Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik 05.01.2012 esitasid XXX, XXXja XXXOÜ Harju Maakohtusse hagi OÜ XXXvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Harju Maakohtu 17.09.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-15959 kuulutati välja XXXi pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok. 03.05.2013 määrusega jättis kohus XXXi (pankrotis) hagi OÜ XXXvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata (II kd lk 132). Kohus jätkas menetlust XXXja XXXOÜ hagis OÜ XXXvastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagi kohaselt seati Tallinna notari Tiit Seppa 30.07.2010 tõestatud hüpoteekide seadmise lepinguga (notari ametitoimingute raamatu registri nr XXX) hüpoteek 22-le hagejate kinnistule. Tagatiskokkulepe sisaldub lepingu punktides 2.2 ja 3.2, milliste kohaselt tagati XXX. XXX ja kostjaga sõlmitud lepingutest ja nende võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid hagejate, XXXMTÜ (XXX) ja XXXvastu. Lepingus puudub kokkulepe krediidilepingutest, müügilepingutest vms tulenevate nõuete kohta. Notar selgitas osalistele võimalust sõlmida kokkulepe konkreetse võlakohustuse täitmise tagamiseks. 28.12.2011 alustas kohtutäitur Elin Vilippus sissenõudja OÜ XXXavalduse alusel täitemenetlust täiteasjades nr 022/2011/9554, 022/2011/9555 ja 022/2011/9556 hagejate suhtes. Täitedokumendiks on Tallinna notar Tiit Seppa 30.07.2010 notariaalne dokument nr XXX ja nõude sisuks hüpoteegiga tagatud nõue 377 009,26 eurot. Hagejad said täitmisteated ja kohtutäituri tasu otsused kätte 29.12.2011. 28.12.2011 allkirjastas kohtutäitur 22 kinnistute käsutamise keelumärgete registrisse kandmise avaldust, millised on kinnistusosakondadele ka esitatud. Kostja soovib realiseerida vara, millele olid seatud hüpoteegid. Täitemenetluses soovitakse realiseerida kostja ja XXX vahel 05.01.2007 sõlmitud laenulepingust 2007/002, kostja ja XXXvahel 03.07.2007 sõlmitud laenulepingust ning tsiviilasjas nr 2-09-57801 kinnitatud kostja ja XXXkompromissist tulenevaid nõudeid. Tagatiskokkulepe on tühine. Lepingu p 3.1, millega on ettenähtud hagejate kohustus alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, puhul on tegu tüüptingimusega. Hagejad on 30.07.2010 lepingu allkirjastanud tarbijatena ning lepingu p 3.1 puhul on tegu hagejaid ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on tühine. Notariaalaktist ei nähtu, et notar oleks andnud selgitusi kohese sundtäitmise kokkuleppe õiguslike tagajärgede kohta. XXXvõla osas on sundtäitmine vastuolus hea usu põhimõttega. XXXvõla osas on juba alustatud täitemenetlust kohtutäitur Svetlana Põllu poolt täiteasjas nr 181/2009/1994. Täitemenetluse

