lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-4554/18

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 23.12.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-4554/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.12.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1529
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-15-4554

Määruse tegemise aeg ja koht

23.12.2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ele Liiv, Indrek Soots

Kohtuasi

EG hagi Vendi Mööbel OÜ vastu ettemaksu tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.10.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse Vendi Mööbel OÜ apellatsioonkaebus liik 920,28 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad

ja

EG (isikukood

XXXXXXXXXXX),

nende Hageja: lepinguline esindaja advokaat Julia Gramma Kostja: Vendi Mööbel OÜ (registrikood 11401831), lepinguline esindaja Oksana Smirnova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Keelduda Vendi Mööbel OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale.
2.Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Vendi Mööbel OÜ kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja 1(4)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

kestel

ka

Asjaolud

1.EG esitas 24.03.2015 Harju Maakohtule hagi Vendi Mööbel OÜ vastu ettemaksu tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.06.2014 lepingu nr K431N „Eksklusiiv“, mille kohaselt oli kostja kohustuseks valmistada, mõõta, transportida ja paigaldada hageja korteri magamistuppa riidekapp. Kapi eskiisi joonistas kostja lepingu sõlmimise ajal. Kostja tuli hageja juurde mõõtmisi tegema 03.07.2014. Lepingu hind oli 720 eurot, millest 350 eurot tasus hageja kostjale ettemaksuna lepingu sõlmimisel vastavalt lepingu punktile 4. 370 eurot pidi hageja tasuma töö lõpetamise päeval lepingu punkti 5 kohaselt. Kapi paigaldamise käigus selgus, et riidekapi mõõtmed olid valed. Kostja töötaja eemaldas paigaldatud kapi, mille käigus ta kahjustas toa lage. Teistkordsel kapi paigaldamisel kukkus kapi karkassi konstruktsioon kokku ning kukkuvate kapi detailidega said kahjustada seinas olev tapeet, põrand ja televiisor. Suuremate kahjustuste vältimiseks ning osade kapi detailide purunemise tõttu palus hageja kostja töötajal lahkuda. Kuna kostja hageja nõudekirjadele kapp paigaldada ei reageerinud, taganes hageja lepingust. Hageja nõudis kostjalt tasutud ettemaksu tagastamist summas 350 eurot, kahju hüvitamist summas 493,92 eurot ning viivise väljamõistmist summas 14,76 eurot. Hageja täpsustas oma nõuet 07.04.2015, leides endiselt, et lepingu kohaselt tuli kostjal talle tasuda viivist 14,76 eurot. Samas palus hageja mõista kostjalt välja viivise seadusjärgses määras põhinõude summalt 843,92 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja väide, et hageja segas kostja töötajat kapi paigaldamisel, ei vasta tõele. Kostja ei teinud hagejale märkusi ka selle kohta, et tuba ei olnud nõuetekohaselt ette valmistatud.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ebaõnnestus 07.07.2014 kapi paigaldamine hagejast tulenevatel asjaoludel, sest hageja ise oli kostjale andnud kapi mõõdud. Hea usu põhimõttest tulenevalt oli kostja valmis tegema uue kapi. Hagejal oleks tulnud kogu töö eest tasuda kostjale enne kapi paigaldamist 07.07.2014, kuid selle kohustuse jättis hageja täitmata. 10.07.2014 toimus teistkordne kapi paigaldamine, kuid hageja segas kostja töötajat. Kostja töötajal kukkus seetõttu käest kapi detail, mis vigastas televiisorit. Kostja töötaja parandas koheselt televiisori, kuid hageja nõudis tema lahkumist. Hageja oli rikkunud lepingut, sest ta segas kostja töötajat ega valmistanud paigaldamiseks ruumi ette, kuna ruumis asus televiisor. Kostja tööks oli lepingu järgi mööbli valmistamine. Ülejäänu osas oli tegemist lisateenusega. Kapp sai valmis ja järelikult kostja täitis oma lepingulised kohustused. Lõpetamata jäi ainult kapi paigaldamine hagejast tulenevatel põhjustel. Kostja oli töö hagejale üle andnud ning kapi juhusliku kahjustumise või hävimise riisiko oli hagejale üle läinud. Kapi karkass kukkus ebapiisava kinnituse tõttu kokku pärast seda, kui kostja töötaja oli hageja juurest lahkunud, kuid selle eest kostja ei vastuta, sest hageja võttis endale ise riski paigaldustööst loobudes. Hagejal puudus alus lepingust taganemiseks.

