Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-3727
Tsiviilasi
JP hagi LP vastu kahju hüvitamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.06.2015 otsus (maakohtu otsuses ekslikult märgitud kuupäevaks 09.09.2015) kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JP apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
1500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: JP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma Kostja: LP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Maris Tekkel
Kohtuistungi toimumise aeg
07.12.2015, avalik kohtuistung
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
lepingujärgsele kasutamisele. Hageja ei ole tõendanud mitte ühtegi kostja poolset kohustuste rikkumist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
ajakulu õigusteenuse osas on kokku 2,5 tundi ja vastav menetluskulu kuulub hagejalt väljamõistmisele koos käibemaksuga 300 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg asja tagasisaamisest. Maakohus tuvastas, et hageja sai eluruumi tagasi 09.05.2014. Kahju hüvitamise nõude hagi esitas hageja maakohtule 10.03.2015. Maakohus leidis, et hagi aegumine peatus 10.05.2014 – 04.06.2014, mil toimusid läbirääkimised. Maakohtu hinnangul oli aegumine peatunud ka 20.01.2015 – 29.01.2015. Tallinna Üürikomisjoni 29.01.2015 otsusest nähtub, et 20.01.2015 toimunud üürikomisjoni istungil teatas JP (kes oli üürikomisjoni menetluses vastustaja), et tal on kahju hüvitamise nõue LP vastu.
esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud. Samuti on mõistliku suurusega õigusabiteenuse tunnihind. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 420 eurot ning TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.