saa hagejad tugineda väidetavale kohtutäituri eksimusele. Hagejaid on täitemenetluses esindanud õigusteadmistega isik, st puudus alus arvata, et hagejad ei teadnud, mil viisil oma õigusi efektiivselt kaitsta. J Ri võlgnevuse kohta märkis kohus, et Pärnu Maakohtu 16.11.2010 määrusega tsiviilasjas nr 209-57801 on tõendatud asjaolu, et 16.11.2010 kinnitas kohus J Ri, AS-i Saare Arendusbüroo ja kostja vahel kompromissi, mille kohaselt J R kohustus tasuma kostjale 03.07.2007 sõlmitud laenulepingu alusel põhivõla 700 000 krooni ja intressi 200 000 krooni. Nimetatud laenulepingust tulenev kohustus on tagatud 30.07.2010 hagejate ja kostja vahel sõlmitud hüpoteekide seadmise

lepingu punktidega 3.2 ja 3.3. Seega olid kohtu hinnangul 16.11.2010 kohtumäärusest tulenevalt põhjendamatud hagejate väited, et kostja nõue ei olnud muutnud sissenõutavaks. Kohtutäitur Svetlana Põllu 06.03.2012 teatisega luges kohus tõendatuks asjaolu, et J Ri võlgnevuse katteks ei ole täitemenetluses J Ri nimele registreeritud vara õnnestunud realiseerida, seega ei ole J R kostja ees 16.11.2010 tulenevat võlgnevust täitnud. Hagejad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et J R oleks kostja nõude rahuldanud. EKD (pankrotis) võlgnevuse kohta märkis kohus, et kriminaalasjas nr 3-1-1-67-09 tehtud 24.09.2009 Riigikohtu otsuse punktis üks märgituga (05.01.2007 sõlmis süüdistatav juhatuse liikme A. K. kaudu laenulepingu S OÜ-ga, mille alusel ajavahemikus 18.01.2007 kuni 19.06.2007 laekus S OÜ pangakontolt EKD (pankrotis) pangakontole kokku 4 128 000 krooni) ja 05.01.2007 laenulepinguga on tõendatud asjaolu, et kostja andis EKD-le (pankrotis) laenu kokku 4 128 000 krooni. Nimetatud nõue ja selle suurus on selgelt märgitud ka kostja täitmisavalduses. Kohus luges Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-7083 tõendatuks asjaolu, et EKD on pankrotis, pankrot kuulutati välja 11.10.2012, millest tulenevalt muutus kogu laenulepingust tulenev kostja nõue sissenõutavaks. EKD (pankrotis) nõuete kaitsmise koosoleku protokolliga ja EKD (pankrotis) tunnustatud nõuete nimekirjaga luges kohus tõendatuks, et EKD (pankrotis) võlgnikuna ja hagejad EKD (pankrotis) võlausaldajatena ei ole vaidlustanud kostja laenulepingust tulenevat nõuet summas 355 962, 38 eurot. Seega ei ole hagejad kasutanud õigeaegselt õigust vaielda kostja nõude üle EKD (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus luges Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2012 määruse punktidega 24 ja 25 tõendatuks asjaolu, et EKD-l (pankrotis) puudus vara kostja ees laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Sellest tulenevalt oli kostjal õigus viidatud nõude rahuldamiseks realiseerida hagejate kinnistutele seatud hüpoteegid. Kohus leidis, et hagejad ei saanud käesolevas menetluses esitada neid vastuväiteid, mida nad oleksid saanud esitada juba EKD (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotimenetluses nõude tunnustamise menetluse eesmärk on tuvastada võlausaldajate selged nõuded ebaselgetest nõuetest ning nende edasine vaidlustamine võib esile kerkida vaid juhul kui on rikutud nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise korda või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. Samuti võiks kohtu hinnangul olla alus hiljem nõude vaidlustamiseks nõuet taganud isikutel juhul kui nad mingil põhjusel ei olnud kaasatud pankrotimenetlusse. Käesoleval juhul on hagejad olnud EKD (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajateks ning saanud vaidlustada kostja nõuet, seega on hagejad minetanud õiguse käesolevas menetluses pankrotimenetluses tuvastatud nõude ja tuvastatud ulatuses nõude suuruse üle vaidlemiseks. Kohtu hinnangul ei ole asjakohased hagejate väited, mille kohaselt võttis EKD (pankrotis) laenu isikutelt, kellelt ta ei oleks tohtinud laenu võtta, mistõttu on tegemist keelatud laenudega (tühiste tehingutega), millele tagatiskokkuleppeid sõlmida ei saanud. EKD (pankrotis) ega ka hagejad ise ei ole EKD (pankrotis) pankrotimenetluses väitnud, et tegemist oli tühise tehinguga. Lisaks nõustus kohus kostja seisukohaga, et erakondade laenuvõtmise piirangu eesmärk ei ole laenulepingute tühisus, vaid erakondade kaudu ühiskonnaelu varjatud mõjutamise ennetamine. Erakonnaseadus ei sätesta laenulepingu tühistust. Kohus nõustus kostja käsitlusega laenu tagastamise tähtaegade kohta. Kui algse laenulepingu punktide 3.3.1 ja 3.3.2 järgi pidi põhivõlgnik laenu tagasimakseid ja intresse tasuma proportsionaalselt laenusumma ja tähtajaga igakuiselt, siis alates 01.01.2009 pidi tasumine

