XXXAS-i hagi Osaühingu XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
490 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXXAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja: Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post [email protected]); Kostja: Osaühing XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post XXX); Kostja seaduslik esindaja: XXX(e-post XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada XXXAS-i hagi Osaühingu XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Osaühingult XXX võlgnevus 423,85 eurot (nelisada kakskümmend kolm eurot ja 85 senti) XXXAS-i kasuks.
3.Välja mõista Osaühingult XXX alates 26.06.2015 TsMS § 367 alusel viivis 0,25% päevas põhinõudelt (245 eurot) kuni põhinõude täitmiseni XXXAS-i kasuks, kuid mitte rohkem kui 66,15 eurot. Menetluskulud
4.Tsiviilasja menetluskulud jätta Osaühingu XXX kanda.
Mõista Osaühingult XXX välja menetluskulud 472 (nelisada seitsekümmend kaks) eurot XXXAS-i kasuks.
6.Mõista Osaühingult XXX välja viivis menetluskulult, s.o 472 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni XXXAS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 06.08.2001 DSV kliendilepingu. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu ese on rahvusvahelise transporditeenuse teostamine. Kostja esitas hagejale e-posti teel veotellimuse veoteenuse osutamiseks kauba transportimiseks firmalt XXX, Gränichen linnast Šveitsist saajale XXXOÜ asukohaga XXX. Tellimuse täitmist tõendab 27.08.2014 saateleht. Hageja täitis veotellimuse ja tarnis tellitud kauba kostja tarneaadressile XXX.
2.Hageja esitas kostjale arve nr CD208365 summas 365 eurot tasumise tähtajaga 05.09.2014. Kostja tasus 20.11.2014 nõude katteks 120 eurot. Kostjal on jätkuvalt hagejale tasumata teenuse eest arve summas 245 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid summas 178,85 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 66,15 eurot.
3.Hageja ja kostja kliendileping on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja XXX poolt 21.08.2001. Ei ole kahtlust, et kostja seaduslik esindaja on teadlik hagejaga sõlmitud kliendilepingu olemasolust. Lepingu punkti 13.1 kohaselt on leping tähtajatu. Kostja ei ole hagejale esitanud avaldust lepingu lõpetamiseks, seega on kliendileping kehtiv. Kostja on olnud hageja pikaaegne klient ja kostja on varasemalt hageja poolt kliendilepingu alusel esitatud arved ka hagejale tasunud.
4.Kostja on hageja kaudu/vahendusel tellitud kauba kätte saanud, hageja rõhutab, et nimetatud asjaolu üle pooled ei vaidle. Kostja poolt kauba kätte saamist tõendab hagiavaldusele lisatud CMR. Kostja ei ole hagejale varasemalt vastuväidet ega pretensiooni arve nr CD208365 osas edastanud, arve tasumise tähtpäev oli 05.09.2014. Ca 10 kuud hiljem arve tasumise tähtpäevast esitada vastava arve kohta pretensioon on pahatahtlik.
5.Hageja ja kostja lepingulise suhte puhul kuulub kohaldamisele VÕS § 774 lg 1. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingul ei ole mitte ainult veolepingu sõlmija, s.o XXX allkiri, vaid ka kostja osaühingu tempel. Kostja nimel on XXX sõlminud kehtiva veolepingu, kuna tegutses lepingu sõlmimisel kostja (majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku) töötajana.
6.Kostja on ka varsemalt tellinud hagejalt samast asukohast vedu, mille osas on tehtud tasaarvestamine ning tasaarvestuse tulemuse jääk kostja poolt hagejale tasutud. Veo maksumuse arve nr CD143842 on samas hinnaklassis. Nimetatud arve on kostja poolt tasutud ja pretensioone kostja nimetatud arvele esitatud ei ole.
7.Kostja käsitlus veohinna kujunemisest ei vasta tõele. Kostja ei saa võrdsustada ja võtta hinna kalkulatsiooni aluseks väidetavalt allhankijatele vedude eest makstavat veohinda hinnaga, millega pakutakse klientidele ekspedeerimisteenust. Tegemist on kahe täiesti erineva lepinguliigi ja hinna kalkulatsiooniga.