läbiviimine sama võla katteks kolmandate isikute vara arvelt on vastuolus hea usu põhimõttega ja lubamatu. XXX ja XXXvaidlevad Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-11-58264 viimase kohustuse üle tagastada XXXile osa nimiväärtusega 7862 eurot, milline moodustab ligi 21% kostja osakapitalist. XXXon kostja osanik. Seega on võimalik, et sundtäidetav nõue on tasaarvestatud. Kui tagatavad nõuded on tasaarvestamisega lõppenud, puudub alus täitemenetluseks ja/või hagejad võivad nõuda omanikuhüpoteeke. Tasaarvestus tooks kaasa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise. 29.08.2013 toimunud kohtuistungil kinnitas hagejate esindaja, et sundtäidetav nõue ei ole tasaarveldatav (II kd lk 194). Täitmisavaldustes viidatakse laenulepingutele, kuid puudub põhistus nõuete sissenõutavaks muutumise kohta, detailne põhi- ja kõrvalnõuete arvestus. Laenulepingu 22.12.2008 lisa 1 alusel tuli laen tagastada 31.12.2010. Puudub info nõuete sissenõutavaks muutumise kohta: kas laenud on võlgnikele välja antud, kas kostjal esines alus laenulepingute ülesütlemiseks, millal ja millistes summades tuli 22.12.2008 lisa 1 järgi kolmandatel isikutel kostjale makseid teha, kas ja millal kolmandad isikud laenulepingute ülesütlemise teated kätte said jms. Hüpoteegiga saab tagada vaid rahaliselt hinnatavat nõuet, kuid tagatiskokkuleppe punktid 3.1 ja 3.2 võimaldavad väita, justkui oleks tagatud ka muud nõuded lepingus nimetatute vastu. Seega on tagatavate nõuete kokkulepped vastuolus seadusega ja seetõttu tühised. Vastava põhistuseta ja dokumentideta hoitakse koormatud kinnistute omanikud teadmatuses, mille eest sisuliselt nende vara vastutab. Samuti on täitmisavaldusele lisamata põhi- ja kõrvalnõuete detailne arvestus. Tagatiskokkuleppes puuduvad viited rahalise nõude alusele ja ulatusele. Täitemenetluses süvendab ebaselgust võõrkeelne 22.01.2009 dokument (XXXi, AS XXX ja XXX. XXX22.01.2009 velkakirja). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Sundtäitmiseks esitatud nõuded on sõltumata sellest, kas neist ühe aluseks olev laenuleping on üles öeldud või mitte, muutunud sissenõutavaks. Täiteasjades nr 022/2011/9554, 022/2011/9555 ja 022/2011/9556 sundtäitmiseks esitatud nõuded on tõendatud jõustunud kohtulahenditega ja täitmisavaldusele lisatud dokumentidega. Täitemenetlust võib korraldada ja täitemenetluses pöörata nõude kogu tagatud nõude rahuldamiseks, kui kasvõi 1 hüpoteegiga tagatud nõue on vähemalt osaliselt muutunud sissenõutavaks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-11 p 20). Täitemenetlustes sundtäimiseks esitatud kahest nõudest on XXXvõlg (900 000 krooni) muutunud sissenõutavaks 23.11.2010 ja XXX võlg summas 299 053,41 eurot 14.02.2011. Asjaolud on tõendatud 23.11.2010 jõustunud 16.11.2010 kohtumäärusega nr 2-09-5780 ja 14.02.2011 XXXle esitatud ülesütlemisavaldusega, mis esitati kõikidele XXX juhatuse liikmetele, sh XXXile. Asjaolu, et sundtäitmiseks esitatud nõuded on tagatud hagejate kinnistutele seatud hüpoteekidega, on tõendatud hüpoteekide seadmise lepingu p-dega 3.1 ja 3.2. Sundtäitmiseks esitatud nõuete kohta on XXX ja XXXOÜ lisaks andnud võlatunnistusi ja tagatisi, nt 18.06.2010 võlatunnistus, mis omakorda tõendavad täitmisavalduses viidatud laenulepingute olemasolu. Hagejad on laenulepingute olemasolu tunnistanud hüpoteegi seadmise lepingu p-des 3.1. ja 3.2.

