JP hagi LP vastu kahju hüvitamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2015 otsus (maakohtu otsuses ekslikult märgitud kuupäevaks 09.09.2015) kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JP apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: JP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma Kostja: LP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Maris Tekkel
Kohtuistungi toimumise aeg
07.12.2015, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 09.06.2015 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta JP kanda.
4.Välja mõista JP-lt ringkonnakohtu menetluskulud 420 (nelisada kakskümmend) eurot LP kasuks.
5.JP-l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda LP-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Edastada tsiviilasi Harju Maakohtule JP sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude menetlemiseks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.03.2015 esitas JP (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, millega palus LP-lt (kostja) välja mõista kahjuhüvitise summas 1500 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03.12.2012 üürilepingu eluruumi aadressil XXXXX XX-X, Tallinn kohta, mis lõppes 09.05.2014. Lepingu kohaselt tasus kostja hagejale tagatisraha 550 eurot. Peale üürisuhte lõppemist esitas hageja kostjale nõude kahjudest, millised olid tekkinud seoses eluruumi mittesihtotstarbelise kasutamise või kulumisega. Kostja reaktsioonist eeldas hageja, et viimane aktsepteerib nõuet ja loobub tagatisraha tagastamisest, kuid kostja pöördus avaldusega Tallinna Üürikomisjoni, kelle 29.01.2015 otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja kokku 563,79 eurot. Hageja teeb hagiavalduses tasaarvestusavalduse üürikomisjoni poolt väljamõistetud 563,79 euro ja hageja poolt kahjude likvideerimiseks tasutud 2500 euro vahel. Seega jääb hageja nõude suuruseks kostja vastu 1936,21 eurot, mida hageja on nõus vähendama 1500 euroni.
3.17.04.2015 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr 025/2015/605. Ühtlasi esitas hageja hagi tagamise avalduse, millega palus kohtumenetluse ajaks eelnimetatud täitemenetluse peatada. Hagiavalduse kohaselt algatas kostja Tallinna Üürikomisjoni 29.01.2015 otsuse sundtäitmiseks täitemenetluse. Hageja leiab, et täitmisavalduse esitamine pärast tasaarvestusavalduse saamist on hea usu vastane. Samuti palus hageja kohtul teha vaheotsuse, millega jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
4.Harju Maakohus rahuldas 24.04.2015 määrusega hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 025/2015/605. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja esitas aegumise vastuväite ning leidis, et kahju hüvitamise nõue on võlaõigusseaduse (VÕS) § 338 kohaselt aegunud. Hageja nõue on põhjendamatu ka seetõttu, et kostja tagastas 09.05.2014 korteri seisundis, mis vastab korteri
lepingujärgsele kasutamisele. Hageja ei ole tõendanud mitte ühtegi kostja poolset kohustuste rikkumist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.09.06.2015 (otsuses ekslikult märgitud 09.09.2015) tegi Harju Maakohus TsMS § 449 lg 3 alusel lõppotsuse, millega jättis kahju hüvitamise nõude aegumise tõttu rahuldamata ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 300 eurot ja viivise väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 03.12.2012 üürilepingu nr 03122012 eluruumi aadressil XXXXX XX-X Tallinn kostjale üürile andmiseks. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõue tuleneb asjaolust, et kostja tagastas üüritud asja pärast lepingu lõppemist seisundis, mis ei vastanud asja lepingujärgsele kasutamisele. Seega on hageja nõue kvalifitseeritav VÕS § 334 lg 1 ja lg 2 järgi ja hageja võib nõuda kahju hüvitamist vastavalt VÕS § 115 lg-le 1.
8.VÕS § 338 lg 1 sätestab, et üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. VÕS § 338 lg 2 kohaselt algab üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg asja tagasisaamisest. Üürniku nõuete aegumistähtaeg algab lepingu lõppemisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ja sama paragrahvi lg 2 p 4 täpsustab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. TsÜS § 167 lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub.