8.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 245 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 178,85 eurot, kokku 423,85 eurot; mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised tasumata põhivõlalt (245 eurot) alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivise määraga 0,25% iga tasumisega viivitatud päeva
eest selliselt, et kõrvalnõuded kokku ei ületa avalduses esitatud põhinõuet; mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, mõista kostjalt välja väljamõistetud menetluskuludelt suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
9.Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja on veendunud, et isegi, kui hageja ja kostja vahel sõlmitud kliendileping on olemas, ei ole see hetkel kehtiv. Sellises määras sanktsioonide sätestamine lepingus ei ole kooskõlas heade kommetega ning kostja selliseid lepinguid oma majandustegevuses käesoleval ajal ei sõlmi. Juhul, kui hageja tõendab kokkulepitud teenuse osutamist kostjale ning selle eest nõutava õigustatud tasu nõuet, saab hageja nõuda kostjalt viiviste tasumist seaduses sätestatud määras.
10.Hagiavalduses kirjeldatud teenuse eest esitas hageja kostjale arve TL179902, millest tulenevaid nõudeid kostja tunnistas. Arvest TL179902 oli kostja hagejale enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist tasunud 120 eurot. Arve CD208365 on kostjal täies ulatuses tasumata, kuivõrd kostjale on arusaamatu arve alusel osutatud teenuse sisu.
11.Hageja poolt õigusliku alusena toodud VÕS § 774 lg 1 käesoleval juhul ei kohaldu, kuivõrd kostja ei olnud vaidlusaluse veolepingu puhul kauba saatja. Käesoleval juhul kohaldub õigusnorm, mis on sätestatud VÕS § 788 lg 2 p-s 3.
12.Tulenevalt VÕS §-st 788 peab hageja tõendama, et teostatud veo eest esitatud arvete nr TL179902 ja CD208365 järgne tasunõude suurus oli kokkulepitud lepingus või veokirjas. Kui tasu suurust ei olnud lepingus või veokirjas kokku lepitud, siis arvete alusel nõutav tasu saab olla VÕS § 788 lg 2 p 3 kohane sellise veo eest nõutav mõistlik tasu. Arvete ühepoolne esitamine ja raamatupidamises kajastamine ei saa luua tsiviilõiguslikke aluseid, millele tuginedes esitada haginõuet.
13.Kostjal puudub dokumentide arhiivis kohtule esitatud leping kuupäevast 06.08.2001. Kostja seaduslik esindaja XXX ei saanud lepingut OÜ XXX nimel allkirjastada kuupäeval 06.08.2001, kuivõrd XXX on OÜ XXX juhatuse liige alates 28.04.2010.
14.Poolte vahel oli veo teostamiseks sõlmitud tellimusepõhine veoleping, millele kohaldub CMR konventsioon. Hageja esitas kostjale Gränichen-Tallinn transpordi teostamise eest kaks arvet TL179902 summas 423,96 eurot ja CD208365 summas 365 eurot. Arvel TL179902 kajastatud teenus puudutas kauba deklareerimist ning sellega seonduvaid impordi makse. Arve TL179902 osas võttis kostja nõude omaks summas 423,96 eurot, mille kohta tegi kohus 08.06.2015 kohtumääruse. Arvel CD208365 kajastatud teenuse maksumusega kostja ei nõustu. Kostja on nõudest hagejale tasunud 120 eurot, mis vastab kostja hinnangul hageja poolt teostatud veo eest õiglasele transpordi maksumusele. Hageja poolt kostjalt nõutav veotasu on ebamõistlik.
15.Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
17.Hageja on esitanud kostja vastu nõude põhivõlgnevuse summas 245 eurot, viiviste summas 178,85 eurot ja hagiavalduse ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmiseks seoses hageja poolt kostjale osutatud kaubaveoteenusega. Hageja nõude alus on arve nr CD208365. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja nõuab oma teenuse eest ebamõistlikult kõrget hinda.
18.Antud asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel oli kokkulepe kauba transportimiseks ning hageja teostas kaubaveod kostja määratud sihtkohta tähtaegselt. Pooled vaidlevad, kas hageja ja kostja lepingulise suhte puhul kohaldub 06.08.2001 sõlmitud kliendileping ning kas hageja esitatud arve suurus on põhjendatud.