Hagejad peavad tõendama, et täitedokumendiga tagatud võlga tegelikult ei ole (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-104-08 p 16). Hagejad ei ole väitnud ega tõendanud, et sundtäitmiseks esitatud nõuded oleks tasutud, tasaarvestatud. Tasaarvestuse vastuväited on arusaamatud, ebaõiged ja tõendamata. Täitmisavalduses on esitatud nõuete detailne arvestus ja põhistus, samuti on lisatud nõude sissenõutavaks muutumist tõendavad tõendid mõlema sundtäitmiseks esitatud nõude ja tagatiskokkuleppe kohta. Täitmisavaldus sisaldab nõuetekohast intressi- ja viivisearvestust. XXXpoolt 900 000 krooni kostjale tasumise kohustus vastavalt 03.07.2007 laenulepingule on tuvastatud Pärnu Maakohtu 16.11.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-57801, mis jõustus 23.11.2010. Nimetatud kohustus on kostja suhtes tagatud täitedokumendiga (30.07.2010 hüpoteekide seadmise lepingu p-des 3.1 ja 3.2 sätestatu kohaselt). XXXei ole oma kohustust täitnud, hagejad ei ole väitnud, et XXXvõlg on kostjale tasutud. XXX võlakohustus on tuvastatud kohtuotsusega ja muutus sissenõutavaks 14.02.2011. Riigikohtu otsuse kriminaalasjas nr 3-1-1-67-094 p 1 on tuvastatud, et kostja tasus 05.01.2007 laenulepingu alusel XXX-le 4 128 000 krooni. Täitmisavalduses on kostja esitanud täitmiseks sama nõude. Laenulepingust tulenevad kohustused on täitmata. 14.02.2011 öeldi laenuleping üles. Sõltumata laenulepingu ülesütlemisest oli 31.12.2010 seisuga XXX poolt tasumata laenuvõlgnevus 108 726,97 eurot. Põhi- ja kõrvalnõuete arvestuskäik on seaduslik ja põhjendatud. Hagejad ei ole märkinud, milles seisneb kostja arvestuse ebaõigsus ega väitnud, et XXX põhivõla jääk summas 246 443,32 eurot on kostjale tasutud või et täitmisavalduse esitamise seisuga ei olnud XXX kostjale võlgu. AS XXX osas teatab kostja, et AS-i XXX võlgnevust ei ole kostja sundtäitmiseks esitanud. Hagejad on osalenud nõuete aluseks olevate tehingute tegemisel kostja seaduslike esindajatena ja raamatupidamise eest vastutavate isikutena. Sundtäitmiseks esitatud nõuded on tekkinud ja hüpoteegileping on sõlmitud hagejate majandustegevuse raames. Hagejad on kostja ja XXX lähikondsed ja ebaõige on väide, et neid hoitakse teadmatuses, mille eest nende vara vastutab. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et XXXja XXXOÜ hagi XXXvastu täitemenetluse nr 022/2011/9556 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas: • 30.07.2010 notariaalselt tõestatud hüpoteekide seadmise lepinguga seati hüpoteek 22-le hagejate ja XXX(pankrotis) kinnistule XXX.XXXja kostjaga sõlmitud lepingutest ja nende võimalikest lisadest tulenevaid nõudeid hagejate, XXX ja XXXvastu (I kd lk 1927); • kostja esitas 2 täitmisavaldust – 22.12.2011 ja teise 27.12.2011 eksimuse tõttu intressiarvestuses (t.lk 8-10); • kohtutäitur on alustanud 30.07.2010 notariaalselt tõestatud hüpoteekide seadmise lepingu alusel XXXOÜ suhtes täiteasja nr 022/2011/9556 (I kd lk 12-16), XXXsuhtes täiteasja nr 022/2011/9555 (I kd lk 41-45); • sundtäidetakse hüpoteekidega tagatud nõuet 377 009,26 euro ulatuses.

Pooled vaidlevad selle üle, kas: • 30.07.2010 lepingus sisaldub kokkulepe krediidilepingutest, müügilepingutest vms tulenevate nõuete kohta; • täitmisavalduses on põhistus nõuete sissenõutavaks muutumise kohta, detailne põhi- ja kõrvalnõuete arvestus; • kostjal esines alus laenulepingute ülesütlemiseks ja kas hagejad said laenulepingute ülesütlemisteated kätte; • kostja hoiab koormatud kinnistute omanikke teadmatuses, mille eest sisuliselt nende vara vastutab – tagatiskokkulepetes puuduvad viited rahalise nõude alusele ja ulatusele; • tagatiskokkuleppe punkt 2.2 ja 3.2 on piisavalt selge – võib olla vastuolus seadusega ja seetõttu tühine; • täitemenetluses suurendavad ebaselgust võõrkeelsed dokumendid; • täitmisavaldus on ebaselge - viitab reaalkoormatisele mitte hüpoteekide realiseerimisele; • kohtutäituri esitatud täitmisavaldus on korrektne; • tegemist on seadusega vastuolus oleva laenuga s.o tühise tehinguga, millele tagamiseks ei saa hüpoteeke seada. Samuti vaidlevad pooled selle üle, millal ja millistes summades tuli kolmandatel isikutel kostja ees 22.12.2008 lepingust ja selle lisast 1 tuleneva laenukohustuse täitmiseks makseid teha. 29.08.2013 toimunud kohtuistungil kinnitas hagejate esindaja, et sundtäidetav nõue ei ole tasaarveldatav (II kd lk 194) s.t loobus vastuväitest, et nõue on tasaarvestatud. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hagejad on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna puudub täitedokument. Alternatiivselt on hagejad leidnud, et kui täitedokument on kehtiv, siis täitmisavalduses on soovitud täitmisele pöörata reaalkoormatist mitte hüpoteeki s.t puudub täitedokumendi sisule vastav õiguslik alus. Lisaks ei ole kohtutäitur täitmisteates ega ka hiljem teavitanud korrektset õigusnormi, mille alusel toimub täitmine. Sundtäitmise aluseks olev täitedokumendiks olev tagatiskokkulepe on ebamõistlikult hagejaid koormav – tõlgendamisel tuleb lähtuda XXXi tahtest, kes oli lepingupooleks. Kuivõrd tegemist oli seadusega keelatud laenulepinguga, siis on tegemist tühise tehinguga, mille tagamiseks ei saa hüpoteeki seada ning seega puudub täitedokument, mida täita. Lisaks puudub hagejate hinnangul detailne põhi- ja kõrvalnõuete arvestus. Riigikohus on 31.01.2008 lahendi nr 3-2-1-134-07 punktis nr 11 leidnud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral tuleb arvestada asjaolu, et TMS § 2 lg 1 sätestab täitmisele esitamise seisukohast erinevaid täitedokumente. Osa täitedokumentide korral (eelkõige kohtulahendid) on poolte vahel tekkinud vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist lahendanud kohus. Seetõttu on ka mõistetav TMS § 221 lõikes 2 sätestatud oluline piirang sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamiseks täitemenetluse käigus. Samas on osa täitedokumentide korral (eelkõige notariaalselt tõestatud lepingud) tegemist olukorraga, mil ükski sõltumatu organ ei ole poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud. Kolleegiumi arvates tuleb viimati mainitud juhtudel tõlgendada TMS § 221 lg-t 1 laiendavalt ning lubada võlgnikul esitada hagi ka sellise põhjendusega, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole algusest saadik tekkinud.

Seega on hagejatel õigus eeltoodust tulenevalt esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Täitedokumendist ja täitmisteatest Hagejad leiavad, et täitmisavalduses ei ole märgitud sätet, mis annaks alust hagejatele kuuluvate hüpoteekide realiseerimiseks. Sissenõudja on avaldanud, et hagejatel kui kinnisasja omanikel on kohustus alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. Kostja on seisukohal, et hagejad on kogu täitemenetluse kestel saanud aru, et realiseeritakse hagejatele kuuluvat vara, mis on koormatud kostja kasuks seatud hüpoteekidega. Hagejate poolt esitatud hagi tagamise avaldus kinnitab, et hagejad on aru saanud, et realiseeritakse hüpoteeke, kuna hagejad on märkinud, et jäävad kodudest ilma. Täitmisavaldustega (I kd lk 17-18; 46-47) loeb kohus tõendatuks asjaolu, et kostja esitas hagejate suhtes täitmisavaldused viidates avalduses TMS § 2 lg 1 punktile 192. TMS § 2 lg 1 punkti 19 kohaselt täidetakse täitemenetlusseadustiku alusel nõudeid, mis tulenevad notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks. Vastavalt sama lõike punktile 192 täidetakse täitemenetlusseadustiku alusel nõudeid, mis tulenevad notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejad on kogu täitemenetluse kestel ja ka käesoleva tsiviilasja menetlemisel saanud esitatud täitmisavaldusest aru selliselt, et sundtäidetakse kinnisasja omaniku kohustust alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Hagejad on hagis toonud välja, miks täitemenetluses hüpoteekide realiseerimine ei ole põhjendatud ning hagi tagamise taotluses selgitanud, miks muutuks hüpoteekide realiseerimisel hagi ainetuks. Seega on hagejad saanud aru, milliseid nõudeid täidetakse. Kohus leiab, et sissenõudja ekslik viide TMS-i valele punktile ei too kaasa ebaselgust täitemenetlustes. Alternatiivselt on hagejad on seisukohal, et kohtutäitur ei ole kõrvaldanud täitmisavaldusega tekkinud segadust. Kostja leiab, et hagejad ei ole vaidlustanud kohtutäituri tegevust. Kohus leiab, et hagejate viited kohtutäituri eksimustele on asjakohatud, kuna hagejad ei ole täitemenetluse kestel kasutanud vajadusel võimalust TMS § 217 alusel kohtutäituri otsuseid või tegevust vaidlustada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei saa hagejad tugineda väidetavatele kohtutäituri eksimustele. Hagejaid on täitemenetluses esindanud õigusteadmistega isik s.t puudub alus arvata, et hagejad ei teadnud, mil viisil oma õigusi efektiivselt kaitsta. Täitmisavalduse detailsest arvestusest ja põhistusest ning nõude sissenõutavaks muutumist tõendavad dokumendid Kostja alustas hagejate suhtes täitemenetlust 30.07.2010 hagejate ja kostja vahel sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu alusel, kuna 1) XXXei ole täitnud 03.07.2007 sõlmitud

laenulepingust tulenevat kohustust, mille kohta on jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-0957801; 2) XXX(XXX; pankrotis) ei ole täitnud 05.01.2007 laenulepingust tulenevat kohustust. XXXvõlgnevusest Kohus loeb tsiviilasjas nr 2-09-57801 Pärnu Maakohtu 16.11.2010 (23.11.2010 jõustunud) kohtumäärusega (I kd lk 34-35) tõendatuks asjaolu, et 16.11.2010 kinnitas kohus XXX, AS-i XXXja kostja vahel kompromissi, mille kohaselt XXXkohustus tasuma kostjale 03.07.2007 sõlmitud laenulepingu alusel põhivõla 700 000 krooni ja intressi 200 000 krooni. Nimetatud laenulepingust tulenev kohustus on tagatud 30.07.2010 hagejate ja kostja vahel sõlmitud hüpoteekide seadmise lepingu punktidega 3.2 ja 3.3 (I kd lk 24-25). Seega on 16.11.2010 kohtumäärusest tulenevalt ainetud hagejate väited, et kostja nõue XXXlaenulepingust ei ole muutnud sissenõutavaks. 