9.Poolte vahel puudub vaidlus, et üürileping lõppes 09.05.2014 ja samal päeval andis kostja eluruumi hagejale üle. Seega algas üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaja kulgemine tulenevalt VÕS § 338 lg 2 esimesest lausest alates 10.05.2014. Toimiku materjalidest nähtuvalt pidasid pooled alates 10.05.2014 läbirääkimisi nõude suuruse ja nõude asjaolude üle, kuid kostja jättis 04.06.2014 hageja kirjale vastamata. Kohus leidis, et kostja on alates 04.06.2014 edasisest läbirääkimisest keeldunud ning tulenevalt TsÜS § 167 lg-st 1 hageja nõude aegumine peatus 10.05.2014 kuni poolte läbirääkimise lõppemiseni 04.06.2014 (26 päeva). Hagile lisatud Tallinna Üürikomisjoni otsusest nähtuvalt esitas hageja VÕS § 338 lg-st 1 tuleneva kahju hüvitamise nõude (TsÜS § 160 lg 1 koosmõjus lg 2 p-ga 4 mõistes) üürikomisjoni istungil 20.01.2015 ning üürikomisjon tegi otsuse 29.01.2015, mistõttu oli hageja nõude aegumise tähtaeg peatunud 9 päeva vältel ka üürikomisjoni menetluse ajal. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse 10.03.2015 ehk nõude aegumise peatumisi arvestades 270 (305-26-9) päeva peale nõude aegumise algust. Seega ei ole hageja kinni pidanud VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud nõude esitamise tähtajast. Kuna hageja kahjunõue on aegunud, siis on kostjal TsÜS § 142 lg 1 ning VÕS § 338 lg 1 järgi õigus keelduda rahalise kohustuse täitmisest.
10.Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse. Kohus leidis, et kostja põhjendatud ja vajalik
ajakulu õigusteenuse osas on kokku 2,5 tundi ja vastav menetluskulu kuulub hagejalt väljamõistmisele koos käibemaksuga 300 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.09.07.2015 esitas hageja Harju Maakohtu 09.06.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kogu ulatuses kostja kanda.
12.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 198 lg-s 2 ja § 200 lg-s 2 sätestatu ning tähelepanuta hageja tasaarveldusavalduse. Isegi, kui maakohus leidis õigesti, et hagi esitamise seisuga 10.03.2015 oli hageja nõue kostja vastu aegunud, oleks kohus VÕS § 200 lg-st 2 tulenevalt pidanud hindama hageja poolt esitatud tasaarvestamise asjaolusid. Hagejal oli VÕS § 200 lg 2 tulenevalt õiguslik alus oma nõude tasaarvestamiseks tagatisrahaga. Kohus on aga nimetatud asjaolu oma otsuses täielikult tähelepanuta jätnud ning rikkunud sellega TsMS § 448 lg 8. Tasaarvestamisõigus oli selgelt tekkinud enne VÕS § 338 lg-s 2 sätestatud aegumistähtaega. Kohtu poolt materiaalõiguse õige kohaldamise ja menetlusõiguse normi järgimise korral oleks tulnud hageja hagiavaldus rahuldada vähemalt summas 563,79 eurot.
13.Kostja ei olnud läbirääkimiste jätkamisest keeldunud. Hageja osundab, et läbirääkimised 04.06.2014 tema poolt kostjale saadetud e-kirjaga ei lõppenud, vaid järgmise e-kirjaga rääkisid pooled jätkuvalt läbi täpselt sama nõude suuruse ja asjaolude üle. Seega on maakohus ilmselgelt valesti kohaldanud TsÜS § 167 lg 1 ning jõudnud seeläbi tulemuseni, et hageja nõude aegumine peatus kõigest perioodiks 10.05.2014-04.06.2014. TsÜS § 167 lg 1 õigel kohaldamisel oleks maakohus pidanud jõudma järelduseni, et pooltevahelised läbirääkimised kestsid tegelikult oluliselt kauem st vähemalt perioodil 10.05.201417.09.2014 ning seega peatus aegumine vähemalt 131 päevaks. Selle tulemusena oleks ka 10.03.2015 hagi esitatud tähtaegselt ning kohus ei oleks saanud jätta hagi nõude aegumise tõttu rahuldamata. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Kosta palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja on esitanud kostja vastu kaks nõuet – kahju hüvitamise nõude ning nõude tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 025/2015/605 lubamatuks. Maakohus lahendas 09.06.2015 otsuses üksnes kahju hüvitamise nõude. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet maakohus ei lahendanud. Seega on maakohus sisuliselt teinud asjas osaotsuse, kuigi seda ta ise märkinud ei ole.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht, et hageja kahju hüvitise nõue on aegunud, on lõppjärelduses õige. TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
17.VÕS § 338 lg 1 sätestab, et üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude ning üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg on kuus kuud. Vastavalt VÕS § 338 lg 2 algab
üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg asja tagasisaamisest. Maakohus tuvastas, et hageja sai eluruumi tagasi 09.05.2014. Kahju hüvitamise nõude hagi esitas hageja maakohtule 10.03.2015. Maakohus leidis, et hagi aegumine peatus 10.05.2014 – 04.06.2014, mil toimusid läbirääkimised. Maakohtu hinnangul oli aegumine peatunud ka 20.01.2015 – 29.01.2015. Tallinna Üürikomisjoni 29.01.2015 otsusest nähtub, et 20.01.2015 toimunud üürikomisjoni istungil teatas JP (kes oli üürikomisjoni menetluses vastustaja), et tal on kahju hüvitamise nõue LP vastu.
