Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Kaupo Paal ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.12.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-34506
Tsiviilasi
Sü-Da OÜ hagi OÜ Telana vastu 2236,28 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4472 eurot 56 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Telana apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Sü-Da OÜ (registrikood 111935797), lepinguline esindaja Anne-Riin Kütt Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): OÜ Telana (registrikood 12527267), seaduslik esindaja Ave Tamme, lepinguline esindaja Kaspar Noor
Istungi toimumise aeg
30.11.2015
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 22.06.2015 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta kostja, OÜ Telana kanda.
4.Rahuldada hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
5.Mõista kostjalt OÜ Telana hageja Sü-Da OÜ kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitis 528 (viissada 1(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-34506 kakskümmend kaheksa) eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sü-Da OÜ (hageja) esitas 05.11.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ-lt Telana (kostja) 2888,51 euro saamiseks. Maakohus tegi 14.11.2014 kostjale makseettepaneku, mis toimetati kostjale kätte 26.11.2014. Kostja esitas nõudele vastuväite 26.11.2014. 12.12.2014 andis kohtunikuabi asja üle hagimenetlusse ning 30.12.2014 esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 2236,28 eurot, hagi esitamise päeva seisuga 30.12.2014 arvestatud viivise 898,08 eurot ning lisanduva viivise.
2.Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.08.2013 koostöölepingu. Selle alusel võimaldas hageja kostja toodete müüki kaupluses Sü-Da Boutique (edaspidi: butiik). Kostja kohustus muuhulgas tasuma hagejale igakuist renti 500 eurot (lisandub käibemaks). Leping lõpetati kostja initsiatiivil poolte kokkuleppel 31.07.2014. Kostjal on hagejale nõuetekohaselt tasumata 2014. aasta aprilli, mai, juuni ja juuli arved. Hageja on kostjale korduvalt võlgnevust meelde tuletanud e-kirjadega, samuti on hageja esitanud kostjale kohtuväliselt nõudeavalduse 26.09.2014. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei eita koostöö toimumist poolte vahel, kuid kokkuleppe sisuks oli kauba müük hagejale kuuluvas butiigis, mitte rendi- või üürilepingu sõlmimine poolte vahel. Kostja kohustuseks oli tarnida kostjale kuuluvad või tema poolt disainitud kaubad butiiki ja hageja kohustus oli rakendada jõupingutusi kaupade müügiks. Kõik kaupade müügiga seotud kulutused pidi katma nende realisatsioon butiigis ning ülejäänud raha pidi saama kostja. Kostja on esitanud hagejale sellekohased arved, kuid hageja pole kostjale midagi tasunud. Pooltevaheline koostöö lõppes, sest hageja ei täitnud endale võetud kohustust presenteerida ja müüa kostjale kuuluvat kaupa. Butiik oli sageli suletud keset ametlikku lahtiolekuaega ning see on tekitanud kostjale kahju.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-34506 Esimese astme kohtu otsus
4.Maakohus tegi 22.06.2015 otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3134,36 eurot ning lisanduva viivise.
5.Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 31.08.2013 lepingu pealkirjaga "Koostööleping" (edaspidi leping). Leping kehtis kuni 31.07.2014. Hageja on esitanud kostjale perioodil aprill kuni juuli 2014 arved nr 140401, 140501, 140601 ja 2014004, mida kostja pole nõuetekohaselt tasunud.
6.Maakohtu hinnangul on menetlusosaliste vahel sõlmitud komisjonileping VÕS § 692 lg 1 mõttes. Menetlusosalised on kokku leppinud igakuises tasus ja tasus 10% müüdud kaupade müügihinnast. Igakuist tasu on menetlusosalised käsitlenud kui müügikulu. Lepingu p-s 1.8 on märgitud, et rendisummale lisaks muid kulusid ei lisandu (v.a kostja kaubamärgi reklaam, mis pidi toimuma kostja kulul). Maakohtu hinnangul pole keelatud kokku leppida igakuises fikseeritud müügikulus. Hageja nõue seisneb lepingus fikseeritud summa (müügikulu) nõudes. Kostja on seisukohal, et kõik kaupade müügiga seotud kulutused pidi katma nende realisatsioon butiigis ning ülejäänud raha pidi saama kostja. Selline seisukoht ei tulene maakohtu hinnangul lepingust. Rendisumma 500 eurot on konkreetselt fikseeritud ega sõltu müügist. Kaupade müügi korral on võimalik rendisummat tasaarvestada, kuid puudub kokkulepe, et rendisummat ei nõuta, kui müük ei õnnestu. Lepingu punktides 3.1 ja 3.2 on kokku lepitud, et hageja esitab kostjale igakuiselt rendiarve ning kostja esitab hagejale igakuiselt arve 90% ulatuses kaupade müügihinnast. Hageja on esitanud rendiarveid kostjale kogu lepingu kehtivuse aja, kuid kuni märtsini 2014 nõuded tasaarvestati. Kohtu hinnangul on see iseenesest mõistlik. Kuna alates aprillist 2014 müük ei õnnestunud, ei saanud rendisumma nõuet ka millegagi tasaarvestada. See ei tähenda, et hageja kaotas õiguse rendisummat nõuda. Kostja väide, et pood oli sageli suletud ja kostjal on tekkinud kahju, ei ole käesoleva nõude lahendamisel asjakohane, sest lepingu punkt 1.5 kohaselt jäi kauba realiseerimise riisiko kostjale. Poolte vahel pole kokku lepitud, millistel aegadel peab kauplus lahti olema.
7.Maakohus rahuldas hagi nii põhinõude kui ka viivisenõude osas, sest kostja ei vaidlustanud ei põhi- ega viivisenõude suurust. Apellatsioonkaebus
8.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 27.07.2015 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul on maakohus kohtuotsust tehes on rikkunud menetlusõiguse norme, pole otsust tehes hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ja lisaks kohaldanud valesti materiaalõigust. Kohtu osad järeldused on vastuolulised ega põhine seadusel. Samuti pole kohus kohelnud pooli võrdselt.
9.Hageja ega kostja pole lepingut tõlgendanud komisjonilepinguna – seda nii lepingu sõlmimisel, selle täitmisel kui ka hilisemas kohtuvaidluses. VÕS § 29 lg 4 valguses on 3(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-34506 ilmne, et iga lepingupoolega sarnane mõistlik isik samadel asjaoludel pidi mõistma, et tegemist on koostöölepinguga.
10.Lepingus on määratletud 10-protsendiline komisjonitasu üksnes ühe komponendina. Selleks, et määrata, millise lepinguga on tegemist, tuleb hinnata lepingut kui tervikut. Lisaks komisjonitasule on lepingus samas punktis määratletud ka igakuine 500-eurone renditasu. On ennekuulmatu, et komisjonilepingu puhul tasuks komitent komisjonärile lisaks komisjonitasule veel ruumide renti või muid kulusid. Käesoleval juhul sisaldub lepingus mitmeid tunnuseid, mis on omased eri tüüpi lepingutele ning just seepärast sõlmisid pooled koostöölepingu ning on seda sellisena ka kogu aeg tõlgendanud. Kohtu järeldus, et pooled on sõlminud komisjonilepingu, on üllatuslik ega põhine seadusel.
11.Samuti ei põhine seadusel ning on arusaamatu kohtu järeldus, et igakuist renti käsitlesid pooled kui müügikulu. Menetlusosalised pole midagi sellist väitnud. Kohus pole viidanud ka ühelegi õigusnormile, millel selline järeldus põhineb.
12.Kostja ei nõustu ka kohtu tõlgendusega tasaarvestuse küsimuses. Tasarvestus toimub VÕS § 198 kohaselt avalduse tegemisega teisele poolele. Midagi sellist ei ole toimunud.
13.Koostööleping ei saa olla ühepoolne. Isegi komisjonilepingu puhul pole võimalik kaupa müüa, kui kauplus on suletud. Seega on hageja vastusoorituseks vähemalt see, et kauplus on avatud oma tavapärastel lahtioleku aegadel. Alates aprillist 2014 on olnud probleemiks, et kauplus on olnud pidevalt suletud. Kostja on püüdnud seda igal võimalikul moel tõendada, kuid kohus on seda ignoreerinud. Kuna hageja ei tegelenud kostjale kuuluva kauba presenteerimise ja müügiga, siis pooltevaheline koostöö lõppes. Vastustaja seisukoht
14.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
16.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus on poolte vahel 31.08.2013 sõlmitud lepingut (I kd, tl 121-123) pidanud põhjendatult komisjonilepinguks VÕS § 692 lg 1 mõttes. Kohtu ülesanne on poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-34506 seotud poolte antava õigusliku hinnanguga (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Küll peab kohus menetluses juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 18). Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks menetluse käigus pooltega õigussuhtele antavaid võimalikke hinnanguid arutanud. Samas ei ole kumbki pooltest esitanud maakohtu menetluses omalt poolt terviklikku nägemust sellest, kuidas nende arvates tuleks kõnealust lepingut õiguslikult sisustada. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja välja toonud, millise võlaõigusseaduses nimetatud lepinguga on tema arvates tegemist (kui tegu ei ole komisjonilepinguga). Sellist lepingut nagu "koostööleping" ei ole võlaõigusseaduses nimetatud. Samuti ei ole kostja apellatsioonkaebuses välja toonud, kuidas maakohtu poolt õigussuhtele antud väidetavalt üllatuslik kavalifikatsioon on kostja menetlusosalise õigusi rikkunud – millised väited, tõendid või taotlused jäid seetõttu esitamata või millised menetlustoiminguid oleks kostja soovinud teha.
17.Kolleegium märgib, et praktikas lepingud sageli omavad mitmetele lepinguliikidele omaseid tunnuseid. Ka poolte vahel sõlmitud komisjonileping sisaldab mõningaid teistele lepingutele omaseid tunnuseid, kuid sellel ei ole praegusel juhul määravat tähtsust. Leping ei sisalda kokkuleppeid, mis oleks seaduse sisu või mõttega vastuolus. Leping on VÕS § 8 lg-st 2 lähtuvalt pooltele täitmiseks kohustuslik.
18.Eelmärgitut arvestades ei anna asjaolu, et maakohus menetluse käigus pooltega võimalikke õiguslikke hinnanguid piisavalt ei arutanud, praegusel juhul alust maakohtu lahendi tühistamiseks.
19.Kostja viited VÕS §-s 198 sätestatud tasaarvestuse korrale ei ole õiguslikult asjakohased. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 1.7 ja p 3 alapunktid nägid sisuliselt ette igakuise vastastikuste nõuete tasaarvestamise. Täiendava tasaarvestusavalduse tegemist ja selle avalduse kättesaamist polnud maakohtul seetõttu vajalik tuvastada.
20.Kostja väidete kohaselt on hageja rikkunud koostöölepingut, kuna alates 2014. aasta aprillist pole butiik olnud tavapärastel lahtioleku aegadel avatud. See on omakorda takistanud kostja kaupade müümist. Kolleegium märgib, et esiteks ei ole kostja välja toonud, milliseid õiguskaitsevahendeid ta selle väidetava hageja lepingurikkumise tõttu on kasutanud või sooviks kasutada. See ei nähtu ka apellatsioonkaebusest. Juba seetõttu ei oma kostja väited hageja lepingurikkumise kohta asja lahendamise seisukohalt tähtsust.