16.11.2010 kohtumäärus on jõustunud. XXXsuhtes on alustatud täitemenetlust (I kd lk 203-206). Kohtutäitur Svetlana Põllu 06.03.2012 teatisega (II kd lk 14) loeb kohus tõendatuks asjaolu, et XXXvõlgnevuse katteks ei ole täitemenetluses XXXnimele registreeritud vara õnnestunud realiseerida, seega ei ole XXXkostja ees 16.11.2010 tulenevat võlgnevust täitnud. Hagejad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et XXXoleks kostja nõude rahuldanud. Sellest tulenevalt on kostjal õigus realiseerida hagejate kinnistutele seatud hüpoteegid viidatud nõude rahuldamiseks. XXX(pankrotis) võlgnevusest Kohus loeb kriminaalasjas nr 3-1-1-67-09 tehtud 24.09.2009 Riigikohtu otsuse punktis üks märgituga (5. jaanuaril 2007 sõlmis süüdistatav juhatuse liikme XXX. kaudu laenulepingu S OÜga, mille alusel ajavahemikus 18. jaanuar kuni 19. juuni 2007 laekus S OÜ pangakontolt XXX pangakontole kokku 4 128 000 krooni) ja 05.01.2007 laenulepinguga tõendatuks asjaolu, et kostja andis XXX-le (pankrotis) laenu kokku 4 128 000 krooni. Nimetatud nõue ja selle suurus on selgelt märgitud ka kostja täitmisavalduses (I kd lk 17; 46). 14.02.2011 edastas kostja XXX-le (pankrotis) teate laenulepingute ülesütlemisest ja pankrotihoiatuse (II kd lk 11-12), mille kohus loeb XXX esindajatele kättetoimetatuks e-kirjade ja IT serveri meililogiga (II kd lk 7-13). Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-7083 (II kd lk 103-108) loeb kohus tõendatuks asjaolu, et XXXon pankrotis. XXX pankrot kuulutati välja 11.10.2012 kell

täitmiseks. Sellest tulenevalt on kostjal õigus realiseerida hagejate kinnistutele seatud hüpoteegid viidatud nõude rahuldamiseks. Kohus leiab, et hagejad ei saa käesolevas menetluses esitada neid vastuväiteid, mida nad oleksid saanud esitada juba XXX pankrotimenetluses. PankrS § 105 kohaselt ei saa nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlustada, välja arvatud pankrotiseaduse § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. Tulenevalt PankrS § 106 lõikest 2 kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Pankrotimenetluses nõude tunnustamise menetluse eesmärk on tuvastada võlausaldajate selged nõuded ebaselgetest nõuetest ning nende edasine vaidlustamine võib esile kerkida vaid juhul kui on rikutud nõuete kaitsmise kokkukutsumise korda või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel. Samuti võiks kohtu hinnangul olla alus hiljem nõude vaidlustamiseks nõuet taganud isikutel juhul kui nad mingil põhjusel ei olnud kaasatud pankrotimenetlusse. Käesoleval juhul on hagejad olnud XXX pankrotimenetluses võlausaldajateks ning saanud vaidlustada kostja nõuet, seega on hagejad minetanud õiguse käesolevas menetluses pankrotimenetluses tuvastatud nõude ja tuvastatud ulatuses nõude suuruse üle vaidlemiseks. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel hindab kohus siiski alljärgnevalt hagejate väiteid. Kohtu hinnangul on hagejate väited selle kohta, et XXX (pankrotis) võttis laenu isikutelt, kellelt ta laenu võtta ei tohtinud, seega on tegemist keelatud laenudega (tühiste tehingutega), millele tagatiskokkulepped sõlmida ei saa, asjakohatud. XXX (pankrotis) ega ka hagejad ise ei ole XXX pankrotimenetluses väitnud, et tegemist oleks tühise tehinguga. Lisaks nõustub kohus kostja seisukohaga, et erakondade laenuvõtmise piirangu eesmärk ei ole laenulepingute