19.Hageja on esitanud 06.08.2001 sõlmitud kliendilepingu, millega hageja on kohustunud kostjale osutama veo- ja ekspedeerimisteenust (tlk 41-42). Kostja on seisukohal, et kõnealusest lepingust ei ole alust lähtuda, kuna kostja arhiivis vastav leping puudub, see ei ole allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt ning käesoleval hetkel kostja enam selliseid lepinguid ei sõlmi. Kohus märgib, et leping puudumine kostja arhviivist või asjaolu, et kostja sellistel tingimustel enam lepinguid ei sõlmi, ei muuda lepingut mitte kehtivaks. Samuti ei muuda lepingu kehtivust asjaolu, et see ei ole sõlmitud kostja seadusliku esindaja poolt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kohus märgib, et antud juhul on kostja nimel lepingu allkirjastanud XXX ning tema allkirjale on lisatud kostja tempel, millest tulenevalt on võimalik asuda seisukohale, et XXX on vastava lepingu kostja töötajana kostja nimel allkirjastanud. Võttes arvesse, et hageja ja kostja on kõnealusest lepingust lähtudes aastaid koostööd teinud, on tõendatud, et leping on sõlmitud kostja nimel ja kostja huvides. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja ja kostja vahel on 06.08.2001 sõlmitud kliendileping, mis kehtib siiani ja on käesolevas asjas kohaldatav. Nimelt nähtub kliendilepingu punktist 13.1, et leping on sõlmitud tähtajatult. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest ilmneks, et kõnealune leping oleks ülesöeldud, mis tähendab, et tegemist on kehtiva lepinguga.
20.Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud veoleping, mis kajastub lepingu punktist 2. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (vedaja) kaubaveolepinguga teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Antud juhul kohustus hageja vedama kaupa ning kostja selle eest tasuma. Hageja on nõude alusena esitanud arve nr CD208365 summas 365 eurot (tlk 47), millest kostja on juba tasunud 120 eurot.
21.Kostja on seisukohal, et kostjal ei ole kohustust arvet nr CD208365 täiendava 245 euro osas tasuda, kuna hageja nõuab osutatud teenuse eest liialt kõrget tasu. Hageja vaidleb kostjale vastu põhjendusel, et arvel nr CD208365 kajastatud teenust on kostjale osutatud hinnaklassis, mis vastab poolte vahel välja kujunenud praktikale. Hageja on esitanud väljavõtte arvetest (tlk 109-115), millel on kajastatud teenuseid, kus hageja on varasemalt kostjale kaubaveo teenust osutanud samast sihtpunktist kui arvel nr CD208365 kajastatud teenuse puhul. Nähtuvalt esitatud väljavõttest on hageja osutanud kostjale sarnast teenust hinnaklassis 240,03 - 420,70 eurot, seega on arvel nr CD208365 kajastatud summa 365 eurot hageja ja kostja praktikas väljakujunenud tavapärasest hinnaklassist. Asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli väljakujunenud tavapärane äripraktika ning kostja aktsepteeris hageja poolt pakutavat teenust ja selle hinda, tõendab hageja ja kostja kirjavahetus (tlk 4345), millest ilmneb, et kostja on hagejale 20.08.2014 kirjutanud, et palub hagejal kiirelt ära tuua kauba Šveitsist, kust hageja on viimati kostjale kaupa toonud ka sama aasta jaanuaris (tlk 44).
22.Kohtu hinnangul on tulenevalt eelviidatud kirjavahetusest põhjendamatu kostja väide, et kostjale on arusaamatu arvel nr CD208365 kajastatud hageja poolt osutatud teenuse sisu. Kohtu hinnangul on nähtuvalt hageja ja kostja kirjavahetusest (tlk 43-45) tuvastatav, et kostja ise on hageja käest vastava teenuse tellinud, mistõttu ei tohiks kostjale olla arusaamatu ka teenuse sisu, milleks oli kauba kiire ära toomine Šveitsist. Asjaolu, et hageja on vastavat teenust osutanud, on tõendatud 27.08.2014 saatelehega (tlk 46).
23.Kohus märgib, et tulenevalt hageja ja kostja vahel 06.08.2001 sõlmitud kliendilepingu punktist 9.1 kohustub kostja tasuma hageja poolt esitatud arved 10 päeva jooksul. Arve nr CD208365 tasumise tähtaeg oli 05.09.2014. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja leidis pärast arve nr CD208365 laekumist, et osutatud teenuse hind oli põhjendamatult kõrge, oli kostjal võimalik esitada hagejale vastuväide arvel kajastatud teenuse hinna osas enne arve tasumise tähtaja saabumist. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest ilmneks, et kostja oleks hageja poolt pakutud teenuse hinda vaidlustanud varasemalt kui käesolevas kohtumenetluses. Kohtule on esitatud väljavõte arvetest (tlk 109-115), mida hageja kostjale aastate jooksul esitanud on, mis tähendab, et kostja on hagejalt aastaid veoteenust tellinud ning aktsepteerinud hageja poolt teenuse osutamise eest küsitud hinda. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja ei ole kostjalt osutatud teenuse eest küsinud ebamõistlikult kõrget hinda ning küsitud hind vastab poolevahelisele praktikale.