toimuma kvartaalselt või kord aastas, mis nähtus laenulepingu lisa 1 punkti 3.3.2 teisest lausest. Kohus leidis, et kostja poolt täitemenetluses esitatud nõuded on selged. Kostja nõue intressi ja viivisearvestuse osas, mis tulenes EKD (pankrotis) võlgnevusest, on selge. Kostja on täitemenetluses esitatud nõuet põhistanud nii täitmisavalduses, nõudekirjades kui ka käesolevas menetluses esitatud menetlusdokumentides. Hagejad ei ole märkinud, millises konkreetses osas on kostja nõue hagejatele arusaamatu või ebaselge. Hagejate ja kostja vahel 30.07.2010 sõlmitud tagatiskokkulepe on kehtiv ja piisavalt selge. Hagejate väide, mille kohaselt punktis 3.2 toodud kokkulepe on tühine, on esitatud hilinenult. Võõrkeelsete dokumentide kohta märkis kohus, et hagejate viited täitemenetluses segadust tekitavatele võõrkeelsetele dokumentidele on asjakohatud. Hagejad ei ole EKD (pankrotis) pankrotimenetluses kordagi viidanud asjaolule, et kostja dokumendid on võõrkeelsed ning ei ole arusaadavad. Kostja nõuet tunnustati EKD (pankrotis) pankrotimenetluses, seega oli nõue hagejate jaoks piisavalt selge. Kohus tuvastas, et kostjal on hagejate vastu nõuded vähemalt 413 482, 86 euro ulatuses ning seega oli põhjendatud täitemenetluse alustamine hüpoteegi realiseerimiseks. Kostja esitas hagejate vastu täitemenetluses nõude summas 377 009, 26 eurot. Hagejad ei tõendanud, et sissenõutavaks muutunud nõue oleks kostjale tasutud. Täitmiseks esitatud dokumendid on täitedokumendid, mistõttu nende alusel hageja suhtes läbiviidav täitemenetlus ei ole lubamatu. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Hagejad paluvad jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme (jättes ebaõigesti kohaldamata erakonnaseaduse § 121 lg 4 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 ja § 87) ning rikkus menetlusõiguse norme (TsMS § 232 lg 1, § 442 lg 8). Hagejate hinnangul on ebaõige maakohtu hinnang, mille järgi pidas kohus laenulepingu tühisuse kohta esitatud väiteid asjakohatuteks põhjendusel, et erakonna pankrotimenetluses on samad väited esitamata. Kuivõrd hüpoteekidega on kostja alusetu rikastumise nõuded tagamata, on tühise laenulepingu alusel üleantu tagastamine hagejate vara arvel välistatud. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 138 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 6, kuna jättis arvestamata jõustunud kohtulahendi J Ri võlgnevuste rahuldamise kohta. J Ri ja kostja vahel kinnitati 16.11.2010 kohtulik kompromiss, mis sõlmiti pärast vaidlusalust tagatis-kokkulepet ja kompromissis esindas vastustajat A V. Seeläbi tekkis kostjal kohustus kasutada nõude realiseerimiseks just J Ri vara, mitte hagejate vara. Kuivõrd J Ri võla osas on juba täitemenetlust alustatud J Rile endale kuuluvatele kinnistutele seatud ühishüpoteegi realiseerimiseks ja nende kinnistute väärtus ületab hinnanguliselt J Rilt sissenõutavat võlga, on täitemenetluse läbiviimine sama võla katteks hagejate vara arvelt vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus, tuvastades tagatavate nõuete sissenõutavuse, jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 29. Kui ringkonnakohus peaks leidma, et maakohus kohaldas erakonnale laenu andmist käsitlevaid õiguslikke küsimusi õigesti, siis leiavad hagejad, et maakohtu selline väide, mille kohaselt tuli laenulepingu 22.12.2008 lisa punkti 3.3.2 teise lause alusel laenu tagastada kvartaalselt või kord aastas, on ebaõige. Viidatud lepingupunkti täpne refereering on järgmine: „Laenu tagastatakse kvartaalselt või kord aastas, arvestades käesolevas punktis toodud tähtaega (31.12.2020) ja laenusummat.“ Laenulepingu poolte ühine tegelik tahe oli, et laenu tagastatakse vastavalt

