Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

oktoober 2015. Üürilepingu p 3.1 kohaselt oli igakuine üürisumma 260 eurot. Üürilepingu p 3.2 kohaselt loeti kõrvalkuludeks soe vesi, külm vesi, küte, kanalisatsioon, prügivedu, maja hooldus, gaasiteenused, elektrienergia, st kõik KÜ XXXX arvel toodud read, va remonditasu, ning elektrienergia vastavalt Eesti Energia teenusarvele. Kostja ei täitnud üürilepingut nõuetekohaselt, oli viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Hageja esitas 1. aprilli 2015 tähitud kirjaga üürilepingu ülesütlemisavalduse, milles nimetas üürilepingu lõpetamise päevaks 30. aprill 2015. Kostja vabastas korteri 7. mail 2015. Lepingu järgi arvestati üüri perioodil 27. oktoober 2014 – 7. mai 2015 summas 1618,71 eurot ja kõrvalkulusid summas 780,04 eurot, kokku 2398,75 eurot. Üürnikult laekus üüri 520 eurot ning kõrvalkulusid 392,79 eurot, kokku 912,79 eurot. Tagatisrahaga 600 eurot tasaarvestati peale korteri vabastamist ning viimase maksetähtaja saabumist 15. mai 2015 kõrvalkulude võlgnevus 387,25 eurot ja üüri võlgnevus 212,75 eurot. Seisuga 15. mai 2015 jäi kostja koguvõlgnevuseks 885,96 eurot. 8. juunil 2015 laekus kostjalt 127,95 eurot. Vastavalt VÕS §-le 88 lg 8 arveldati esmalt perioodi 16. mai 2015 – 7. juuni 2015 tekkinud viivis ja seejärel üürivõlga. 14. septembri 2015 seisuga võlgneb kostja hagejale üüri 788,58 eurot ja perioodi 7. juuni 2015 – 14. september 2015 arvestatud viivise 117,10 eurot. Neil asjaoludel nõuab hageja kostjalt üürivõla 788,58 eurot, viivise 117,10 eurot ja lisanduva viivise 0,15% päevas põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 27. oktoobri 2014 üürilepingust, KÜ XXXX arvetest, AS Eesti Energia arvetest, 31. märtsi 2015 lepingu ülesütlemisavaldusest ja konto väljavõttest (tl 27-57). Kostja vastuväited hagile (tl 72-75) Kostja palus jätta hagi osaliselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt:

2(6)

Hageja täpsustas, et 2015 veebruari kulude arvestuses esitas hageja kostjale ekslikult vale kuu elektriarve (september 2014 summas 21,07 eurot), seetõttu oli vastav arve esitatud ka tõendina kohtule. Õige jaanuarikuu elektriarve summa on suurem 22,62 eurot. Kostja tasus 26. veebruari 2015 laekunud maksega summa 21,07 eurot ja ei vaidlustanud seda summat. Juhul, kui kostja soovib tõendiks septembrikuu arve asemel jaanuarikuu elektriarvet, on hageja sellega nõus. Soovi korral võib kostja hagejale tasuda kahe arve vahe summas 1,55 eurot. Mais on lisatud veekulu arvestus kuni korteri vabastamiseni 7. mail 2015. Kostja teatas näidu seisuga 4. mai 2015, kuid ühistu oli selleks ajaks teinud kommunaalkulude arve prognoosnäidu alusel (arve 198 sisaldab prognoosnäidu järgi tehtud arvestust). Üürilepingu p 4.1.14 järgi pidi kostja teatama näidud kuu esimese päeva seisuga ehk arvestusviga tekkis sellest, et kostja jättis õigeaegselt oma kohustuse täitmata. Õige arvestus saadeti hageja poolt kostja e-postile. Summa koosneb: vee soojendamine 13,34 eurot, vesi ja kanalisatsioon 7,68 eurot, kokku 21,02 eurot. Kostjal on arvestusest välja jäänud summa 58,71 eurot ehk kuni korteri vabastamiseni 7. mai 2015 arvestatud maikuu üür. VÕS § 335 järgi on üürileandjal õigus nõuda üüri ja kahjude hüvitamist, kui üürnik jätkab asja kasutamist peale lepingu lõppemist. Hageja soovis üüri ning vee/kanalisatsiooni kulude tasumist. Hageja ei nõudnud perioodi 1. mai - 7. mai 2015 eest muude kõrvalkulude/kahjude tasumist (st gaas, elekter, hooldustasu, prügivedu). Kõik arveldusega seonduv (sh jooksev võlgnevus) on saadetud kostja epostile. Kostja ei ole kordagi avaldanud arvelduste suhtes rahulolematust. Hagiavalduses toodud põhivõlgnevus 788,58 eurot on õige. Viivis oli lisatud üürilepingusse lähtudes hageja ja teenustepakkujate vahel sõlmitud lepingutest, milliste viivise päevaintressid on vastavalt 0,07% ja 0,15%. Viivise nõudmisel lähtus hageja VÕS § 113 lg 1 sätestatust, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üürilepingut sõlmides oli kostja nõus antud viivisemääraga ja seda ei vaidlustanud. Kostja väide, et ta on soovinud varem kompromissi, on väär. Hagejani ei ole jõudnud ühtegi selgesõnalist pakkumist tagasimakse summadega ja tähtaegadega (kui välja arvata suusõnaliselt öeldud „otsin võimalusi” ja selle aasta jaanuarikuus antud suusõnaline lubadus, et „tasun kõrvalkulude eest 20. jaanuariks”). Hageja on omalt poolt küsinud e-posti teel, kuidas toimub võlgnevuse tasumine (11. veebruar 2015, 15. aprill 2015, 15. mai 2015 kirjadega). Hageja ei nõustu, et tagasimakstava summana lepitakse kokku, et kostja tasub väljamõistetud summa katteks mitte rohkem kui 25 eurot kuus. Hageja leiab, et võlanõude täielik rahuldamine peaks toimuma mõistliku ajaga. Hageja ei ole nõus, et kohtukulud jäävad hageja kanda, sest hageja on täitnud kõiki üürilepinguga omalt poolt võetud kohustusi ja kohtusse pöördumine on olnud tingitud kostja kohustuste mittetäitmisest. Üürilepingus toodud korter on pangale hageja koduks oleva maja laenu tagatiseks ja sellelt saadavate üürituludega arvestas pank laenu andmisel. Ka hageja arvestas laenu võttes üüritulust saadava rahaga ning kostja võlgnevuse tõttu tasus hageja laenu pere eelarvest. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üürilepingu p 3.1 kohaselt oli igakuine üürisumma 260 eurot. Üürilepingu p 3.2 kohaselt kohustus kostja kõrvalkuludena tasuma vastavalt teenuse osutaja poolt esitatud arvetele järgnevate teenuste eest: soe vesi, külm vesi, küte, kanalisatsioon, prügivedu, maja hooldus, gaasiteenused, elektrienergia (st kõik KÜ XXXX arvel toodud read, va remonditasu) ning elektrienergia (vastavalt Eesti Energia teenusarvele). Lepingu p 3.4 järgi pidi kostja tasuma üürisumma maksustamisele kuuluva kuu eest ja eelmise kuu kõrvalkulud jooksva kuu 15.kuupäevaks. VÕS § 108 lg 1 ja § 271 järgi on hagejal õigus nõuda kuni üürilepingu ülesütlemiseni saamata jäänud üüri ning VÕS § 335 alusel alates lepingu ülesütlemisest kuni üüritud asja tagastamiseni kahjuhüvitisena üürilepingus kokkulepitud üüri. Hageja esitatud üüri ja kõrvalkulude võlgnevuse arvestust ning KÜ XXXX ja AS Eesti Energia arveid aluseks võttes on kostja võlgnevuse arvestus järgmine: üür kõrvalkulud elekter tasutud võlg oktoober 5,91 november

