Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Kaupo Paal ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.12.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-60886
Tsiviilasi
Laboratory Osaühing hagi Kroom & Kuld OÜ vastu võlgnevuse 5938,72 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.06.2015 otsus (vaheotsus)
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1598 eurot 3 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kroom & Kuld OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Laboratory Osaühing (registrikood 12466169), tehingulised esindajad vandeadvokaat Urmas Kukk ja vandeadvokaadi abi Annely Sepp Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Kroom & Kuld OÜ (registrikood 11954547), seadusjärgne esindaja Ermen Hirv, tehinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni
Istungi toimumise aeg
30.11.2015
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 08.06.2015 otsus (vaheotsus) tühistada ning teha uus ostus, millega tunnustada Laboratory Osaühingu nõude põhjendamatust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 449 lg 2 kolmas lause) ning jätta hagi rahuldamata. 1(9)
3.Maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta hageja, Laboratory Osaühingu kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Laboratory Osaühing (hageja) esitas 14.11.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista Kroom & Kuld OÜ-lt (kostja) hageja kasuks 5938,72 eurot ja lisanduva viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt on OÜ Meedia Labor (kustutatud) ja kostja vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt OÜ Meedia Labor (kustutatud) sai tellimuse uuniksõidukite kroom- ja metalldetailide taastamiseks. Kostja on OÜ-le Meedia Labor lepingu alusel väljastanud arve nr 1139 summas 1525 eurot, arve nr 1142 summas 1 500 eurot ja arve nr 1 206 summas 1100 eurot. OÜ Meedia Labor on tööde eest arvete alusel kostjale tasunud kokku 4125 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.
3.18.05.2013 on OÜ Meedia Labor ja hageja sõlminud nõuete loovutamise lepingu, millest tulenevalt loovutas OÜ Meedia Labor kostja vastu kuuluvad nõuded hagejale. 18.12.2013 esitas hageja kostjale nõudeavalduse 6879,74 euro hüvitamiseks tasumise tähtajaga 15.01.2014. Selles nõudeavalduses esitas hageja ka taganemisavalduse seoses kostjapoolsete oluliste lepingurikkumistega võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ning lg 2 p 2, 4 ja 5 ning VÕS 647 lg 3 alusel ning taganes 18.04.2013 sõlmitud töövõtulepingust alates 18.12.2013. Hageja nõuab lepingust taganemisest tulenevalt lepingu alusel üleantu tagastamist summas 4125 eurot, samuti kahjuhüvitise tasumist summas 1 438 eurot ja viivist summas 375,72 eurot. Kostja seisukoht
4.Kostja esitas maakohtule 02.02.2015 vastuse, milles vaidles hagile vastu ning taotles vaheotsuse tegemist. Kostja palus maakohtul hinnata, kas Laboratory Osaühing on võtnud üle OÜ Kroom ja Kuld ning OÜ Meedia Labor (kustutatud) vahel sõlmitud lepingu. 2(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-60886
5.Kostja hinnangul ei ole hageja üle võtnud OÜ Meedia Labor (kustutatud) ja kostja vahel sõlmitud lepingut, sest lepingu ülevõtmine on VÕS § 179 lg 1 järgi võimalik üksnes teise lepingupoole nõusolekul ning kostja pole sellekohast nõusolekut andnud. Seega isegi kui muud eeldused esinevad, ei ole taganemisavaldust esitanud selleks õigustatud isik ning hagejal ei saa olla 18.12.2013 esitatud taganemisavaldusest tulenevaid nõudeid. Kostja hinnangul analoogiliselt eeltoodule on alusetu ka hageja väidetav kahju hüvitamise nõue, kuivõrd see rajaneb taganemisel ning väidetavalt samasisulise töö tellimisest kolmandalt isikult. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus tegi 08.06.2015 vaheotsuse, millega tunnustas hageja poolt 14.11.2014 esitatud hagiavalduses sätestatud nõude põhjendatust.
7.Hageja selgitab, et kuigi tema ja OÜ Meedia Labor (kustutatud) vahel on sõlmitud nõude loovutamise leping, siis sai hageja siiski lepingu pooleks seoses ettevõtte üleminekuga OÜ-s Meedia Labor Laboratory Osaühingusse. Ettevõtte üleminekut kinnitavad: äriühingute tegevusalade kattumine (vanasõidukite taastamine, reklaam); äriühingute töötaja ja juhatuse liikme kattumine (PR); tööruumide üürilepingu üleandmine; tööruumide valveteenuse lepingu üleandmine turvafirmaga G4S; sidelepingute üleandmine operaatorfirmadega Elisa, Elion (telefoninumbrid jäid samaks); klientide üleandmine; töövahendite üleandmine.
8.OÜ Meedia Labor (kustutatud) ja hageja vahel on 18.05.2013 allkirjastatud nõuete loovutamise leping, mille esemeks on kõik nõuded, mis tulenevad 18.07.2011 OÜ Meedia Labor ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust, muuhulgas kostja poolt esitatud arvete alusel OÜ Meedia Labor poolt tasutud summad 4 125 euro ulatuses ning nõuded, mis tulenevad detailide Poola ja tagasi Eestisse transportimise ning Poolas detailide uuesti kroomimise lisakulutustest.
9.Maakohus asus seisukohale, et hageja on saanud OÜ Meedia Labor (kustutatud) ja kostja vahel sõlmitud lepingu pooleks seoses ettevõtte üleminekuga. Ettevõtte üleminekul ei ole seadusandja kehtestanud tehingu tegemise kirjalikku vormi, seega võib ettevõtte ülemineku tehingu sõlmida ka suuliselt. Ettevõtte ülemineku tuvastamise lahendamisel hindas kohus järgmisi kriteeriume: - ettevõtte liik (mõlemad ettevõtted on liigilt osaühingud); - sarnane ärinimi (OÜ Meedia Labor ja Laboratory Osaühing); - sama tegevuskoht (mõlemal ettevõttel on arvetel märgitud aadressiks Merivälja tee 24, Tallinn); - ettevõtte sidevahendite kattuvus (mõlemal ettevõttel on telefoni nr XXX, sarnased e-posti aadressid- [email protected] ja [email protected]); - ettevõtte juhtorgani liikmete kattuvus (PR); - ettevõtte kinnis- ja vallasvara üleminekut (OÜ-le Meedia Labor kuulunud sõiduauto ümbervormistamis taotlus Laboratory Osaühingu nimele); 3(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-60886 -
-
majandustegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut (vanasõidukite taastamine, reklaami vahendamine meedias); majandustegevuse peatumise aega ülemineku perioodil (majandustegevus ei ole ettevõtte üleminekul peatunud nähtuvalt hageja poolt kohtule esitatud G4S Eesti AS ja Trio LSL AS arvetest); kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus (hageja poolt esitatud Trio LSL AS-ile esitatud arvete jätkuvus).
10.Maakohtu hinnangul leidis tõendust, et OÜ Meedia Labor (kustutatud) ja hageja tahteks oli ettevõtte üleminek tervikuna. Seega andis OÜ Meedia Labor (kustutatud) kostja vastu oleva nõude ettevõtte üleminekul üle hagejale ning VÕS § 182 lg 2 tulenevalt ei ole ettevõtte ülemineku raames toimunud lepingu üleminekuks vaja teise lepingupoole (st kostja) nõusolekut. Apellatsioonkaebus
11.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 08.07.2015 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada.
12.Maakohtus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-s 3 sätestatut. Hageja esitas kohtule 17.02.2014 seisukoha, milles tugines ettevõtte üleandmisele. Antud menetlusdokumenti ning sellele lisatud tõendeid ei edastatud kostjale ei hageja ega kohtu poolt ning ei tehtud nähtavaks ka e-toimikus. Menetlusnormi selline rikkumine on kaasa toonud ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise (VÕS § 180 ja § 182), sest käesolevas asjas on jäänud välja selgitamata olulised asjaolud ning ebaõigesti tuvastatud ettevõtte üleminek.
13.Tuginedes TsMS § 652 lg-le 4 ja 5 palub kostja ringkonnakohtul ümber hinnata maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, mis seonduvad ettevõtte üleminekuga. Kostjal ei olnud võimalust maakohtus enda seisukohta antud asjaolu ja sellega seotud tõendite kohta esitada.