võimalusele, kuid hiljemalt 31.12.2020. Sellele viitab ka 22.12.2008 lisas tehtud parlamenti valimise tingimus ning 23.04.2013 menetlusdokumendi punkt 1.1.9. Kostjal puudus alus laenulepingu ülesütlemiseks, sest laenu tähtaeg ei ole saabunud, mistõttu sellest tulenev nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Maakohus jättis tagatiskokkuleppe tühisuse tuvastamata ebaõigesti. Tagatiskokkuleppe kehtivust tulnuks kohtul hinnata sõltumatult vaidlusalustes täitemenetlustes esitatud nõuetest. 30.07.2010 lepingu punkt 3.2 sätestab, et tagatakse ka hüpoteegipidajate vahelistest lepingutest ja nende lisadest tulenevaid nõudeid. Samuti võivad viidatud punktis nimetatud hüpoteegipidajad leppida võlgnikega kokku viimaste kohustuse suurendamises kolmandatelt isikutelt hüpoteegipidajale loovutatud nõuete ulatuses. Kirjeldatut võimaldavat tehingut peetakse kohtupraktikas aga heade kommete vastaseks ehk tühiseks TsÜS § 86 lg 1 alusel. Kui ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust täies ulatuses, tuleks jaotada ümber menetluskulud. Maakohus oleks pidanud menetluskulud jaotama selliselt, et kostja menetluskulud oleksid jäänud kuni 21.06.2013 (Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2013. a. määruse jõustumise päev) 2/3 osas hagejate kanda ja 1/3 osas kostja kanda ning arvates 22.06.2013 hagejate kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus on lõppjäreldustes õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maakohus ei rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme. Toimiku materjalist ei ole võimalik järeldada, et kohus oleks takistanud hagejatel oma menetlusõigusi kasutamast või et maakohtu otsus ei vastaks seaduse nõuetele. Kaevatav kohtuotsus on nõuetekohaselt põhjendatud. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei ole tänaseni saanud tagasi raha, mis on laenulepingute alusel võlgnikele faktiliselt välja makstud. Samuti on õige maakohtu järeldus, et kostja nõuded on muutnud sissenõutavaks ning tagatiskokkulepe on kehtiv. Maakohus on oma sellekohaseid järeldusi piisavalt põhjendanud, tuginedes seejuures kohtule esitatud tõenditele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastava käsitlusega ning oma otsuses seda ei korda (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebuses tuginevad hagejad sundtäitmise lubamatuse põhjendamisel eelkõige tagatiskokkuleppe tühisusele (vastuolule hea usu, heade kommete või seadusega), samuti sellele, et nõuded ei ole veel sissenõutavaks muutunud. Apellantide sellekohaste väidetega ei saa nõustuda. Ringkonnakohus ei nõustu väidetega J Ri võlgnevusest tuleneva täitmisnõude kohta. Asjaolu, et ka nimetatud isiku suhtes on täitemenetlust alustatud, ei muuda vaidlusalust täitemenetlust lubamatuks. Vaidlust ei olnud selles, et kostja poolt kõnealusele isikule antud laenusumma ei olnud senini tagastatud. Ka erakonnale laenu andmist käsitlevaid küsimusi on maakohus analüüsinud ja hinnanud õigesti. Et laenulepingu alusel väljastatud laenusumma tagastamist on maksete sageduse osas lepingu 22.12.2008 lisaga muudetud, ei võimalda järeldada, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et võlgnik võiks soovi korral maksete perioodilisest tasumisest üldse loobuda. Pealegi on võlgniku suhtes välja kuulutatud pankrot. Maakohus leidis õigesti, et täitemenetluses esitatud hüpoteekidega tagatud võlanõuded on muutnud sissenõuetavaks