2(4)

3.Maakohus tegi 30.10.2015 otsuse, millega rahuldas hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 858,68 eurot ning viivise põhinõude summalt 843,92 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest 24.03.2015 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 843,92 eurot. Hageja menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1275,55 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal oli õigus kostja lepinguliste kohustuste olulise rikkumise tõttu lepingust taganeda ning nõuda kostjalt tasutud ettemaksu tagastamist summas 350 eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja kahjustas kapi paigaldamisel hageja korterit ning hagejale kuuluvat televiisorit ning kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale kahjustuste parandamisega seotud kulud. Kohus leidis, et hagejal oli õigus kostjaga sõlmitud lepingust taganeda, nõuda tasutud ettemaksu tagastamist ja kahju hüvitamist. Hageja on põhistanud, miks ta luges kostja rikkumist oluliseks rikkumiseks. Seadusest tulenevalt ei pea tellija üldjuhul töö eest tasuma enne, kui töö on valmis ja talle üle antud. Töövõtjal on kohustus kontrollida tellija juhiseid. Kui oli kokku lepitud kapi paigaldamises ning kapp jäeti nõuetekohaselt paigaldamata, oli samuti tegemist lepingutingimustele mittevastava tööga. Juhul, kui kapp variseb paigaldamise tõttu kokku pärast seda, kui kapp on tarbijale üle antud, vastutab töövõtja endiselt ebaõigest paigaldamisest tulenevate puuduste eest. Kuna televiisor sai kahjustada kapi detaili kukkumise tõttu, on kostja viited hageja lepingu punktist 7 tulenevate kohustuste rikkumisele põhjendamatud. Kostja vastutas nõuetele mittevastava kapi valmistamise eest nii siis, kui kapi mõõtmed olid tema poolt kajastatud joonisel ebaõigesti kui ka siis, kui valmistatud kapp ei vastanud lepingus toodud mõõtudele. Tõendatud on hageja väited, milliste kohaselt purunes kapi karkass 10.07.2014 paigaldamise käigus ja kahjustas seeläbi hageja korterit. Kohus tuvastas, et kostja tekitas kapi paigaldamise käigus hagejale kahju ehk lõhkus televiisori, kahjustas lage, tapeeti ja põrandaliiste. Hageja on esitanud kohtule tõendid, mis tõendavad kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude suurust. Kostja ei ole tõendanud kahju hüvitise vähendamisel aluseks olevaid asjaolusid.
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks menetlemiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Kohus ei ole otsuse tegemisel õigesti tõlgendanud menetluses esitatud tõendeid ja seepärast jõudis valedele järeldustele. Hagejal polnud õigust lepingust taganeda, kuna kostja ei saanud lepingust tulenevaid töid objektil lõpuni viia eelkõige hageja käitumise tõttu. Töötaja VS seletuskirja osas kohus arvestas töötaja ütlusi televiisori vigastamise kohta, kuid eiras sama töötaja ütlusi selle kohta, et hageja ise häiris tööde tegemist. Ka tuleneb samast seletuskirjast, et hageja juhendas kostja töötajaid mööbli paigaldamisel. Meister pidi korterist lahkuma, kuna hageja seda nõudis. Kapi valed mõõdud olid antud hageja poolt. Joonisel (tlk 84) on näha hageja allkiri, mis tõendab, et mõõdud olid poolte vahel kokkulepitud. Maakohtu seisukoht, et hagejal oli õigus lepingust taganeda ei toetu objektiivsetele tõenditele. Hageja ei tõendanud tekitatud kahju. 04.07.2014 Lastory OÜ ja hageja vahel sõlmitud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga (toimiku lk 7 ja 8) pole absoluutse veendumusega tõendatud, millises konkreetses hageja ruumis aadressil XXXXXX XX-X oli tehtud remont.

3(4)

Hagiavalduse juurde lisatud pildid (vigastatud tapeedid, TV, põrand ja sein) on kahtlase iseloomuga ning iseenesest ei tõenda mitte midagi. Tapeetide ja põranda kahjustused võisid juba olla hageja korteris varem. Eksperdi eksperthinnang ei saa omada kohtu jaoks tõenduslikku tähendust, kuna IS ei ole riiklikult tunnustatud ekspert. Lisaks on ekspertiis teostatud rohkem kui neli kuud peale kapi karkassi paigaldamist. Hageja televiisor sai vigastusi seetõttu, et hageja ei valmistanud ruumi ette mööbli paigaldamiseks, jättes televiisori mööbli paigaldamiskoha juurde. Kuna tööde teostamise viivitus oli tingitud ka hageja käitumisest valede mõõtude esitamise tõttu, on põhjendamata maakohtu otsus viiviste arvestamise osas. Määruse põhjendused

5.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 920,28 eurot. Kuna hagihind ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid viisil, mis oleks oluliselt mõjutanud lahendit. Apellandi väitel on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et apellandi väide on põhjendamatu. Maakohus on analüüsinud ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid ja ringkonnakohtul ei ole alust järelduseks, et maakohus on tõendeid selgelt ebaõigesti hinnanud. Asja materjalidest nähtub ka, et maakohus on piisavalt selgitanud kostjale tõendamiskoormist ja vajadust tõendada oma vastuväiteid ning seega ei ole ka selles osas maakohtule midagi ette heita. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ja see tuleb tagastada apellatsioonkaebuse esitajale. Kuivõrd apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektroonselt, siis kaebuse tagastamist paberkandjal ei toimu. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja