Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
1.DSV Transport AS (hageja) esitas 04.06.2015 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks Osaühingu FILTRIMEISTER (kostja) suhtes. 10.05.2015 esitas kostja vastuväite makseettepanekule ning 04.06.2015 andis kohtunikuabi asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 25.06.2015 esitas hageja maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 245 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 178,85 eurot ning lisanduv viivis. Hagi kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud 06.08.2001 DSV kliendileping. Kostja esitas hagejale veotellimuse, hageja täitis selle ning esitas kostjale arve nr CD208365 summas 365 eurot. Kostja tasus 120 eurot, kuid jättis tasumata 245 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostjale jääb arusaamatuks arve nr CD208365 alusel osutatud teenuse sisu. 120 eurot tasus kostja arve nr TL179902 alusel. Kostja hinnangul ei kohaldu vaidluses võlaõigusseaduse (VÕS) § 774 lg 1, sest kostja pole vaidlusaluse lepingu puhul kauba saatjaks. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ka põhjendustel, et hageja nõuab oma teenuse eest ebamõistlikult kõrget hinda ning et kostja nimel ei saanud lepingut allkirjastada Kristi Tappo, sest ta on kostja juhatuse liige alates 28.04.2010. Poolte vahel on veo teostamiseks sõlmitud tellimusepõhine veoleping, millele kohaldub Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR). Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 26.10.2015 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 423,85 eurot ning lisanduva viivise.
4.Hageja on esitanud kohtule 06.08.2001 sõlmitud kliendilepingu, millega hageja on kohustunud kostjale osutama veo- ja ekspedeerimisteenust. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et see ei ole sõlmitud kostja seadusliku esindaja poolt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kostja nimel on lepingu allkirjastanud Kristi 2(4)
Tsiviilasi nr: 2-15-104587 Tappo ning tema allkirjale on lisatud kostja tempel, millest tulenevalt on kohtu arvates võimalik asuda seisukohale, et Kristi Tappo on vastava lepingu kostja töötajana kostja nimel allkirjastanud. Hageja ja kostja on kõnealusest lepingust lähtudes aastaid koostööd teinud, mistõttu on maakohtu hinnangul tõendatud, et leping on sõlmitud kostja nimel ja kostja huvides.
5.Hageja on nõude alusena esitanud arve nr CD208365 summas 365 eurot, millest kostja on juba tasunud 120 eurot. Nähtuvalt hageja poolt kohtule esitatud väljavõttest arvetest on hageja osutanud kostjale sarnast teenust hinnaklassis 240,03-420,70 eurot. Seega on arvel nr CD208365 kajastatud summa 365 eurot hageja ja kostja praktikas väljakujunenud tavapärasest hinnaklassist. Asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli väljakujunenud tavapärane äripraktika ning kostja aktsepteeris hageja poolt pakutavat teenust ja selle hinda, tõendab hageja ja kostja kirjavahetus (tlk 43-45), millest ilmneb, et kostja on hagejale 20.08.2014 kirjutanud, et palub hagejal kiirelt ära tuua kauba Šveitsist, kust hageja on viimati kostjale kaupa toonud ka sama aasta jaanuaris (tlk 44). Tulenevalt eelviidatud kirjavahetusest pidas maakohus põhjendamatuks kostja väidet, et kostjale on arusaamatu arvel nr CD208365 kajastatud hageja poolt osutatud teenuse sisu.
6.Maakohtu hinnangul pole lepingus kokku lepitud viivise määr heade kommetega vastuolus. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 245 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 178,85 eurot, kokku 423,85 eurot ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel alates 26.06.2015 viivise põhinõudelt (245 eurot) 0,25% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
7.Kostja esitas maakohtu otsuse peale 30.11.2015 apellatsioonikaebuse ning palus maakohtu otsuse tühistada. Maakohus on kostja hinnangul rikkunud menetlusõigust poolte tõendamiskoormuse jaotuse osas ja hinnanud asjas esitatud tõendeid valesti. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, jättes kohaldamata kostja viidatud VÕS § 788 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 koostoimest tuleneva.
8.Maakohus tugines oma otsuses poolte vahel eelnevates tehingutes esinenud praktikale, jättes analüüsimata võrreldavad andmed eelnevalt veetud kauba koguste ja muude tingimuste osas. Transpordi maksumus võib olla väga erinev sõltuvalt veetava kauba kogusest, mõõtmetest vms. Samas on kostja arvamusel, et ka eelnevas praktikas ebamõistlikult suure tasu nõudmine ja selle tasumine kostja poolt ei loo õiguslikke aluseid hageja poolseks jätkuvaks ebaõiglase veomaksumuse küsimiseks.
9.Maakohus ei arvestanud kostja vastuväiteid pooltevahelise 06.08.2001 kliendilepingu osas. Kostja hinnangul hindas kohus esitatud tõendeid vääralt ning kohaldas valesti TsÜS § 116 lg-t 2. Kostja ei oska seletada, kuidas sai hageja valdusesse kohtule esitatud faksikoopia väidetavalt 06.08.2001 sõlmitud kliendilepingust. Kostjale teadaolevalt sellist lepingut sõlmitud ei ole. Isegi kui väidetav leping oleks sõlmitud, oleks kohus pidanud juhinduma lepingu kehtivuse hindamisel TsÜS §-des 115, 116 ja 3(4)
Tsiviilasi nr: 2-15-104587 117 sätestatu koostoimest, muuhulgas tuvastama asjaolu, kas lepingu allkirjastanud isikul oli teenistuslik suhe kostjaga, kui tal puudus seadusest tulenev esindusõigus. Ringkonnakohtu seisukoht
10.Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
11.Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi ning nõudis kostjalt 423,85 euro tagastamist. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetles maakohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses. Seetõttu on edasikaebeõigus maakohtu otsusele piiratud. TsMS § 637 lg 21 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
12.Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus andnud TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses.
13.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väidete osas on maakohus otsuses juba hinnangu andnud ning need ei võimalda jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele.
14.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.