24.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjal on kohustus VÕS § 774 lg 1 alusel hageja poolt osutatud veoteenuse eest tasuda ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista arve nr CD208365 alusel põhivõlgnevus 245 eurot.
25.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul nõuab hageja viivist lepingus sätestatud määras. Kostja on arvest nr CD208365 tuleneva kohustuse täitmisel jäänud viivitusse 06.09.2014 ja kostja nõuab viivist kuni 25.06.2015, see tähendab, et kostja on olnud võlgnevuse tasumisel viivituses 292 päeva. 06.08.2001 sõlmitud kliendilepingu punktis 9.1 on pooled kokku leppinud, et tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,25% päevas. Kostja on hageja nimetatud viivise määra vaidlustanud, leides, et hagejal on õigus viivist nõuda üksnes seaduses ettenähtud määras. Kohus sellega ei nõustu. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt on pooltel õigus lepingus kokku leppida seaduses ettenähtud viivise määrast erinev määr. Käesoleval juhul on pooled seda ka teinud. Kohtu hinnangul ei ole lepingus kokku lepitud viivise määr heade kommetega vastuolus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 25.06.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 178,85 eurot (245 x 0,0025 x 292).
26.TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Võttes arvesse, et hageja on esitanud vastava taotluse, tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel alates 26.06.2015 välja mõista hagiavalduse esitamisel veel mitte sissenõutavaks muutnud viivis 0,25% päevas põhinõudelt (245 eurot) kuni põhinõude täitmiseni, aga mitte rohkem kui 66,15 eurot.
27.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 245 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 178,85 eurot, kokku 423,85 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 26.06.2015 viivis põhinõudelt (245 eurot) 0,25% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
28.Tulenevalt TsMS §-st 124, 133 lg-test 1, 2 on hagi hind 490 eurot. Menetluskulud
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
32.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 504 eurot ja riigilõivu 100 eurot.
33.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja kohtumenetluses tasunud riigilõivu kokku 100 eurot (tlk 54-55). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 100 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
34.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on hageja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud hagejale õigusabi kokku 8,56 tundi. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 1 tund maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on hageja esmalt esitanud avalduse maksekäsu kiirmenetluses (tlk 3). Kohus loeb selle põhjendatud menetlustoiminguks. Hageja esindaja kinnitusel on vastava toimingu tegemise kulu 20 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuluga ja kohus loeb selle menetluskulude hulka vastavalt TsMS § 172 lõikes 9 sätestatule.
35.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 1,56 tundi hagiavalduse koostamiseks, analüüsiks, paljundamiseks ja komplekteerimiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 4-leheküljelise hagiavalduse (tlk 35-39), millele on liidetud 9 lk-d kirjalikke tõendeid. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja esindaja oli juba maksekäsu kiirmenetluses asjaga tutvunud, on vastavas mahus hagiavalduse koostamiseks põhjendatud aeg 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tasu ei tule hüvitada ulatuses, mis kulub näiteks paljundamisele, kuna tegemist ei ole toiminguga, milleks on tarvis õigusteadmistega esindajat.
36.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 3 tundi kostja vastusega tutvumiseks ja sellele vastuse esitamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud sisuliselt 1-leheküljelise vastuse (tlk 59-60), millele hageja on esitanud vastuse (tlk 67-71), millest hageja sisuline vastus on 2 lk. Kohus on seisukohal, et sellises mahus menetlustoiminguteks on põhjendatud ajaline kulu 2 tundi.
37.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 3 tundi kostja täiendava vastusega tutvumiseks ja hageja lõppseisukohtade esitamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud täiendavalt 1-leheküljelise vastuse (tlk 84-85), millele hageja
on esitanud vastuse (tlk 92-95), millest hageja sisuline vastus on 2 lk. Kohus on seisukohal, et sellises mahus menetlustoiminguteks on põhjendatud ajaline kulu 2 tundi.
38.Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja esindaja menetlustoimingud on maksekäsu kiirmenetluses põhjendatud 1 tunni ulatuses ja hagimenetluses 5,5 tundi.
39.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 64 eurot on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht hagimenetluses oli 5,5 tundi ning töötunni hind 64 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud hagimenetluses 352 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses kulunud 20 eurot. Kokku on hageja lepingulise esindaja kulud 372 eurot. Hageja esindaja menetluskuludele ei lisanud käibemaks, kuna hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane.
40.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 472 euro ulatuses, mis koosneb lepingulise esindaja tasust 372 eurot ja riigilõivust 100 eurot.
41.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.