ning on oma sisult igati selged. Kostja nõue EKD (pankrotis) vastu on pankrotimenetluses kaitstud, samas menetluses osalevad võlausaldajatena ka hagejad. 30.07.2010 lepingu punktis 3.2 sisalduv tagatiskokkulepe on kehtiv. Isegi kui nõustuda, et tagatiskokkulepe võiks teatud tingimuste osas olla hea usu põhimõtte tähenduses küsitav, ei ole selles sisalduvad hüpoteetilised võimalused rakendunud (samas, lepingudokumendist nähtuvalt on notar hagejatele selgitanud võimalusi sõlmida tagatiskokkulepe konkreetse võlakohustuse täitmise tagamiseks või piiritleda vastutus krediidilepingutega, kuid hagejad seda ei soovinud). Praegusel juhul on tegemist laenudega, mille väljastamisest olid hagejad teadlikud, hüpoteegipidaja ei ole hagejate teadmata nende kohustusi suurendanud. Et teatud dokumendid on esitatud võõrkeelsena, ei kõrvalda nende mõistetavust. Pealegi ei ole hagejad eelnevalt ka väitnud, et neil oleks raskusi dokumentidest arusaamisel. Ka pankrotimenetluses olid dokumendid esitatud samal kujul. TMS §-s 221 nimetatud hagi eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine põhjusel, et nõuet ei ole või nõue on rahuldatud. Seega pidid hagejad hagi rahuldamiseks tõendama, et kostja poolt sundtäitmiseks esitatud nõuet ei ole või et nõue on rahuldatud. Hagejad ei ole seda teinud. Antud juhul on üks põhivõlgnik pankrotis, kostja nõue on pankrotimenetluses kaitstud, sh hagejate poolt tunnustatud. Kostja nõue teise võlgniku vastu on kohtulahendiga tuvastatud, kuid täitmata. Maakohus leidis õigesti, et sundtäitmine ei ole lubamatu, see ei ole vastuolus seadusega ega hea usu põhimõttega. Ka menetluskulude jaotuse osas ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust muuta. Kui hagi jäetakse rahuldamata, siis tulenevalt TsMS §-st 162 jäävad menetluskulud hageja (hagejate) kanda. Küll tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada, millised kulud kuuluvad hüvitamisele, millised mitte. Nii näiteks jätab kohus hüvitatavate kulutuste määramisel neist välja need lepingulise esindaja kulud, mis olid seotud ebavajalike või ebaedukate toimingutega (näiteks edutu taotlus, määruskaebemenetlus vms), samuti jäävad hüvitamata nende toimingute eest tasutud muud kulud (näiteks riigilõivud). Kuna ringkonnakohus jätab hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonmenetluse kulud hagejate kanda (TsMS § 171 lg 1).

Ü. Jänes

U. Loonurm

I. Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.