2.Mõista kostjalt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks välja 858,68 (kaheksasada viiskümmend kaheksa eurot ja 68 senti) eurot, millest 350 eurot on tasutud ettemaks, 493,92 eurot on kahju hüvitis ja 14,76 eurot on sissenõutavaks muutunud lepinguline viivis.
3.Mõista kostjalt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks välja viivis põhinõude summalt 843,92 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest 24.03.2015.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 843,92 eurot. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt XXXOÜ-lt (registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX) kasuks välja menetluskuludena 1 275,55 (üks tuhat kakssada seitsekümmend viis eurot ja 55 senti) eurot, millest 175 eurot on tasutud riigilõiv, 110,55 eurot tõlkekulud ja 990 eurot hageja õigusabikulud.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt lõppes 04.07.2014.a hageja korteris aadressil XXX, Tallinn, remont. Remondi käigus olid muuhulgas kaetud tapeediga magamistoa seinad, värvitud lagi ja paigaldatud uued põrandaliistud. Hageja ja kostja sõlmisid 13.06.2014.a lepingu nr XXX„Eksklusiiv“, mille kohaselt oli kostja kohustuseks valmistada, mõõta, transportida ja paigaldada hageja korteri magamistuppa riidekapp. Hageja pidi töö eest tasuma vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu alla kirjutamisel koostas kostja riidekapi joonised, milliste kohaselt pidi riidekappi mahtuma torud riiete riputamiseks ja sahtlid.
2.Lepinguline hind riidekapi valmistamise, mõõtmise, transportimise ja paigaldamise eest oli 720 eurot, millest 350 eurot tasus hageja kostjale ettemaksuna lepingu sõlmimisel vastavalt lepingu punktile 4. 370 eurot pidi hageja tasuma töö lõpetamise päeval lepingu punkti 5 kohaselt. Lepingu punkti 2 kohaselt pidi kostja kolme nädala jooksul alates ettemaksu tasumisest ehk hiljemalt 04.07.2014.a valmistama ja paigaldama mööbli karkassi ning seejärel kahe nädala jooksul ehk hiljemalt 18.07.2014.a valmistama ja paigaldama kapi uksed.
3.02.07.2014.a pöördus hageja kostja poole ja oli mures, et kuigi kapp pidi olema paigaldatud juba 04.07.2014.a, ei olnud kostja kirja saatmise ajaks veel mõõtmisi teinud. 03.07.2014.a tuli kostja töötaja hageja juurde, mõõtis toa ning kontrollis joonise vastavust ja sobivust. Kostja alustas kapi paigaldamisega 07.07.2014.a ehk kolmepäevase hilinemisega. Paigaldamise käigus selgus, et riidekapi mõõtmed olid valed ega taganud kapi funktsionaalsust. Kapp oli konstrueeritud liialt kitsana ning riidepuud ei oleks sinna mahtunud. Kostja töötaja eemaldas paigaldatud kapi, mille käigus ta kahjustas toa lage.
4.Hageja võttis ühendust kostjaga ning teatas ebaõnnestunud tööst. Kostja lubas teha uue riidekapi vastavalt kokkulepitud tingimustele. Kostja tegi uue riidekapi joonise, mille kohaselt muudeti kapi mõõtmeid ning suurendati kapi laiust. Teist korda saabus kostja uute mõõtmete alusel valmistatud kappi paigaldama 10.07.2014.a. 10.07.2014.a kukkus kapi karkassi konstruktsioon kokku ning kukkuvate kapi detailidega said kahjustada seinas olev tapeet, põrand ja televiisor. Suuremate kahjustuste vältimiseks ning osade kapi detailide purunemise tõttu palus hageja kostja töötajal lahkuda.
5.29. augustiks 2014.a oli riidekapp endiselt paigaldamata ning hageja kindlustusandja DAS tegi kostjale nõudekirja, milles paluti hiljemalt 14. septembriks 2014.a leping täita ning kapp paigaldada. Samas kirjas teatas hageja talle tekitatud kahju summa tasaarvestamisest lepingu tasuga. Kostja nimetatud nõudekirjale ei reageerinud ega paigaldanud määratud tähtajaks kappi.
6.03.09.2014.a esitas hageja kindlustusandja uue nõudekirja, milles täpsustati hageja kahjunõude suurust ning paluti kapp paigaldada hiljemalt 14. septembriks 2014.a. Hageja teatas, et kui kostja ei teosta kokkulepitud töid täiendavaks tähtajaks, loeb hageja ennast lepingust taganenuks. Kostja ei paigaldanud kappi ka 14.09.2014.a. 06.10.2014.a vastas kostja hageja kindlustusandja nõudele ning esitas hagejale lepingu tasu nõude 370 eurot ja viivise nõude.
7.Hageja nõudis kostjalt tasutud ettemaksu tagastamist summas 350 eurot, kahju hüvitamist summas 493,92 eurot ning viivise väljamõistmist summas 14,76 eurot. Hageja leidis, et ta oli sõlminud kostjaga tarbijatöövõtulepingu VÕS § 635 lg 4 mõistes. Tellitud kapi eskiisi joonistas kostja lepingu sõlmimise ajal. Lepingu punkti 2 järgi oli kapi valmimise tähtaeg kolm nädalat alates ettemaksu tasumisest. Kostja pidi lepingu punkti 2 järgi tulema mõõtmisi tegema hiljemalt 27.06.2014.a ning paigaldama kapi hiljemalt 04.07.2014.a. Kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi, sest ta ei teinud kappi viidatud tähtajaks valmis. Kapi paigaldamine ebaõnnestus 03.07.2014.a valede mõõtmete tõttu ning 10.07.2014.a konstruktsiooni kokku kukkumise tõttu. Hageja leidis, et kostja rikkus lepingut oluliselt, sest riidekapi paigaldamine ebaõnnestus kostja tõttu kahel korral. VÕS § 116 lg 1 ja VÕS § 647 lg 4 alusel võis hageja lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmiseta. Samas andis hageja kostjale täiendava tähtaja kuni 14 septembrini 2014.a, kuid ka selleks ajaks kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud.
8.Hageja ja kostja vaheline leping lõppes 15.09.2015.a hageja poolt lepingust taganemise tõttu. VÕS § 189 lg 1 kohaselt pidi kostja lepingust taganemise tõttu tagastama hagejale ettemaksu 350 eurot. Lepingu punkti 20 kohaselt ei oleks ettemaksu tulnud tagastada vaid juhul, kui leping oleks lõpetatud töövõtjast mittesõltuvate asjaolude tõttu. Käesoleval juhul oli leping lõpetatud kostja rikkumise tõttu. Kostja ei ole ettemaksu vaatamata hageja nõudele tagastanud. Seetõttu nõudis hageja kostjalt tasutud ettemaksu 350 euro väljamõistmist.
9.07.07.2014.a kahjustas kostja töötaja kapi paigaldamisel ja selle eemaldamisel hageja korteri toa lage. 10.07.2014.a kukkus kapi paigaldamisel konstruktsioon kokku, mille tõttu said kukkuvate kapi detailidega kahjustada seinas olev tapeet, põrand ja televiisor. Hageja viitas VÕS § 127 lõikele 1, § 132 lõikele 4 ja leidis, et kostja tekitas hageja korteri laele, seinale, põrandale ja televiisorile kahjustusi, mida oli võimalik parandada remondi tegemisega.
10.Hageja on võtnud kolm pakkumist põranda ja lae remontimiseks ning tapeedi vahetamiseks. XXXOÜ tegi samade tööde osas kõige odavama hinnapakkumise, mille kohaselt on põranda ja lae remontimise ning tapeedi vahetamise maksumus 287 eurot. Kahjustatud tapeedi maksumus on 119. Kahjustatud televiisori „Samsung“ korpuse vahetuse maksumus on Samsungi esindaja OÜ XXXhinnapakkumise kohaselt 87,92 eurot. Seega on hagejale tekitatud kahju suurus kokku 493,92 eurot.
11.Pooltevahelise lepingu punkti 15 alusel kohustus kostja tasuma viivist 0,05% mööbli maksumusest, kui ta viivitab mööbli valmistamisega. Kostja on viivtanud mööbli valmistamise ja paigaldamisega. Lepingu järgi pidi riidekapp valmis olema 04.07.2014. Hageja on lepingust taganenud 15.09.2014, seega viivitas kostja oma kohustuse täitmisega 41 päeva. Viivise summa päevas on 0,36 eurot ning viivise nõue kokku on 14,76 eurot. Kogumis palus hageja kostjalt välja mõista ettemaksu 350 eurot, varalise kahju 493,92 eurot ja lepingulise sissenõutavaks muutunud viivise summas 14,76 eurot. TsMS § 367 alusel palus hageja kostjalt samuti välja mõista viivise seadusjärgses määras põhinõude summalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni, kuid mitte suuremas summas, kui on hüvitamisele kuuluv summa.
12.Hageja täpsustas oma nõuet 07.04.2015.a. Hageja leidis endiselt, et lepingu kohaselt tuli kostjal talle tasuda viivist 14,76 eurot. Samas palus hageja mõista kostjalt välja viivise seadusjärgses määras põhinõude summalt 843,92 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte suuremas summas, kui oli põhinõue.
13.Kostja vastusega hageja ei nõustunud. Hageja osundas, et poolte vahel puudub vaidlus 16.06.2014.a lepingu sõlmimise ja hageja poolt ettemaksu tasumise üle. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja töötaja tuli hageja juurde mõõtmiste tegemiseks 03.07.2014.a ning kostja alustas kapi paigaldamisega 07.07.2014.a. Paigalduse käigus selgus, et mõõtmed on valed. Vaidlus puudub selle üle, et kapi eemaldamise käigus kahjustati hageja korteri lage. Seejärel tegi kostja uued joonised ning alustas teist korda kapi paigaldusega 10.07.2014.a, kuid kapi konstruktsioon kukkus ning kahjustada said tapeet, põrand ja televiisor. Vaidlus puudub selle üle, et hageja taganes lepingust ja esitas kostjale ettemaksu tagastamise ning kahju hüvitamise nõuded, milliseid kostja ei ole täitnud.
14.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et riidekapi mõõdud olid antud hageja poolt. Lepingu sõlmimisel teatas hageja kostjale oma üldised soovid kapi suuruse kohta ning vastavalt sellele koostas kostja esindaja joonised kapi kohta. Joonised on tehtud kostja blanketil ning kostja arvutiprogrammi abil. Asjakohatud on kostja väited, et ta ei pidanud mõõtmisi tegema nädal aega enne kapi paigaldamist. Pooltevahelise lepingu punkti 8 järgi pidi mõõtmine toimuma 1 nädal enne paigaldamiseks. Vaidlus puudub, et kostja tuli hageja juurde mõõtmisi tegema 03.07.2014.a.
15.Hagejale ei olnud mõistetav kostja väide, et mõõtmine ei olnud seotud mööbli valmistamisega. Mõõtmine on vahetult seotud kostja kohustuste täitmisega, sest sellest sõltus töö järgmise etapi täitmine ehk kapi paigaldamine. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et poolte suulise kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma kostjale ülejäänud lepingulise tasu 370 eurot 07.07.2014.a. Hagejal puudus lepingust tulenev kohustus maksta kostjale ülejäänud tasu enne töö valmimist. 07.07.2014.a kostja toodud kapi karkass ei vastanud lepingu tingimustele, sest riidekapi mõõtmed olid valed ega taganud kapi funktsionaalsust. Alusetu on kostja väide, et hageja pidi maksma kostjale ülejäänud tasu enne kapi paigaldamist.
16.Lepingu punkti 2 kohaselt pidi töö tegemine toimuma kahes etapis. Esimeseks etapiks oli kapi karkassi valmistamine kolme nädala jooksul alates ettemaksu tasumisest. Teiseks etapiks oli kapi uste paigaldamine kahe nädala jooksul pärast karkassi paigaldamist. Lepingu punkti 8 kohaselt pidi hiljemalt 10 päeva jooksul enne kapi paigaldamist toimuma mõõtmine. Hageja tasus ettemaksu 16.06.2014.a. Tulenevalt lepingu punktidest 2 ja 8 pidi kostja riidekapist mõõdud tegema hiljemalt 27.06.2014.a ning paigaldama hiljemalt 04.07.2014.a.
17.Vaidlus puudub selle üle, et 04.07.2014.a ei olnud kappi paigaldatud ebaõige mõõtmise tõttu. 10.07.2014.a ei olnud kapp nõuetekohaselt paigaldatud, sest selle konstruktsioon kukkus kokku ning lagunes. Alusetu ja tõendamata on kostja väide, et kapi paigaldamisel 10.07.2014.a segas hageja kostja töötajat ega võimaldanud tal tööd teha. Ajal, mil kostja töötaja paigaldas kappi, viibis hageja teises toas ning tuli magamistuppa alles siis, kui kuulis kapi konstruktsiooni kukkumist. Kostja töötaja pakkus hagejale, et paigaldab uuesti all kukkunud ja kahjustatud kapi, kuid hageja keeldus sellest.
18.10.07.2014.a paigaldamise katsel alla kukkunud ja kahjustada saanud kapi konstruktsioon ei vastanud enam lepingu tingimustele, mistõttu oli hagejal õigus keelduda mittevastava kapi paigaldamisest. Hageja on esitanud pildid, kust nähtub, et konstruktsioon oli purunenud. Põhjendamatu on kostja viide VÕS § 640 lõikele 1 ning väide, et asja kahjustamise riisiko oli 10.07.2014.a hagejale üle läinud. Hageja ei ole 10.07.2014.a. kostjalt tööd vastu võtnud ning seega ei ole asja kahjustamise riisiko hagejale üle läinud.
19.Ebaõige on kostja väide, et televiisor ei saanud kapi kukkumise tagajärjel kahjustusi saanud. Hageja on esitanud kahjustatud televiisori pildi, millest nähtuvad sellised kahjustused, mida ei ole võimalik kõrvaldada „lahtivõetava osa kokkupanemisega“. Kahjustused tekitas kostja ning kostja peab hüvitama kahjustatud televiisori taastamise kulud VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 4 alusel.
20.Alusetud on kostja väited, et tapeedi, põranda ja televiisori kahjustused on tekkinud hiljem ega ole seotud kostja tegevusega kapi paigaldamisel. Kõik fotod kahjustatud esemetest olid kostjale peale juhtumit viivitamatult esitatud. Kuni 16.06.2015.a ei olnud kostja väitnud, et kahjustused ei tekkinud tema tegevuse tõttu. Kuivõrd kostja ei ole varem selliseid vastuväited hagejale esitanud, on kostja omaks võtnud, et seinas olev tapeet, põrand ja televiisor said kahjustada kukkuvate kapi detailide tõttu.
21.Ebaõige on kostja väide, et peale kahte ebaõnnestunud katset soovis ta jätkuvalt kappi paigaldada. Hageja andis 03.09.2014.a kostjale täiendava tähtaja kuni 14.09.2014.a, kuid kostja sellele ei vastanud. Esimene kostja reageering tuli alles 06.10.2014.a, kus kostja nõudis hagejalt 370 euro tasumist ja viivise hüvitamist. Põhjendatud ja lepinguga kooskõlas ei ole kostja arusaam, et hageja peab ootama lepingu täitmisega seni, kuni kostja lepingut täita soovib. Asjakohatud on kostja väited, et ta püüdis lahkarvamusi kokkuleppel lahendada.
22.07.09.2015.a seisukohtades juhtis hageja tähelepanu kostja väidetele, kes enam ei eitanud televiisori kahjustamist oma töötaja tegevuse tulemuna, kuid leidis, et kahju tekkimise eest vastutab hageja, kes ei viinud televiisorit eest ära. Kostja väited hageja poolt lepingu punktis 7 toodud kohustuste rikkumise kohta on põhjendamatud. Lepingu punkti 7 kohaselt tuli hagejal ette valmistada ruum mööbli paigaldamiseks ning mitte seada takistusi kostja töötajatele mööbli paigaldamise ajal. Magamistuba oli riidekapi paigaldamiseks ette valmistatud. Mõlemal korral, kui kappi paigaldati, asusid voodi ja televiisor. Televiisor ei asunud samal seinal, kuhu pidi olema paigaldatud riidekapp, vaid vastasseinal, mistõttu ei seganud see riidekapi paigaldamist.
23.Kui kostja arvates ei olnud tuba tööde teostamiseks valmis, oleks kostja pidanud oma erialastele teadmistele tuginedes hagejat hoiatama ning töid ei oleks tohtinud alustada veendumata, et kõik töö teostamiseks vajalikud tingimused on täidetud. Kostja ei ole hagejale teinud märkusi selle kohta, et tuba ei olnud nõuetekohaselt ette valmistatud. Kostja töötaja käis hageja juures kolm korda ega teinud ühelgi korral märkust, et televiisor tuleks toast välja viia. Hageja ei teadnud ega saanudki teada, et vastasseinal asuv televiisor võib segada tööde teostamist.
24.Kostja väide, et hageja segas kostja töötajat kappi paigaldamisel, ei vasta tõele. Väide on ka põhjendamatu, sest puudub vaidlus selle üle, et 10.07.2014.a oli kapi konstruktsioon kokku pandud, kuid see kukkus ebakvaliteetselt teostatud tööde tulemusel kohe kokku. Ebaõiged on kostja väited, et kapp ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud hageja juhiste tõttu. Hageja ei andnud ega saanud anda kostja töötajale juhiseid kapi kinnitamise kohta. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulene, et kapi paigaldamisel pidi kostja lähtuma hageja juhistest. Lepinguga kohustus kostja paigaldama kapi oma tööjõuga ja oma materjalidega. Puuduvad asjaolud, milliste kohaselt oleks lepingu nõuetekohane täitmine olnud sõltuvuses hageja juhistest. Kostjal pidid olema töö teostamiseks kõik vajalikud erialased teadmised. Hageja viitas ühtlasi VÕS § 641 lõikele 3 ja leidis, et kostja pidi enne kapi paigaldamist veenduma, et ruum on tööde teostamiseks sobiv.
25.Hageja märkis, et kapi detailid on seni tema käes ning ta on palunud kostjal neile järgi tulla, mida kostja seni teinud ei ole. Hageja on valmis kapi detailid kostjale sobival ajal üle andma. Hageja osundas, et kostja võttis 15.06.2015.a seisukohas omaks, et kahjustused tapeedil ja põrandal olid tingitud kapi kukkumisest. 28.11.2014.a vastas kostja hageja kirjale ja kinnitas, et ta on valmis hüvitama kahe tapeedirulli maksumuse.
26.Hageja esitas kohtule tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, mille kohaselt lõppes remont hageja korteris 04.07.2014.a ning korter anti hagejale üle puudusteta. Hageja saatis kostjale ekirja teel asjatundja arvamuse, milles oli kahjustusi detailselt kirjeldatud. Lisaks käis kostja juhatuse liige pärast lepingust taganemist ja kahju hüvitise nõude esitamist hageja korteris ning vaatas üle seinal, põrandal, tapeedil ja televiisoril olevad kahjustused. Kostjal ei olnud kahtlusi selles, et nimetatud kahjustused on tekkinud kapi kukkumise tagajärjel.
27.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 175 eurot, tõlkimise kulud ja õigusabikulud. Hageja tõlkimise kulud kokku olid 110,55 eurot, millest 38,40 eurot kulud töövõtulepingu ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti tõlkimiseks, ning 72,15 eurot hageja seletuse tõlkimiseks. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 130 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide analüüsiks kulus 3 tundi ning summa koos käibemaksuga oli 468 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks kulus 3 tundi ning summa koos käibemaksuga oli 468 eurot. Kohtu 14.09.2015.a kirjaga tutvumiseks, vastuse koostamiseks ja taotluse esitamiseks kulus 2,5 tundi, summa koos käibemaksuga 546 eurot. Täiendava taotluse esitamiseks kulus 1 tund, summa koos käibemaksuga 156 eurot. Kokku olid hageja õigusabikulud 1638 eurot. Hageja palus kostjalt kogumis menetluskuludena välja mõista 1923,55 eurot ning hageja kinnitas, et menetluskulud on seotud käesoleva menetlusega. Kostja vastuväited
28.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus, et ta sõlmis hagejaga 13.06.2014.a lepingu nr K431N, mille kohaselt tellis hageja kostjalt esikumööbli aadressil XXX, Tallinn. Lepingu hind oli 720 eurot, mis lepingu punkti 3 järgi pidi sisaldama mööbli valmistamist, mõõdistamist, transporti ja paigaldamist. Ettemaksu summa oli punkti 4 järgi 350 eurot. Lepingu punkt 8 nägi ette, et mõõdistamine pidi toimuma 1 nädal enne paigaldamist. Lepingule olid lisatud joonis ja materjalide spetsifikatsioonid. Joonistel olid märgitud mööbli üldised mõõdud. Lepingu kohaselt pidi kostja kolme nädala jooksul alates ettemaksu tasumisest ehk hiljemalt 04.07.2014.a valmistama ja paigaldama mööbli karkassi ning seejärel kahe nädala jooksul ehk hiljemalt 18.07.2014 valmistama ja paigaldama mööbli uksed.
29.Kostja leidis, et ta ei olnud kohustatud alustama töövõtulepingu täitmist pärast hageja juures mõõtude võtmist, sest sellist tingimust lepingus ei olnud. Hageja ise pöördus oma mõõtmetega kostja esindusse ning koos disaineriga valmistati joonis. Lepingu punkti 2 kohaselt on lepingu täitmise ajaks 6 nädalat alates ettemaksu laekumisest. Lepingu punktis 8 oli küll märgitud, et mõõtmine toimub mitte hiljem kui 1 nädal enne paigaldamist, kuid tegu oli nn „kontrollmõõtmise-ülevaatamisega“ paigaldamise kohas, et vältida probleeme paigaldamisel. Nimetatud mõõtmine ei olnud seotud mööbli valmistamisega. Seega ei rikkunud kostja oma lepingulisi kohustusi, kui tuli mõõtmeid võtma 03.07.2014.a.
30.Vastavalt lepingu punktile 5 tuli hagejal tasuda ülejäänud summa 370 eurot pärast mööbli valmistamise lõpetamist, kuid mitte hiljem kui üks päev enne paigaldamist. 03.07.2014.a oli tellimus valmis ning hageja kohustuseks oli ülejäänud summa ära maksta. Hageja seda ei teinud. Poolte suulise kokkuleppel lubas hageja tasu maksta hiljemalt 07.07.2014.a. Kostja tuli hagejale vastu ning alustas paigaldamist enne ülejäänud summa saamist. Hageja jättis oma kohustuse täitmata.
31.07.07.2014.a mööbli paigalduse ajal leidis hageja, et mööbel on valesti valmistanud. Kostja leidis, et ta oli tellimuse täitnud korrektselt ning vastavalt hageja soovile. Hea usu põhimõttest lähtudes nõustus kostja valmistama uue kapi omal kulul selleks. Hageja tuli kostja esindusse ning koos disaineriga tehti uus joonis.
32.10.07.2014.a tuli kostja uuesti mööblit paigaldama, kuid paigaldamise ajal häiris hageja pidevalt kostja töötajat. Hageja ropendas, karjus, õpetas mida ja kuidas teha ning häiris töö teostamist. Olles hageja käitumisest häiritud, libises paigaldatava kapi detail kostja töötajal käest ning see riivas televiisori alumist osa, mistõttu kukkus ära selle lahtikäiv plastikust detail. Kostja töötaja pani televiisori detaili koheselt tagasi. Paigaldataval kapil kahjustusi ei olnud. Vastavad asjaolud on kirjeldatud kostja töötaja seletuskirjas. Pärast detaili kukkumist palus hageja kostja töötajal lahkuda. Sellise käitumisega rikkus hageja lepingu punkti 7, mille kohaselt tuli tellijal ette valmistada ruum mööbli paigaldamiseks. Tellija oli kohustatud paigaldamise ajal mitte seadma takistusi kostja töötajatele. Hageja ei valmistanud ruumi ette, sest ta jättis televiisori mööbli paigaldamise koha juurde ning häiris pidevalt kostja töötaja tegevust.
33.Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et kostja süül said kahjustada seinas olev tapeet, põrand ja televiisor. Televiisor ei olnud kahjustatud, sest lahti võetava osa pani kostja töötaja tagasi. Kapi karkass oli paigaldatud ilma kahjustuseta, kuid see ei olnud lõpuni nõuetekohaselt kinnitatud hageja juhiste tõttu. Kostja arvamusel tekkisid ülejäänud kahjustused hiljem, kui kapi karkass kukkus raskuse tõttu maha ning see kahjustas seinas olevat tapeeti, põrandat ja televiisorit. Seega ei olnud kostja süüdi kahjustuse tekkimises, sest hageja ei võtnud tarvitusele meetmeid kahju tekkimise vältimiseks.
34.Kostja soovis hiljem korduvalt leppida hagejaga kokku aega kapi kokkupanekuks, kuid hageja ei soovinud rohkem kostja töötajatega suhelda. Hageja ei lubanud kostjal üle vaadata tekkinud kahju. Kostjal õnnestus alles 2014.a novembris leppida hagejaga kokku vastava aeg.
35.Esialgses vastuses hagile esitas kostja ka vastuhagi. Kostja leidis, et ta on lepingulised kohustused täitnud ning kapi paigaldamine jäi lõpetamata hagejast tulenevatel põhjustel. Paigaldamisest loobus hageja ise juba siis, kui kapi juhusliku hävimise ning kahjustumise riisiko oli hagejale üle läinud 10.07.2014.a VÕS § 640 lg 2 alusel. Hageja häiris kostja töötaja tegevust, mistõttu kuulub kahju hüvitis vähendamisele VÕS § 139 lg 1 alusel. Kostja viitas ka VÕS § 139 lõikele 2 ning leidis, et hageja ise jättis paigaldustöö pooleli enne selle lõpetamist. Hageja ise ei võtnud tarvitusele meetmeid kapi konstruktsiooni tasakaalustamiseks, mistõttu kostja kapi kokku kukkumise eest ei vastuta. Kostja nõudis hagejalt saamata jäänud tasu 370 eurot ja viivist.
36.Kohtule 15.06.2015.a esitatud menetlusdokumendis kordas kostja seniseid vastuväited ega esitanud enam vastuhagi nõuet. Kostja leidis, et tema põhitööks lepingu järgi oli mööbli valmistamine ning ülejäänud tööd olid eraldi tellitavaks teenuseks, mille hind oli lahti kirjutatud materjalide spetsifikatsioonis. Kostja täitis kõik lepingus olevad kohustused: valmistas kapi, tarnis kõik osad hageja aadressile ning alustas kapi paigaldamist. Paigaldamine jäi lõpetamata tellijast tulenevatel põhjustel. 07.07.2014.a oli töö valmis ja vastas lepingu tingimustele.
37.Kostja viitas VÕS § 640 lõigetele 1 ja 2 ning leidis, et ta andis kapi kui töö hagejale üle. Paigaldamisest loobus hageja ise. Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko oli hagejale üle läinud. Samuti leidis kostja, et kahju hüvitis kuulub VÕS § 139 alusel vähendamisele. Hageja ei valmistanud ruumi paigaldamiseks ette, vaid jättis sinna televiisori. Hageja loobus ise paigaldamise teenusest ja palus kostja töötajal lahkuda. Hageja võttis endale riski teades, et paigaldustöö pole lõpetatud.
38.Hagejal ei olnud alust lepingu ülesütlemiseks ning nõue ettemaksu tagastamiseks on põhjendamatu.
39.Kostja esitas oma viimased seisukohad kohtule hilinemisega 22.10.2015.a. Kostja leidis jätkuvalt, et hageja oleks pidanud tasuma teise lepingulise makse enne 03.07.2014.a, kui kostja töötaja tuli tegema mõõtmisi. Kostja samuti leidis, et lepingule lisatud joonisele on märgitud hageja allkiri, mis tõendab, et mõõdud olid poolte vahel kokku lepitud. Hageja esitatud fotost ei saa järeldada, et riidepuud ei mahtunud kappi ära, sest pilt on tehtud nurga alt. Joonise kohaselt
pidi detaili laius olema 500 mm, mis oli piisav.
Kohtuotsuse põhjendused
40.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub täielikule rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
41.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ja kostja sõlmisid 13.06.2014.a lepingu, mille kohaselt pidi kostja töövõtjana valmistama, mõõtma, transportima ja paigaldama hageja korterisse riidekapi; 2) lepinguliste tööde kogumaksumuseks oli 720 eurot; 3) hageja pidi enne tööde valmimist tasuma kostjale ettemaksu summas 350 eurot, millise summa hageja tasus; 4) lepingu kohaselt pidi kapi karkass olema valmis ja paigaldatud hageja korterisse 04.07.2014.a ning kapi uksed pidid olema valmis 18.07.2014.a; 5) 03.07.2014.a ilmus kostja hageja juurde kontrollmõõtmisi tegema; 6) kostja ilmus esimest korda kappi paigaldama hageja korterisse 07.07.2014.a; 7) kapi paigaldamine 07.07.2014.a ebaõnnestus kapi ebaõigete mõõtmete tõttu; 8) 10.07.2014.a ilmus kostja teist korda hageja juurde kappi paigaldama; 9) kapi paigaldamise käigus 10.07.2014.a sai kahjustada hageja televiisor; 10) hageja palus kostja töötajal 10.07.2014.a hageja juurest lahkuda; 11) pärast 10.07.2014.a kostja hageja juurde kapi paigaldamiseks enam ei ilmunud; 12) kapi karkassi detailid jäid hageja valdusesse.
42.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus kostja lepinguliste kohustuste olulise rikkumise tõttu lepingust taganeda ning nõuda kostjalt tasutud ettemaksu tagastamist summas 350 eurot. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostja kahjustas kapi paigaldamisel hageja korterit ning hagejale kuuluvat televiisorit ning kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale kahjustuste parandamisega seotud kulud.
43.Hageja leidis, et tal oli õigus lepingust taganeda, sest kostja rikkus lepingut oluliselt. Kostja ei täitnud lepingut selles toodud tähtajaks ega hiljem. Kapi karkassi paigaldamine ebaõnnestus 07.07.2014.a seetõttu, et kostja oli teinud kapi valedes mõõtudes ning mõõtusid ei olnud kostjale andnud hageja. 10.07.2014.a kukkus paigaldatud kapi karkass katki ning kapi detailid said vigastada. Samuti kahjustati kapi karkassi kukkumise tõttu hageja televiisorit, mida ei olnud võimalik koheselt remontida. Kapi paigaldamise käigus said kahjustada hageja korteri lagi, tapeedid ja põrandaliistud, mistõttu pidi hageja tellima remonditööd. Hageja andis kostjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja, kuid kostja ei täitnud lepingut ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta pidi kogu lepingulise tasu ära maksma enne kapi paigaldamist. Kostja väited selle kohta, et hageja segas kapi paigaldajat ega valmistanud ruumi ette, on paljasõnalised. Televiisor ei takistanud kapi paigaldamist. Vastupidisel juhul oleks kostja ise pidanud sellele hageja tähelepanu juhtima. Hageja nõudis kostjalt ettemaksu tagastamist ning kinnitas, et on valmis tagasi andma kostjale kapi karkassi detailid. Samuti nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 493,92 eurot.
44.Pooltevahelise lepingu punkti 15 alusel tuli kostjas tasuda viivist 0,05% mööbli maksumusest, kui ta viivitab mööbli valmistamisega. Kostja oli alates 04.07.2014 (mis oli lepinguline tähtaeg) kuni 15.09.2014.a (mis oli hageja poolne lepingust taganemise aeg) hageja hinnangul viivitanud kokku 41 päeva. Viivise summa päevas on 0,36 eurot ning hageja viivise nõue kokku oli 14,76 eurot. Samas palus hageja mõista kostjalt välja viivise seadusjärgses
määras põhinõude summalt 843,92 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte suuremas summas, kui oli põhinõue.
45.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et 07.07.2014.a ebaõnnestus kapi paigaldamine hagejast tulenevatel asjaoludel, sest hageja ise oli kostjale andnud kapi mõõdud. Hea usu põhimõttest tulenevalt oli kostja valmis tegema uue kapi. Hagejal oleks tulnud kogu töö eest tasuda kostjale enne kapi paigaldamist 07.07.2014.a, kuid selle kohustuse jättis hageja täitmata. 10.07.2014.a toimus teistkordne kapi paigaldamine, kuid hageja segas kostja töötajat. Kostja töötajal kukkus seetõttu käest kapi detail, mis vigastas televiisorit. Kostja töötaja parandas koheselt televiisori, kuid hageja nõudis tema lahkumist. Hageja oli rikkunud lepingut, sest ta segas kostja töötajat ega valmistanud paigaldamiseks ruumi ette, kuna ruumis asus televiisor.
46.Kostja leidis, et tema tööks oli lepingu järgi mööbli valmistamine. Ülejäänu osas oli tegemist lisateenusega. Kapp sai valmis ja järelikult kostja täitis oma lepingulised kohustused. Lõpetamata jäi ainult kapi paigaldamine hagejast tulenevatel põhjustel. Kostja leidis, et ta oli töö hagejale üle andnud ning kapi juhusliku kahjustumise või hävimise riisiko oli hagejale üle läinud. Kapi karkass kukkus ebapiisava kinnituse tõttu kokku pärast seda, kui kostja töötaja oli hageja juurest lahkunud, kuid selle eest kostja ei vastuta, sest hageja võttis endale ise riski paigaldustööst loobudes. Kostja leidis, et hagejal puudus alus lepingust taganemiseks.
47.Kohus osundab esmalt, et vastusena hagiavaldusele esitas kostja 08.06.2015.a vastuhagi. Kohus jättis vastuhagi selles esinevate puuduste tõttu käiguta (toimiku lk 99). Vastuseks kohtu selgitustele esitas kostja 15.06.2015.a ainult vastuse hagiavaldusele, esitamata enam vastuhagi. Kohus palus kostjal selgitada, kas või milline seisukoht on kostjal vastuhagi suhtes (toimiku lk 117) ning kostja teatas kohtule 16.06.2015.a, et ta soovib vastuhagist loobuda. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas asjas ei olnud kohus vastuhagiavaldust menetlusse võtnud ning kostja tegelikuks eesmärgiks oli vaielda hageja nõudele vastu, ei olnud käesolevas menetluses eraldi vajalik vastu võtta vastuhagist loobumist. Kohus käsitleb kostja seisukohti käesolevas vaidluses ainult vastusena vastuhagile.
48.Kohus leiab, et käesolevas asjas oli hagejal õigus kostjaga sõlmitud lepingust taganeda, nõuda tasutud ettemaksu tagastamist ja kahju hüvitamist. VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 4 järgi ei ole lepingust taganemine üldjuhul lubatud ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. Käesolevas asjas on hageja põhistanud, miks ta luges kostja rikkumist oluliseks rikkumiseks. Vaatamata sellele andis hageja kostjale lepingu täitmiseks täiendava tähtaja.
49.VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Seega juhul, kui lepingust on kehtivalt taganetud, on ettemaksu tasunud lepingupoolel õigus nõuda ettemaksu tagastamist.
50.VÕS § 635 lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Kohus leiab, et poolte väidetest ja asjas kogutud tõenditest nähtuvalt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul tegemist tarbijatöövõtulepinguga.
51.VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 5 sätestab, et tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Seega tuleneb seadusest, et tellija ei pea üldjuhul töö eest tasuma enne, kui töö on valmis ja talle üle antud.
52.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta VÕS § 641 lg 2 p 1 järgi lepingu tingimustele muuhulgas siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 641 lg 3 sätestab, et töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Seega on töövõtjal kohustus kontrollida tellija juhiseid. VÕS § 641 lg 4 sätestab, et tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Eeltoodust tuleneb, et kui oli kokku lepitud kapi paigaldamises ning kapp jäeti nõuetekohaselt paigaldamata, oli samuti tegemist lepingutingimustele mittevastava tööga.
53.VÕS § 642 lg 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Seega juhul, kui kapp variseb paigaldamise tõttu kokku pärast seda, kui kapp on tarbijale üle antud, vastutab töövõtja endiselt ebaõigest paigaldamisest tulenevate puuduste eest.
54.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Eeltoodust tuleneb, et lepingule mittevastava töö tegemisel on tarbijal õigus nõuda töövõtjalt puuduste kõrvaldamist või uue töö tegemist.
55.Lisaks sätestab VÕS 640 lg 1, et tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. VÕS § 640 lõikest 2 tuleneb, et töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Antud sätte kohaselt ei vastuta töövõtja sellise juhusliku hävimise või kahjustumise eest, mis on toimunud kummastki lepingupoolest sõltumatu asjaolu tagajärjel. Kui aga hävimine või kahjustumine toimub ühe lepingupoole tegevuse või tegevusetuse tagajärjel (sõltumata sellest, kas selline käitumine oli vabandatav või mitte), ei ole tegemist juhusliku hävimisega ja VÕS § 640 kohaldada ei saa.
56.Eeltoodud sätteid arvestades selgitas kohus kostjale 14.08.2015.a pöördumises (toimiku lk 137-138) vajadust tõendada oma väiteid selle kohta, et kapi joonised esitas kostjale hageja või et kostja kontrollis talle esitatud hageja juhiseid enne kapi valmistamist piisavalt. Kohus selgitas kostjale vajadust tõendada, et tema töötaja tegevuse tulemusena televiisor ei purunenud. Samuti selgitas kohus kostjale vajadust põhistada ja tõendada, kuidas ei vastuta kostja kapi karkassi kukkumise eest olukorras, kus tema töötaja väidetavalt lahkus hageja korterist, jättes karkassi nõuetekohaselt kinnitamata. Kohus selgitas kostjale VÕS § 640 sisu. Kohus selgitas kostjale, et kui viimase hinnangul oli kahjustusi võimalik kõrvaldada oluliselt väiksemate kuludega, oleks kostjal tulnud neid väiteid tõendada. Kohus andis kostjale täiendavalt aega oma seisukohtade põhjendamiseks ja tõendamiseks, kuid kostja ei esitanud kohtule täiendavaid sisulisi selgitusi ega tõendeid.
57.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 04.07.2014.a kirjutasid hageja ja OÜ XXXalla tööde üleandmise akti (toimiku lk 7, tõlge eesti keelde, lk 8). Akti kohaselt võttis hageja vastu üldehituslikud ja viimistlustööd aadressil XXX. Seega on tõendatud hageja väited, et vahetult enne kapi paigaldamist oli ta teostanud oma korteris remondi.
58.Hageja ja kostja olid 13.06.2014.a sõlminud lepingu (toimiku lk 9, tõlge lk 10), mille kohaselt tuli kostjal teha hagejale mööbel. Lepingu punkti 2 järgi oli mööbli valmistamise tähtajaks 3 nädalat karkassi osas ja sellele lisaks 2 nädalat uste osas kahe nädala jooksul alates ettemaksu tasumisest. Lepingu punkti 3 järgi oli tellimuse summaks 720 eurot. Lepingus oli märgitud: „Summa sisaldab mööbli valmistamist, mõõtmist, paigaldamist ja transporti“. Seega nägi leping ette, et kostja kui töövõtja töö sisaldas lisaks kapi valmistamisele ka selle paigaldust ja transporti. Kostja töö oleks olnud nõuetekohaselt teostatud, kui kostja oleks valmistanud kapi, transportinud selle hageja korterisse ja paigaldanud nõuetekohaselt. Lepinguga ei ole kooskõlas kostja väited, et töö tegelikuks sisuks oli ainult kapi valmistamine.
59.Lepingu punkti 4 järgi oli ettemaksu summa 350 eurot. Lepingu punkti 5 kohaselt tuli hagejal kui tellijal tasuda 370 eurot pärast mööbli valmistamise tööde lõpetamist, aga mitte hiljem kui üks päev enne paigaldamist. Kostja väitis, et hageja jättis antud kohustuse täitmata. Samas väitis kostja vastuoluliselt, et pooltevahelise suulise kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma teise poole lepingu tasust pärast kapi paigaldamist. Kohus leiab, et pooltevahelise vaidluse lahendamisel ei oma iseenesest tähtsust see, millal oleks hageja pidanud tasuma teise osa lepingulisest maksest, sest kostja ei ole viidanud ega väitnud, et tal oleks olnud õigus jätta lepingulised kohustused täitmata teise osamakse tasumata jätmise tõttu. Samas leiab kohus, et kui kostja oleks vaidluse lahendamisel tuginenud lepingu punktile 5, oleks tegemist olnud tühise tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 3 p 21 kohaselt on tühiseks tüüptingimus, kus nähakse ette teise lepingupoole kohustus tasuda ebamõistlikult suur ettemaks enne seda, kui tingimuse kasutaja oma kohustuse täidab. Olukorras, kus hageja oleks pidanud enne kapi paigaldamist ehk enne kogu töö valmimist ja talle üleandmist pidanud tasuma kogu lepingulise summa ettemaksuna, oleks ilmselgelt tegemist olnud ebamõistlikult suure ettemaksuga. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisust tuleb kohtul hinnata sõltumata poolte väidetes (RK TKo 3-2-1-106-13, p 24). Samas ei vaidle pooled selle üle, et hageja ei tasunud teist osa lepingulisest tasus enne kapi paigaldamist ning kostja alustas kapi paigaldamisega.
60.Pooltevahelise lepingu punkti 7 järgi kohustus hageja tellijana valmistama ette ruumi mööbli paigaldamiseks ning mitte seadme takistusi kostja töötajatele mööbli paigaldamise ajal. Antud lepingulisest kohustusest ei selgu, millisel viisil täpselt pidi hageja ruumi ettevalmistama ning milles seisnes konkreetselt hageja kohustus mitte segada kostja töötajat. Kohus nõustub siinkohal hageja väidetega, et kui ruumi teises seinas asuv televiisor oleks seganud kapi paigaldamist, oleks kostja pidanud sellele hageja tähelepanu juhtima enne paigaldamist. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks juhtinud hageja tähelepanu vajadusele eemaldada ruumist televiisor enne 07.07.2014.a või enne 10.07.2014.a toimunud paigaldamist. Samuti ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, kuidas ruumis asuv televiisor segas kapi paigaldamist. Vaidlus puudub selle üle, et televiisor sai kahjustada kapi detaili kukkumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et kostja viited hageja lepingu punktist 7 tulenevate kohustuste rikkumisele on põhjendamatud.
61.Lepingu punkt 15 nägi ette, et tootja süül mööbli valmistamise viivituse korral tuli viimasel tasuda viivist 0,05% iga tööpäeva eest mööbli hinna summast (paigalduseta ja transpordita). Pooled ei vaidle antud asjas selle üle, et kapi karkass pidi olema valmis ja paigaldatud juba 04.07.2014.a, kuid tähtaegselt kostja hagejale kappi ei paigaldanud ning esimese paigaldamisega alustas kostja alles 07.07.2014.a. Seega loeb kohus põhjendatuteks hageja väited, et kostja rikkus lepingus toodud tähtaega.
62.Lepingu punkt 18 nägi ette, et kui tellija loobub tootja teostatavatest mõõtmistest, ei vastuta
viimane ruumi mööbli paigaldamise võimatuse eest. Hageja poolt kohtule esitatud lepingule oli lisatud kavandatud kapi pilt ilma mõõtudeta (toimiku lk 11). Samuti oli lepingule lisatud blanketil koostatud joonised (toimiku lk 12-13). Kostja esitas kohtule omakorda joonise koos mõõtudega (toimiku lk 84) ja väitis, et antud joonis oli lisatud lepingule ning et mõõdud joonisel esitas kostjale hageja, mida pidi tõendama hageja allkiri joonisel. Samuti esitas kostjale kohtule tellimuse kirjelduse (toimiku lk 85), milles olid märgitud kapi materjal. Kostja väitis, et tegemist oli lepingu juurde kuuluva dokumendiga.
63.Kostja esitatud tõenditega ei ole kohtu hinnangul siiski tõendatud kostja väide, et mõõdud andis talle hageja, mistõttu kostja ei vastuta kapi ebaõnnestunud paigaldamise eest 07.07.2014.a. Ainuüksi hageja väidetav allkiri mõõtusid kajastaval joonisel ei tõenda, et mõõdud andis kostjale hageja. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ei loobunud kostja kontrollmõõdistamistest ning kostja saabus hageja juurde mõõdistamisi tegema 03.07.2014.a. Seega oli kostjal kui erialateadmisi omaval ettevõttel oli kohustus tagada läbi kontrollmõõdistamsite hageja korterisse vastava ja lepingule lisatud pildist tulenevatele nõuetele vastava kapi valmimine. Vaidlus puudub selle üle, et kostja valmistatud kapp ei vastanud 07.07.2014.a nõuetele ning kostja asus tegema uut kappi. Hageja esitatud fotost (toimiku lk 14) nähtub, et kostja konstrueeritud kappi riidepuud ei mahtunud. Kostja ei ole põhistanud oma väiteid, et foto oli tehtud „nurga alt“, mistõttu see ei kajastanud tegelikku olukorda. Hageja samuti esitas kohtule joonise toimiku lk 16, mis hageja väiteil oli uus kostja koostatud kapi joonis uute mõõtudega. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et ta ei vastutanud nõuetele mittevastava kapi valmistamise eest. Kostja vastutas nõuetele mittevastava kapi valmistamise eest nii siis, kui kapi mõõtmed olid tema poolt kajastatud joonisel ebaõigesti kui ka siis, kui valmistatud kapp ei vastanud lepingus toodud mõõtudele. Seda, et kostja poolt 07.07.2014.a tehtud kapp oleks vastanud lepingu nõuetele, ei ole kostja tõendanud, mistõttu rikkus kostja 07.07.2014.a ebaõnnestunud paigaldamisega kohtu hinnangul esimest korda lepingut.
64.Hageja väitis, et juba esimese paigaldamise käigus 07.07.2014.a sai kahjustada tema korteri lagi. Teise paigaldamise käigus 10.07.2014.a said kahjustada seinad, põrandaliistud ja hageja televiisor. Hageja esitatud fotodest (toimiku lk 15, lk 17-20) nähtuvad lae, põranda ja tapeedi kahjustused. Fotolt toimiku lk 21 nähtub kahjustatud televiisor. Hageja esitatud fotodest toimiku lk 22-24 nähtub, et riidekapi detailid on purunenud.
65.Hageja esitatud remonditööde hinnapakkumistest (toimiku lk 40-43) nähtub, et hageja oli küsinud pakkumisi tapeedi asendamiseks, lae värvimiseks, põrandaliistude paigaldamiseks ja mööbli demontaažiks ja montaažiks. Kõige kallim hinnapakkumine on olnud 540 eurot (koos käibemaksuga) ja kõige odavam 287 eurot (koos käibemaksuga). Tapeedi arvest (toimiku lk 44) nähtub, et uue tapeedi soetamiseks kulus hagejal 119 eurot. Hageja esitatud OÜ XXXsaatelehest nr 149225 (toimiku lk 56) nähtub, et hageja pöördus antud ettevõtte poole seoses sellega, et tema televiisori paneelis oli mõra. Antud puuduse parandamiseks kulus kokku 87,92 eurot. Seega on hageja tõendanud puuduste kõrvaldamise kulude suurust.
66.Hageja esitas kohtule ekspertiisiakti (toimiku lk 145-147, tõlge eesti keelde lk 148-150), mille kohaselt viidi ekspertiis läbi kostja koostatud esikukapi suhtes. Akti kohaselt ei olnud kapp kokku pandud, vaid kokku oli pandud pool selle karkassist. Kõikidel paneelidel esinesid vigastused, mis on iseloomulikud kokkupandava konstruktsiooni püsivuse kadumise tagajärjel tekkinud kokkuvarimisele. Samuti esinesid löögi tagajärjel tekkinud kahjustused. Aktis on leitud, et konstruktsiooni varisemisele eelnevalt teostas paigaldaja tõenäoliselt horisontaalpaneeli ühendamist välise vertikaalse paneeliga ning ettevaatamatu liigutuse tagajärjel kaotas konstruktsioon püsivuse, mille tulemusena vertikaalpaneel kukkus ja ülejäänud konstruktsioon varises kokku. Samuti oli aktis tuvastatud, et esinesid vigastused laes ja seina kattematerjalil. Tapeedil olid paneeli kukkumise kohas kraape- ja kriimustuse jäljed. Televiisori raami ülemises servas oli mõra, mis tekkis paneeli kukkumisest. Samuti oli kahjustatud põrandaliist.
67.Hageja ise esitas kohtule seletuse (toimiku lk 163-166, tõlge eesti keelde, lk 167-169). Hageja seletuse kohaselt koostas tellimuse tegemisel kapi joonise kostja. Kapi esmakordsel paigaldamisel 07.07.2014.a selgus, et sellesse ei oleks riidepuud ära mahtunud. Paigaldamise käigus sai kahjustada lagi. Kostja tegi uued mõõtmised ja uue joonise. 10.07.2014.a tuli uus kostja töötaja uuesti kappi paigaldama. Paigaldamise ajal oli hageja teises toas, kui kuulis tugevat mürtsatust. Tuppa tulles nägi hageja, et televiisor oli põrandal ning samuti kõik kapi osad olid põrandal. Kostja töötaja üritas varisenud kappi kokku panna. Hageja palus kostja töötajal tööd lõpetada ning hakkas tuba üle vaatama. Hageja leidis, et televiisori raam oli vigastatud, hiljuti paigaldatud tapeet katki ning kriimustatud, põrand kriimustatud. Pärast vestlust kostja seadusliku esindajaga tegi hageja kahjustustest fotod ja saatis need kostjale. Kohus osundab, et kuivõrd käesolevat asja lahendatakse lihtmenetluse korras, arvestab kohus antud kirjalikku seletust TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel tõendina.
68.Kostja esitatud töötaja seletuse (toimiku lk 86 ja lk 112, tõlge eesti keelde lk 113) kohaselt paigaldas seletuse andnud isik 10.07.2014.a aadressil XXX kappi. Seletuse kohaselt segas töötajat hageja, kes ropendas ja käitus ebaviisakalt. Hageja käitumise tõttu olevat töötajal kukkunud käest mööbli detail, mis riivas televiisorit. Samas ei nähtu seletusest konkreetselt, kuidas või milline hageja käitumine täpselt kostja töötajat segas ja tõi kaasa mööblidetaili kukkumise tema käest. Seletuse kohaselt paigaldas kostja töötaja detaili uuesti tagasi ning hageja nõudis seejärel tema lahkumist, võimaldamata mööbli lõpuni paigaldamist.
69.Hinnates kõiki eelviidatud tõendeid kogumis, loeb kohus tõendatuks hageja väiteid, milliste kohaselt purunes kapi karkass 10.07.2014.a nimelt paigaldamise käigus ja kahjustas seeläbi hageja korterit. Hageja seletusega on tõendatud korteri lae kahjustamine 07.07.2014.a paigaldamise käigus. Ekspertiisiaktist nähtub, et kapi karkass purunes paigaldamise käigus ning seeläbi said kahjustada ka kapi detailid. Kohtule esitatud ekspertiisiakt ja hageja seletus on vastuolus kostja töötaja seletusega, millist tõendit ei loe kohus usaldusväärseks tõendiks. Kostja töötaja seletuskirjast ei selgu, millisel moel täpselt segas hageja kostja töötajat niivõrd, et viimane pillas käest kapi detaili. Asjaolu, et kapi detaili kukkumist tingitud televiisori kahjustust ei olnud võimalik kohapeal kõrvaldada, on tõendatud fotoga televiisorist, ekspertiisiaktiga, hageja seletuse ning televiisori parandamist tõendava tõendiga. Kostja töötaja seletuskirjas esitatud väited ei saa seetõttu vastata tõele. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja töötaja lahkus hageja juurest enne poolikult paigaldatud kapi karkassi kokku kukkumist, on kostja vastutav karkassi lagunemise ja sellest tingitud kahjustuste eest. Tegemist ei olnud juhusliku hävimise ega kahjustamisega, vaid tegemist oli kostja poolt lepingule mittevastava töö puudustest tingitud kahjustustega.
70.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 29.08.2014.a saatis hageja kostjale nõudekirja (toimiku lk 25-44), millele olid lisatud fotod lae, tapeedi, põranda ja kapi detailide kahjustamisest, samuti remonditööde hinnapakkumised ja tapeedi arve. Nõudekirjas palus hageja kostjal täita lepingust tulenevad kohustused. Samuti tasaarvestas hageja nõudekirjas kogu tööde maksumuse 720 eurot osaliselt hageja kahju nõudega kostja vastu summas 417,89 eurot. Samuti avaldas hageja, et kui kostja ei asenda ega paranda purunenud kapi detaile ega paigalda kappi, taganeb hageja lepingust ja palub ka ettemaksuna tasutud 350 euro tagastamist, millisel juhul tuleb kostjal täiendavalt hüvitada hagejale tekkinud kahju. Nõudekirjale olid lisatud remonditööde hinnapakkumised ja tapeedi arve.
71.03.09.2014.a saatis hageja kostjale täiendava nõudekirja (toimiku lk 45-48), milles ta soovis, et kostja täidaks lepingulised kohustused ja paigaldaks mööbli hiljemalt 14.09.2014.a. Samuti avaldas hageja, et kui kostja seda kohustust ei täida, taganeb hageja lepingust. Täiendava kahjunõudena esitas hageja kostjale nõude televiisori parandamisest tuleneva kahju hüvitamiseks summas 87,92 eurot. Hageja esitatud OÜ XXXsaatelehest nr 149225 (toimiku lk 56) nähtub, et hageja pöördus antud ettevõtte poole seoses sellega, et tema televiisori paneelis oli mõra. Antud
puuduse parandamiseks kulus kokku 87,92 eurot. Seega nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja andis kostjale täiendava tähtaja lepinguliste kohustuste täitmiseks ning avaldas, et soovib kostja kohustuste täitmata jätmisel lepingust taganeda.
72.Kostja vastas hageja pöördumistele 06.10.2014.a (toimiku lk 49-51). Antud kirjas möönis kostja, et kapi paigaldamisel selle detail kukkus ning televiisor sai vigastada. Samas leidis kostja, et tema töötaja parandas koheselt vigastatud detaili. Hageja õiguslikke nõudeid pidas kostja tühisteks, sest kostja oli täitnud kõik kohustused. Seega ei nõustunud kostja lepinguliste kohustuste täitmisega. Vaidlus puudub selle üle, et kostja ei ilmunud rohkem hageja juurde kappi paigaldama. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagejal oli õigus taganeda kostjaga sõlmitud lepingust, sest kostja oli oluliselt kahel korral rikkunud lepingut (ei olnud paigaldanud nõuetekohast kappi), oli tekitanud hagejale kahju ning keeldus lepinguliste kohususte täitmisest ka täiendavalt antud tähtaja jooksul. Kuivõrd hageja taganes kehtivalt kostjaga sõlmitud lepingust, kuulub hageja nõue ettemaksu tagastamiseks summas 350 eurot rahuldamisele. Kostjalt tuleb ettemaksuna välja mõista 350 eurot. Kuni lepingust taganemiseni oli kostja rikkunud lepingust tulenevat tähtaega, mistõttu tuli kostjal tasuda hagejale viivist. Kostja ei ole esitanud eraldiseisvaid vastuväiteid hageja viivise nõudele. Kuivõrd kostja rikkus lepingust tulenevat tähtaega, tuleb hageja lepingulise viivise nõue summas 14,76 eurot. Kostjalt tuleb lepingulise viivisena välja mõista 14,76 eurot.
73.27.11.2014.a saatis hageja kostjale e-kirja (toimiku lk 114, tõlge eesti keelde lk 116), milles hageja nõudis kostjalt kahju hüvitamiseks televiisori parandamisega seotud kulu 87,92 eurot, ekspertiisi tasu 36 eurot, advokaadi kulu 468 eurot, tapeedi kulu 119 eurot ja remondi kulu 305 eurot. Hageja pakkus kostjale võimalust sõlmida kompromiss. Vaidlus puudub selle üle, et kohtuväliselt kostja hageja nõuet ei rahuldanud.
74.Täiendavalt esitas kostja kohtule poolte venekeelse kirjavahetuse (toimiku lk 89-93). Kohus selgitas kostjale vajadust esitada nimetatud tõenditest tõlked eesti keelde (toimiku lk 102), kuid vaatamata kohtu selgitusele kostja tõlkeid ei esitanud. Kostja ise kinnitas kohtule 16.06.2015.a ekirjas (toimiku lk 121), et ta soovib tugineda vaid 15.06.2015.a esitatud tõenditele ning mitte 08.06.2015.a esitatud võõrkeelsetele tõlketa tõenditele. Seetõttu jätab kohus võõrkeelsed tõlked tähelepanuta.
75.Käesolevas asjas eelnevalt hinnatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et kostja tekitas kapi paigaldamise käigus hagejale kahju ehk lõhkus televiisori, kahjustas lage, tapeeti ja põrandaliiste. Hageja on esitanud kohtule tõendid, mis tõendavad kahjustuste kõrvaldamiseks vajalike kulude suurust. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kohus leiab, et nõuetekohase paigaldamise kohustus hõlmas endas kostja kohustust mitte kahjustada paigaldamise käigus hageja vara. VÕS § 127 lg 4 näeb ette, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu poolt hinnatud tõenditest tuleneb, et hagejale tekkinud kahju oli otseses põhjuslikus seoses kostja tegevusega. VÕS § 132 lg 3 järgi tuleb asja kahjustamise korral hüvitada eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud.
76.Kohus leiab, et hageja on tõendanud oma vara parandamise mõistlikke kulusid. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja tõendanud, et tekitatud kahjustusi oleks saanud kõrvaldada oluliselt väiksemate kuludega. Kostja väited kahju hüvitise vähendamiseks VÕS § 139 alusel ei ole põhjendatud, sest kostja ei ole tõendanud kahju hüvitise vähendamisel aluseks olevaid asjaolusid. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud üksnes oma töötaja seletuskirja, millest ei nähtu, kuidas hageja tegelikult häiris kostja töötajat sellisel viisil, et viimane pillas kapi detaili
televiisorile. Kostja väited selle kohta, et hageja oleks pidanud lepingu punkti 7 alusel toast televiisori eemaldama, ei ole millegagi põhjendatud ning kostja ei ole tõendanud, et ta juhtis sellele hageja tähelepanu. Kostja töötaja tegevusest oli otseselt tingitud kapi karkassi kokku kukkumine ja sellest tulenevalt hageja korteri kahjustamine. Seetõttu kuulub hageja kahju hüvitamise nõue summas 493,92 eurot rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks kahju hüvitisena välja mõista 493,92 eurot.
77.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel ja TsMS § 367 alusel välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõude summalt 843,92 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas, kui on põhinõue. Kuivõrd hageja põhinõue kuulus rahuldamisele, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõude summalt 843,92 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest 24.03.2015.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 843,92 eurot.
78.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavas jaos ette nähtud erisusi. Eeltoodust tuleneb, et kohus hindab ise menetluskulude põhjendatust ega ole seotud poolte väidetega.
79.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 175 eurot, tõlkimise kulud ja õigusabikulud. Hageja tõlkimise kulud kokku olid 110,55 eurot, millest 38,40 eurot kulud töövõtulepingu ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti tõlkimiseks, ning 72,15 eurot hageja seletuse tõlkimiseks. Hagejale osutati õigusabi hinnaga 130 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide analüüsiks kulus 3 tundi ning summa koos käibemaksuga oli 468 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks kulus 3 tundi ning summa koos käibemaksuga oli 468 eurot. Kohtu 14.09.2015.a kirjaga tutvumiseks, vastuse koostamiseks ja taotluse esitamiseks kulus 2,5 tundi, summa koos käibemaksuga 546 eurot. Täiendava taotluse esitamiseks kulus 1 tund, summa koos käibemaksuga 156 eurot. Kokku olid hageja õigusabikulud 1638 eurot. Hageja palus kostjalt kogumis menetluskuludena välja mõista 1923,55 eurot ning hageja kinnitas, et menetluskulud on seotud käesoleva menetlusega.
80.Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu summas 175 eurot, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõiv 175 eurot. Samuti esitas hageja kohtule tõlked töövõtulepingust, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist ja hageja seletusest, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks tõlkekuludena välja mõista 110,55 eurot.
81.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, on asja sisu ja keerukust arvestades ülemäärane. Kohus loeb mõistlikuks tunnihinnaks käesolevas asjas 110 eurot koos käibemaksuga. Kohus nõustub, et hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks võis esindajal mõistlikult kuluda 3 tundi. Samuti võis esindajal kuluda kostja vastusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks omakorda kokku 3 tundi. Kohtu pöördumisega tutvumiseks ning selles osas kohtule seisukoha koostamiseks võis seisukoha mahtu ja sisu arvestades kuluda kokku 3 tundi. Hageja enda seletus esitati kohtule ilma kaaskirja või hageja esindaja menetlusdokumendita, mistõttu ei saanud selle edastamiseks kohtule 0,5 tundi kuluda. Kogumis loeb kohus hageja õigusabikulud põhjendatuks ja mõistlikuks 3 h + 3 h + 3 h = 9 tunni ulatuses. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 110 eurot, on hageja mõistlikud ja põhjendatud õigusabikulud antud asjas koos käibemaksuga 990 eurot. Kogumis tuleb kostjalt
hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 275,55 eurot, millest 175 eurot on tasutud riigilõiv, 110,55 eurot tõlkekulud ja 990 eurot hageja õigusabikulud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.