14.Maakohus asus seisukohale, et kuna seadus ei näe ette ettevõtte ülemineku tehingu kohustuslikku vormi, võib ettevõtte ülemineku tehingu sõlmida ka suuliselt. Hageja ei ole menetluses täpsustanud ning see ei nähtu ka kohtuotsusest, millisel ajahetkel ettevõtte üleminekus kokku lepiti ning millal ettevõtte üleminek toimus. Kostja hinnangul pole hageja tõendanud ettevõtte üleminekut ning esitatud väidete ja asjaolusid tõendavate tõendite pinnalt ei ole võimalik sellist järeldust teha. Ettevõtte ülemineku kui sellise tuvastamiseks on esmalt vaja välja selgitada, mida on võimalik vaidlusaluse ettevõttena võimalik käsitada. Ettevõtte koosseisu väljaselgitamine on oluline, kuna ettevõtte üleandmisega lähevad vastavalt VÕS § 180 lg-le 2 kaasa üksnes ja ainult ettevõtte majandamisega seotud õigused, kohustused ja lepingud. Ainuüksi selle tuvastamine, et väidetav omandaja kasutab samu ruume ja müüb samu kaupu kui ettevõtte võõrandaja, et töötajad kattuvad osaliselt, ärinimed on sarnased ning isikute on seotud juhtorganite kaudu, ei anna alust VÕS § 182 kohaldamiseks.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-60886 Hageja tugineb peamiselt sarnastele asjaoludele ning sedagi suures osas paljasõnaliselt. Kostja on seisukohal, et Meedia Labor OÜ (kustutatud) tegevus lõppes, vara likvideeriti ning ei ole alust toimiva ja tervikliku majandusüksuse üleandmisest, seda enam, et kogu väidetav majandustegevuse sisu seondub AS-le Trio LSL reklaamteenuse osutamises.
15.Hageja on esitanud paljasõnalise väite, et Meedia Labor OÜ (kustutatud) tegevusalaks oli vanasõidukite taastamine ja reklaam. OÜ Meedia Labor viimane majandusaasta aruanne esitati äriregistrile 2009. aasta kohta ning hageja pole siiani majandusaasta aruannet esitanud. Seega puuduvad tõendid hageja eeltoodud väite kohta. Vanasõidukite taastamine ei ole olnud väidetava üleantud ettevõtte tegevusalaks. Antud tegevusala pole võimalik omistada ka hagejale.
16.Isegi kui ettevõtte üleminek on toimunud, siis on kostja seisukohal, et vaidlusalune leping ei kuulunud üleantud ettevõtte koosseisu. Seda kinnitab ka hageja arusaam nõudest. Hageja ei ole ei hagiavalduses ega ka kohtumenetlusele eelnevalt tuginenud asjaolule, et hageja on omandanud OÜ Meedia Labor OÜ (kustutatud) ettevõtte ning selle koosseisus läks üle ka vaidlusalune leping. Hageja esitas sellekohase väite pärast seda, kui kostja tugines asjaolule, et kujundusõiguseid saab teostada üksnes lepingu pool ning hageja ei ole lepingu pooleks. Hageja arusaama kohaselt on ta saanud nõudeõiguse nõude loovutamise tulemusel. 18.05.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingus pole viidatud ettevõtte üleandmisele ega sellega seonduvalt lepingu üleandmisele. Eelneva tõttu leiab kostja, et väited seoses ettevõtte üleandmisega on otsitud. Asjaoludest nähtub hageja tegevusalana reklaami osutamine ning sama tegevusala on omistatav ka OÜ-le Meedia Labor (kustutatud). Vaidlusalune leping ei seondu reklaamiteenuse osutamisega, mistõttu ei saanud see kuuluda ettevõtte kui terviklikult toimiva majandusüksuse koosseisu, mis on väidetavalt üle antud hagejale. Hageja pole menetluses esitanud mitte ühtegi lepingut, millest nähtuks ettevõttega seotud lepingute üleandmine.
17.Hageja on esitanud väite ka tööruumide üürilepingu ja valvelepingu üleandmise kohta hagejale aga ei ole esitanud vastavate väidete tõendamiseks vastavaid aluslepinguid. Valvelepingu puhul pole võimalik aru saada, millisele objektile valveteenust osutatakse ning see ei pruugi seonduda hageja poolt kasutatavate väidetavate tööruumidega. Need ei ole asjaoludeks, mis kinnitavad ettevõtte üleminekut. Juhul, kui lähtuda, et hageja tööruumideks on Merivälja 24, Tallinn asuvad ruumid, siis antud aadressil asuvad Pirita linnaosa valitsus, erinevad kaubanduspinnad ning kaks korteriomandit. Seega on võimalik antud aadressi seostada üksnes reklaamiteenuse osutamisega seotud tegevusalaga, aga mitte hageja paljasõnaliselt väidetud teise tegevusalaga.
18.Sõiduki VAZ 2103 ümberregistreerimine on toimunud vastavalt lisatud tõenditele 15.05.2015 võõrandamislepingule. Seda lepingut pole hageja kohtule esitanud. Antud sõiduki üleandmine ei ole samastatav ettevõtte üleandmisega ega ole sellest tuletatav
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-60886 ka vaidlusaluse lepingu üleandmine ettevõtte koosseisus. Tegemist on üksnes OÜ Meedia Labor (kustutatud) tegevuse lõppemisest tingitud vara üleandmisega. Vastustaja seisukoht
19.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus (vaheotsus) tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtul võimalik teha TsMS § 449 lg 2 kolmanda lause kohane uus otsus, millega tunnustada nõude põhjendamatust ning jätta hagi rahuldamata. Seoses lõppotsuse tegemisega tuleb lahendis jaotada ka menetluskulud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
21.Maakohus on teinud TsMS § 449 lg 1 kohase vaheotsuse seoses hageja poolt esitatud väidetega vaidlusaluse töövõtulepingu ülevõtmise kohta hageja poolt ja (alternatiivselt) OÜ Meedia Labor (kustutatud) ettevõtte ülemineku kohta hagejale. Kostja on nendele väidetele vastu vaielnud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kui väidetud lepingu ülevõtmist VÕS § 179 lg 1 kohaselt ega ettevõtte üleminekut (VÕS § 180-185) ei ole toimunud, ei oleks hageja nõude rahuldamine muudele hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik, isegi kui eeldada nende faktiliste väidete õigsust. Sellisel juhul ei oleks hagejal võimalik kasutada töövõtulepingust tulenevaid kujundusõigusi (sh lepingust taganeda) ega esitada sellest tulenevaid nõudeid.
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, mille kohaselt ei ole lepingu ülevõtmine tõendamist leidnud. VÕS § 179 lg 1 järgi oleks lepingupoole poolt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmine võimalik üksnes teise lepingupoole nõusolekul, mida esitatud asjaolude ja tõendite põhjal pole praegusel juhul võimalik tuvastada. Samas on maakohus ringkonnakohtu arvates hinnanud asja lahendamisel ettevõtte üleminekut puudutavas osas ebaõigesti tõendeid ning eksinud VÕS § 182 normide kohaldamisel. Seetõttu on maakohus jõudnud nõude põhjendatuse osas ka ebaõigetele lõppjäreldustele. Lisaks ei vasta otsus osaliselt TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele.
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 1 esimese lause järgi võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste (ja nendega koos üleminevate kohustuste) üleminekut reguleeritakse VÕS § 182 lg-tes 1 ja 2. VÕS § 182 lg 1 esimese lause järgi antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-60886 järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine. See ei pea toimuma tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-10, p-d 12 ja 13). TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud spetsialiteedi põhimõtte kohaselt tuleb iga ettevõttesse kuuluv õigus üle anda eraldi käsutustehinguga. Üleminekuga on kohtupraktika kohaselt tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on majandustegevus põhi- või kõrvaltegevusena (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-131-11, p 10 koos seal viidatud Euroopa Kohtu praktikaga).
24.Väitele, et ettevõte on üle läinud, on praegusel juhul tuginenud hageja. Seega on TsMS § 230 lg-st 1 lähtuvalt ka hageja kohustus tõendada neid asjaolusid, millele selline väide tugineb. Maakohtu järelduste kohaselt on ettevõtte üleminek leidnud tõendamist. Ringkonnakohus selles osas maakohtuga ei nõustu. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja usutavalt tõendanud, et ettevõte oleks üle läinud. Kohus märgib, et vastavate asjaolude tõendamine ei tohiks olla hagejale objektiivselt keerukas, kuna asjakohane teave ja tõendid peaksid eelduslikult olema tema valduses.
25.Asjaolud, millega hageja seostab OÜ Meedia Labor (kustutatud) ettevõtte üleminekut, on hageja välja toonud 17.02.2015 maakohtule esitatud menetlusdokumendis (I kd, tl-d 120-121). Ettevõtte üleminekut kinnitab hageja hinnangul äriühingute tegevusalade kattumine, äriühingute töötaja ja juhatuse liikme kattumine, tööruumide üürilepingu üleandmine, tööruumide valveteenuse lepingu üleandmine, sidelepingute üleandmine operaatorfirmadega (telefoninumbrid jäid samaks), klientide üleandmine ja töövahendite üleandmine. Samale menetlusdokumendile on hageja lisanud pangakonto väljavõtted, kinnitamaks kliendi AS TRIO LSL üleminekut ja ning tööruumide valveteenuse lepingu üleminekut hagejale (tl-d 131 ja 133), ning Maanteeameti infosüsteemi väljatrüki, kinnitamaks sõiduki VAZ 2103 OÜ Meedia Labor (kustutatud) nimelt ümberregistreerimist hagejale (tl 132).
26.Kolleegiumi hinnangul on võimalik esitatud tõendite põhjal tuvastada, et hageja kasutab (vähemalt osaliselt) samu sidevahendeid kui OÜ Meedia Labor (kustutatud) (telefoni nr XXX, sarnased e-posti aadressid – [email protected] ja [email protected]) ning et osa OÜ Meedia Labor (kustutatud) vallasvarast (sõiduk VAZ 2103) on üle läinud hagejale. Samuti võib tuvastatuks lugeda, et kõnealuste äriühingute juhatuse liikmeks on/oli PR (mis tähendab juhtorganite liikmete kattuvust). Kostja poolt menetluses avaldatust võib järledada, et kostja seda viimatinimetatud asjaolu vaidlustada ei soovi, sest kostja poolt maakohtu menetluses esitatud vastuväidetes on ulatuslikult käsitletud kostja suhtlust OÜ Meedia Labor (kustutatud) juhatuse liikmega PR.
27.Eelnevas punktis märgitud asjaolud (kogumis) ei anna kolleegiumi hinnangul alust VÕS § 182 kohaldamiseks.
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-60886
28.Maakohus on lisaks tuvastnud arvatel märgitud aadresside alusel äriühingute sama tegevuskoha (Merivälja tee 24, Tallinn), ettevõtte kinnis- ja vallasvara ülemineku, majandustegevuse sarnasuse enne ja pärast üleminekut (vanasõidukite taastamine, reklaami vahendamine meedias), kliendi- ja hankijasuhete jätkuvuse (hageja poolt esitatud Trio LSL AS-ile esitatud arvete alusel), samuti selle, et majandustegevus ei ole ettevõtte üleminekul peatunud. Kolleegiumi hinnangul ei ole võimalik olemasolevate tõendite põhjal selliseid asjaolusid tõendatuks lugeda.
29.Hageja poolt esitatud tõendid ei võimalda järeldada, millised asjad ja õigused väidetava majandusüksuse kui terviku praegusel juhul üldse moodustasid. Äriühingute poolt väljastatud arvetel märgitud kontaktaadresside alusel ei ole võimalik tuvastada, et hageja kasutaks tegevuseks samu ruume (mis OÜ Meedia Labor (kustutatud)), ühe sõiduki võõrandamisest ei saa järeldada ettevõtte kinnis- ja vallasvara üleminekut, samuti ei tõenda üksikute arvete esitamine ja tasumine kliendi- ja hankijasuhete jätkuvust või seda, et majandustegevus ei ole ettevõtte üleminekul peatunud. Maakohtu järelduse osas majandustegevuse sarnasuse kohta ei vasta vaidlustatud otsus TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 nõuetele, sest lahendist ei nähtu tõendid, millele selline kohtu järeldus on rajatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja tõendanud väiteid OÜ Meedia Labor (kustutatud) ega enda majandustegevuse kohta (põhi- või kõrvaltegevusena). Seetõttu puudub ka võimalus otsustada majandustegevuse sarnasuse üle. Hageja esitatud nõuete loovutamise leping (tl-d 23-24) ei toeta väited ettevõtte ülemineku kohta. Kolleegium ei nõustu ka maakohtu järeldusega OÜ Meedia Labor ja Laboratory Osaühingu ärinimede sarnasuse kohta.