18.Hageja leiab, et 10.05.2014 alanud läbirääkimised ei lõppenud 04.06.2014, vaid 17.09.2014. Kolleegium on arvamusel, et tõendamata on hageja seisukoht, et läbirääkimised kestsid 10.05.2014-17.09.2014. Tsiviilasjast nähtub, et 04.06.2014 saatis hageja kostjale ekirja, milles soovis hüvitist eluruumi ja selles asuvate esemete kahjustamise eest. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks sellele mõistliku aja jooksul vastanud. Seega ei saa nõustuda hagejaga, et pärast 04.06.2014 läbirääkimised jätkusid. Asja materjalides on küll hageja esindaja AS 25.09.2014 e-kiri kostjale, mille pealdisest nähtub, et see on esitatud vastuseks kostja esindaja 17.09.2014 tagatisraha tagastamise nõudele. 17.09.2014 e-kirja tõendina esitatud ei ole, mistõttu ei ole tõendatud, et kostja pidas 17.09.2014 läbirääkimisi hageja kahjunõude üle. Aga ka juhul, kui oleks tõendatud, et kostja pidas 17.09.2014 läbirääkimisi kahjunõude üle, ei saaks asuda seisukohale, et aegumine oli peatunud perioodil 10.05.2014 - 17.09.2014. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-10-11 p-s 10 selgitanud, et olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõppeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta. Ringkonnakohus leiab, et kostja 17.09.2014 e-kirja ei saaks käsitleda vastamisena mõistliku aja jooksul hageja 04.06.2014 e-kirjale. Kolleegiumi hinnangul on mõistlikuks ajaks teisele vastamiseks mitte enam kui 14 päeva. Seega oli aegumine täiendavalt peatunud 14 päeva. Kui oleks tõendatud, et kostja pidas 17.09.2014 läbirääkimisi hageja kahjunõude üle, siis oleks aegumine 17.09.2014 peatunud uuesti. See aga tõendatud ei ole. Kuigi aegumine oli peatunud, lisaks maakohtu poolt tuvastatule, täiendavalt 14 päeva, ei muuda see asjaolu, et kahju hüvitamise nõue on aegunud, kuna hageja ei esitanud nõuet VÕS § 338 lg 1 sätestatud kuue - kuulise aegumistähtaja jooksul.
19.Põhjendamatu on hageja kriitika selle kohta, et maakohus ei käsitlenud tema tasaarvestust. Maakohus lahendas hageja kahju hüvitise nõude. Selle nõude lahendamisel ei olnud vaja hinnata hageja tasaarvestust. Hageja tasaarvestuse kohta tuleb võtta seisukoht sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamisel. Maakohus on 02.06.2015 e-kirjaga pooltele teatanud, et võtab hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude menetlusse (t lk 93). Ringkonnakohus edastab tsiviilasja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude lahendamiseks maakohtule.
20.Ülaltoodule tuginedes ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
21.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ka ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, siis teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 3).
22.Kostja palus hagejalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 420 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kostja esindaja ajakulu ringkonnakohtus oli 3,5 tundi ning tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei
esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud. Samuti on mõistliku suurusega õigusabiteenuse tunnihind. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 420 eurot ning TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.