tühisus, vaid erakondade kaudu ühiskonnaelu varjatud mõjutamise ennetamine. Erakonnaseadus ei sätesta laenulepingu tühistust. Kohus nõustub kostja käsitlusega laenu tagastamise tähtaegade kohta. Kui algse laenulepingu p 3.3.1 ja 3.3.2 (I kd lk 28) järgi pidi põhivõlgnik laenu tagasimakseid ja intresse tasuma proportsionaalselt laenusumma ja tähtajaga igakuiselt, siis alates 01.01.2009 pidi tasumine toimuma kvartaalselt või kord aastas, mis nähtub laenulepingu lisa 1 punkti 3.3.2 teisest lausest (I kd lk 30). Kohus leiab, et kostja täitemenetluses esitatud nõuded (s.h nii põhinõude, intressi kui ka viivise osas) on selged. Kostja nõude intressi ja viivisearvestus (I kd lk 36), mis tuleneb XXX (pankrotis) võlgnevusest on selge. Dokument ei ole sellises ulatuses võõrkeelne, et ei võimaldaks arvutustest ja võlgnetavast summast aru saada. Kostja on täitemenetluses esitatud nõuet põhistanud nii täitmisavalduses, nõudekirjades kui ka käesolevas menetluses esitatud menetlusdokumentides (I kd lk 17, 40, 142-150; II kd lk 3). Hagejad ei ole märkinud, millises konkreetses osas on kostja nõue hagejatele arusaamatu või ebaselge. Sellest tulenevalt on kostjal õigus realiseerida hagejate kinnistutele seatud hüpoteegid viidatud nõude rahuldamiseks. Hagejate ja kostja vahel 30.07.2010 sõlmitud tagatiskokkuleppe selgusest

Hagejad on seisukohal, et 30.07.2010 lepingus sisalduv tagatiskokkulepe ei ole selge. Hagejate esindaja leidis esmakordselt 29.08.2013 istungil, et punktis 3.2 toodud kokkulepe on tühine. Kostja leiab, et kokkulepe on selge. Vastavalt lepingu punktile 3.1 XXX kui omanik 1 seab temale kuuluvatele lepingu punkti 1.1 alapunktides nimetatud kinnistutele ja korteriomandile ning XXXkui omanik 2 seab temale kuuluvatele lepingu punkti 1.2 alapunktides nimeatud kinnistutele ja korteriomanditele kostja kui hüpoteegipidaja 2 kasuks esimesele vabale järjekohale hüpoteegisumma 15 646 600 krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Lepingu punktist 3.2 tulenevalt (I kd lk 24) on hüpoteegiga tagatud kostja kui hüpoteegipidaja 2 kõik nõuded XXXi kui omanik 1, OÜ XXXkui omanik 2, XXX, XXXja OÜ XXXvastu, mis tulenevad XXX.XXXja/või kostja, XXXi ja/või OÜ XXXja/või XXX ja/või XXXja/või OÜ XXXvahel sõlmitud lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Kohus nõustub kostjaga selles, et hagejate väide, et punktis 3.2 toodud kokkulepe on tühine on esitatud hilinenult, kuid menetlusökonoomilistel kaalutlustel analüüsib kohus järgnevalt hagejate nimetatud väidet. Kohus leiab, et tagatiskokkulepe on kehtiv ja piisavalt selge ning selle sisu on hagejatele selgitanud ka notariaalakti koostaja (I kd lk 24). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-12 leidnud, et seadus ei keela otseselt, et tagatud tulevased nõuded ei võiks olla määratletud kõigi tulevaste nõuetena kinnisasja omaniku vastu, mis tulenevad temaga sõlmitud lepingutest. See ei tähenda aga, et selline laiaulatuslik (globaalne) tagatiskokkulepe oleks piiramatult lubatav. Punktis 29 on Riigikohus leidnud, et tulevaste nõuete tagamine on ka tüüptingimusena siiski lubatav, kui tulevased nõuded on piisavalt määratletud ja tagatise andjale ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga, millest tulenevate nõuete seadmiseks tagatis algselt anti, st kui sellist kokkulepet saab lugeda majanduslikult mõistlikuks. Eelkõige ettevõtjate puhul võivad olla lubatud ka globaalsed tagatiskokkulepped n-ö krediidiliinide tagamiseks, samuti tarbijate puhul tulevaste nõuete tagamise kokkulepped juhuks, kui tagatakse edaspidi võetavaid sarnaseid laene. Tulevasi nõudeid tagades võib tagatiskokkuleppe sõlmida ka üldiselt, välistades samas tagatiskokkuleppest n-ö keelatud nõuded, nt käendusest, kontopidamisest ja arvelduskrediidist tulenevad nõuded. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tagatiskokkulepped piisavalt määratletud ja tagatise andjatele ettenähtavad ning neil on mõistlik seos tehinguga, millest tulenevate nõuete seadmiseks tagatis algselt anti, st sellist kokkulepet saab lugeda majanduslikult mõistlikuks. Lisaks tuleb käesoleval juhul arvestada, et hagejad on võlgniku XXX-ga (pankrotis) lähedalt seotud isikud. Aldo ja XXXon kostja seaduslike esindajatena (I kd lk 114) ja osanikena (I kd lk 114-115) ning raamatupidamise eest vastutavate isikutena osalenud enne tagatiskokkuleppe sõlmimist ise sundtäitmiseks esitatud nõuete aluseks olevate tehingute sõlmimisel ja tagatiskokkuleppe sõlmimisel. Samuti on XXX OÜ XXX(I kd lk 119) ja on olnud XXX (pankrotis) juhatuse liige (I kd lk 116) ning XXXraamatupidaja. Seega on asjakohatud hagejate väited selle kohta, et hagejad kinnistute omanikena on/on olnud teadmatuses 30.07.2010 sõlmitud lepingu tagatiskokkuleppe sisust või tagatavate nõuete suurusest. Hagejate teadmist tagatiskokkuleppe sisust ja ulatusest kinnitab käendus- ja muude tagatiste leping (I kd lk 197-202), kust nähtuvad võlgnevuste suurused 18.06.2010.

Vastavalt Riigikohtu 28.09.2011 otsuse nr 3-2-1-60-11 punktile 18 võib täitemenetlust hüpoteegi realiseerimiseks alustada ka siis, kui sissenõutavaks on muutunud üksnes osa hüpoteegiga tagatud nõudest. Punktist 20 tulenevalt võib sundtäitmise kokkuleppe alusel täitemenetlust korraldada, kui hüpoteegiga tagatud nõue (nõuded) on vähemalt osaliselt muutunud sissenõutavaks. Kui see on nii, võib täitemenetluses pöörata nõude kogu tagatud nõude (kõigi tagatud nõuete) rahuldamiseks. Siiski tuleb täitemenetlus lõpetada, kui sissenõutavaks muutunud võlg tasutakse sissenõudjale enne kinnisasja müüki. Käesolevas menetluses on kohus tuvastanud, et kostjal on hagejate vastu nõuded vähemalt 413 482,86 euro (355 962,38 II kd lk 111 + 57 520,48 I kd lk 34) ulatuses, seega on põhjendatud täitemenetluse alustamine hüpoteegi realiseerimiseks. Kostja on esitanud hagejate vastu täitemenetluses nõude 377 009,26 euro ulatuses (I kd lk 12). Hagejad ei ole tõendanud, et sissenõutavaks muutunud nõue oleks kostjale tasutud. Kokkuvõtteks leiab kohus, et kostjal on täitedokumendid, mille alusel hageja suhtes täitemenetlust läbi viiakse ning seetõttu ei ole sundtäitmine täiteasjades nr 022/2011/9556 ja 022/2011/9555 lubamatu. Võõrkeelsetest dokumentidest Kohus leiab, et hagejate viited täitemenetluses segadust tekitavatele võõrkeelsetele dokumentidele on asjakohatud. Hagejad ei ole XXX (pankrotis) pankrotimenetluses kordagi viidanud asjaolule, et kostja dokumendid on võõrkeelsed ning ei ole arusaadavad. Kostja nõue on XXX (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud, seega on nõue olnud hagejate jaoks piisavalt selge. Tõenditest Asjas ei oma tähtsust XXX(pankrotis) suhtes alustatud täitemenetlust nr 022/2011/9554 kajastavad dokumendid (I kd lk 70-98), kuna nimetatud täiteasi on lõpetatud seoses XXXi pankroti väljakuulutamisega (II kd lk 126). Samuti ei oma käesolevas vaidluses tähtsust XXXi kinnituskiri (II kd lk 17), kuna XXX ei ole enam käesoleva vaidluse pooleks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.