30.Eelmärgitut arvestades ei ole ettevõtte üleminek ringkonnakohtu hinnangul tõendamist leidnud. Seetõttu tuleb kooskõlas TsMS § 449 lg 2 kolmanda lausega tunnustada nõude põhjendamatust ning teha (vaheotsusena) lõppotsus.
31.Kolleegium märgib, et toimikust nähtuvalt ei ole maakohus eelmenetluses ettevõtte üleminekuga seotud asjaolusid pooltega arutanud ega selgitanud hagejale kohustust tõendada asjaolusid, millele tema väited tuginevad. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatut. See praegusel juhul siiski ei tingi asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud on saanud pooled vähemalt apellatsioonimenetluses välja tuua. Samuti on pooled saanud esitada ettevõtte üleminekut puudutavaid täiendavaid seisukohti. Ringkonnakohtu istungil on hageja esindaja kinnitanud, et hageja hinnangul on esitatud piisavalt tõendeid ettevõtte ülemineku kohta (tl 178). Seega ei ole hagejal jäänud puuduliku eelmenetluse tõttu olulised tõendid asjas esitamata.
32.Hageja on soovinud ettevõtte üleminekuga seotud asjaolude tõendamiseks vande all seletuse võtmist juhatuse liikmelt PR-lt. Selline tõendi kogumine oleks TsMS § 268 järgi võimalik kostja nõusolekul, mis käesoleval juhul puudub. TsMS § 2681 kohaldamiseks kolleegiumi hinnangul aluseid ei esine. Ringkonnakohus on hageja kõnealuse taotluse lahendanud 21.10.2015 määrusega (tl 174).
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-14-60886
33.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium täiendavalt järgmist. Kohus iseenesest nõustub kostjaga, et isegi kui ettevõtte üleminek oleks toimunud, tuleks asja lahendamiseks täiendavalt tuvastada, kas vaidlusalusest töövõtulepingust tulenevad õigused ja kohustused kuulusid ettevõtte vara hulka. Samas saaks selle lõplikult kindlaks teha siis, kui oleks tuvastatud, millised asjad ja õigused väidetava ettevõtte (majandusüksuse) üldse moodustasid. Kuna maakohtu otsus tühistatakse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu, ei pea kolleegium vajalikuks eraldi käsitleda kostja väited menetlusnormide rikkumise kohta 17.02.2015 menetlusdokumendi kättetoimetamisel.
34.Kolleegium lisab, et kostja on apellatsioonkaebuse esitamisel lähtunud tsiviilasja hinna märkimisel ebaõigesti TsMS § 132 lg-st 1. Tsiviilasja hind apellatsioonkaebuse esitamisel vaheotsuse peale tuleb määrata TsMS § 137 lg 5 järgi. 1⁄4 tsiviilasja hinnast esimeses kohtuastmes moodustab käesoleva juhul 1598,03 eurot. Menetluskulude jaotus
35.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega ning hagi rahuldamata jätmisega, tuleb maakohtu menetluses ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
36.Maakohus ei ole vaidlustatud kohtuotsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud. Selleks puudus ka vajadus, kuna kohus otsustas menetlust jätkata. Samas ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks enne kohtuotsuse tegemist määranud menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks (TsMS § 176 lg 2), samuti pole maakohus määranud tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks (TsMS 176 lg 8). Eelmärgitut arvestades ei määra menetluskulude rahalist suurust apellatsioonkaebuse lahendamisel kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.