21.Teiseks on kostja kõnealused väited tõendamata ning kostja väited tõendite ignoreerimise kohta maakohtu poolt on alusetud. 09.06.2015 maakohtu istungi protokollist nähtub, et maakohus on jätnud kostja poolt nende väidete kinnituseks esitatud kirjalikud selgitused asja materjalide juurde võtmata põhjusel, et need ei ole nõutavas protsessuaalses vormis. Lisaks on kostja soovinud maakohtus tunnistaja ülekuulamist, selle taotluse on maakohus jätnud rahuldamata, pidades ütlusi
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-34506 mitteseotuks vaidlusaluse asjaoluga ja lepingulise kohustusega (I kd, tl 170). Ringkonnakohus nende maakohtu põhjendustega taotluste rahuldamata jätmise kohta iseenesest ei nõustu. Kirjalikud selgitused on käsitatavad menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirjana TsMS § 272 lg 2 mõttes ning hinnatavad koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Samuti ei võimalda protokollis kajastatu kolleegiumi arvates kindlalt järeldada, et tunnistaja poleks suutnud anda asjakohaseid ütlusi. Samas olid nii vastuväited hageja lepingurikkumise kohta kui nende väidete kinnituseks esitatud tõendid esitatud menetluses TsMS § 329 lg 2 mõttes ilmselgelt hilinenult ning toimikust ei nähtu, et esinenuks TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud aluseid hilinenult esitatu menetlemiseks. Kostja on asunud nendele väidetele tuginema alles 09.06.2015 istungil ning hageja on uute tõendite vastuvõtmise ja kogumise taotlustele samal istungil vastu vaielnud. Eeltoodut arvestades on maakohtu lõppjäreldused taotluste rahuldamata jätmise kohta kolleegiumi arvates põhjendatud. Kostja pidanuks esitama kõik oma vastuväited, tõendid ja taotlused õigeaegselt (TsMS §-d 329 ja 330).
22.Kostja väidab, et kõik kaupade müügiga seotud kulutused pidi katma nende realisatsioon butiigis ning ülejäänud raha pidi saama kostja. Seda olevat arutatud ka lepingueelsetel läbirääkimistel. Kolleegiumi hinnangul koostöölepingu sisu neid väiteid ei toeta ning muid asjakohaseid tõendeid menetluses esitatud ei ole.
23.Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et pooltevaheline koostöö lõppes põhjusel, et hageja ei tegelenud kostjale kuuluva kauba presenteerimise ja müügiga. Maakohtu 09.06.2015 istungil on kostja esindaja samas omaks võtnud, et leping lõpetati kostja ettepanekul 01.08.2014 (I kd, tl 170). TsMS § 652 lg-st 7 tulenevalt kehtib esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud omaksvõtt ka apellatsioonimenetluses. Eelmärgitust võib kolleegiumi hinnangul järeldada, et koostööleping lõppes maakohtus tuvastamist leidnud asjaoludel poolte kokkuleppel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.Kuna kohus apellatsioonkaebust ei rahulda, tuleb jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
25.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
26.Hageja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid kokku 576 eurot (käibemaksuta). Esindaja tunnitasu suuruseks on olnud 96 eurot (lisandub käibemaks 20%). Õigusabiteenus on seisnenud apellatsioonkaebusega tutvumises, kaebusele kirjaliku
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-14-34506 vastuse koostamises ja selle kohtule esitamises, milleks esindajal on kokku kulunud 5 tundi, sellele lisanduvad ringkonnakohtu istungil osalemisega seotud kulud kuni 1 tunni ulatuses. Hageja palub menetluskulude kindlaksmääramist ja väljamõistmist ilma käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohustuslane alates 22.06.2015.
27.Kostja ei ole hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja osas kohtule seisukohta esitanud.
28.Ringkonnakohtu istung (30.11.2015) kestis 28 minutit, mistõttu on esindaja kulud selles osas kolleegiumi hinnangul põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Hageja esindaja poolt muudele menetlustoimingutele kulunud aeg (5 tundi) oli esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
29.Ülalmärgitut arvestades rahuldab kolleegium hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 528 euro (5,5*96) ulatuses. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.