118,92 20,71 265,91 15,78 detsember

114,97 25,60 383,85 140,57 jaanuar

120,60 21,07

veebruar

100,80 20,56 141,67

märts

95,37 23,36 121,36 378,73 aprill

68,17 22,98 351,15 7. mai 58,71 21,02 79,73 kokku 1618,71 645,76 134,28 912,79 1485,96 2015 jaanuarikuu elektrienergia eest on hageja kostjale ekslikult esitanud 2014 septembrikuu arve summas 21,07 eurot. Õige jaanuarikuu elektriarve on 22,62 eurot, so vahe kostja kasuks 1,55 eurot. Arvestades, et kostja on nimetatud teenuse eest vastavalt esitatud arvele tasunud 26. veebruaril 2015 summat vaidlustamata ja hageja on täitmisena pakutu võlgnetava summana vastu võtnud, loeb kohus VÕS § 76 lg 4 järgi jaanuari 2015 elektrienergia eest summa 21,07 eurot kostja poolt tasutuks. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et ta ei ole jaanuaris elektrienergiat tarbinud. Kostja võlgnevus hageja ees oli 15. mai 2015 seisuga: üür 1098,71 eurot, kõrvalkulud 299,53 eurot ja elekter 87,72 eurot. Vastavalt eluruumi üürilepingu p-le 3.6.2 rahuldas hageja lepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha 600 eurot arvel elektri 87,72 eurot, kõrvalkulud 299,53 eurot ja üüri 212,75 eurot. Kostja võlgnevuseks jäi pärast tagatisrahaga tasaarvestuse tegemist üür summas 885,96 eurot. Vastavalt üürilepingu p-le 3.7 kohustus kostja maksma hagejale üürisumma tasumisega viivitamisel viivist 0,15% tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud 16. maist kuni 7. juunini 2015 tasumata üürisummalt 885,96 eurot viivist 30,57 eurot (23 päeva × 1,32894). Kostja tasus 8. juunil 2015 127,95 eurot, millest hageja arvestas 30,57 eurot viivise katteks ja 97,38 eurot üürivõla katteks. Kostja võlgnevuseks jäi 788,58 eurot.

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus märgib, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane täitmine). Kostja on jäänud kõrvalkulude eest võlgnevusse juba teise lepingujärgse maksega ja alates kolmandast kuust ei ole hagejale üüri tasunud. 8. juunist 2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni

5(6)

Asja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 200 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45,29 eurot ning hagimenetluses 129,71 eurot ja täiendavalt 25 eurot). Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 123, § 124 lg 1 ning § 133 lg 1 ja 2 kohaselt 1337,43 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 200 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 200 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot, mis menetluskulude jaotust arvestades kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.