Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 22.12.2015, Rapla Tsiviilasja number 2-15-114078 Tsiviilasi Marina Runno hagi Sten Elmiku vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1107,60 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Marina Runno (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxxxx xx-xx), hageja lepinguline esindaja Tiia Raudmägi, kostja Sten Elmik (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx, xxxxx xxxx x-x), kostja esindaja vandeadvokaat Hannes Olli Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Sten Elmikult 1034,60 eurot Marina Runno kasuks. Menetluskulud jätta Sten Elmiku kanda. Välja mõista Sten Elmikult riigilõiv 200.- eurot ning 588.- eurot tasu õigusabi eest Marina Runno kasuks. Välja mõista Sten Elmikult viivis menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni täitmiseni Marina Runno kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja T.Raudmägi palub VÕS §de 76 lg 1; 100; 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võlgnevuse 1000.-eurot, viivise 34,60 eurot, jooksva viivise 0,02% päevas, menetluskulud. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni täitmiseni hageja kasuks. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel sõlmiti 20.03.2015 lepingueelsete läbirääkimiste kokkulepe. Kokkuleppe kohaselt pidasid pooled läbirääkimisi korteri müügiks. Kokkuleppe p B 1 kohaselt oli korteri hinnaks 58 500 eurot, mis sisaldas tasu korteri, panipaiga ja garaaži eest. Kokkuleppe p B 2 alusel pidid pooled ajavahemikul 20.03.2015 kuni 10.04.2015 sõlmima notariaalse müügilepingu. Hageja kohustus tasuma korteri eest 58 500 eurot notariaalse müügilepingu sõlmimise päeval. Kokkuleppe kohaselt pidi kostja teavitama hagejat kõikidest olulistest asjaoludest, ennekõike korteri väärtust, kasutust ja seisundit mõjutavatest asjaoludest. Oluliseks on pooled pidanud ka muid asjaolusid, mis võivad mõjutada müügilepingu ettevalmistamist. Kokkuleppe p C 7 kohaselt pidi hageja tasuma kostjale tagatisraha 1000 eurot. Kokkuleppe p C 13 alusel jõustus kokkulepe tagatisraha laekumisega kostja arveldusarvele. Kokkuleppe p C 11 alusel pidi kokkuleppe ülesütlemisel või lõppemisel kostja tagastama hagejale tagatisraha 5 tööpäeva jooksul. Kokkuleppe võis üles öelda, kui üks pool on rikkunud kokkuleppe p-s C 1-8 märgitud kohustusi või kui korteri müügileping jäi sõlmimata kokkuleppes märgitud tähtajal. Kokkuleppe p C 12 alusel on tagatisraha tagastamisega viivitamisel viivise määraks 0,02% päevas. Kostja leiab, et kokkulepe ei kohusta omandama ega võõrandama kinnisasja, seega ei ole leping tühine ega pidanudki olema notariaalses vormis. Hagi aluseks oleva lepingu näol on sisuliselt tegemist käsirahalepinguga ja kohaldada tuleb VÕS § 157 lg 1, mille kohaselt, kui käsirahaga tagatud leping jääb täitmata käsiraha andnud lepingupoole süü tõttu, jääb käsiraha teisele lepingupoolele. Hageja leiab, et selline kostja väide on mõistetamatu. Käsiraha rakendamiseks peab see vastama kindlatele tunnustele ja eeldustele. Tulenevalt seadusest peab käsiraha tõendama lepingu sõlmimist, seega on käsirahal tõenduslik funktsioon. Korteri müügileping peab olema notariaalses vormis, seega ka käsirahaleping peaks antud juhul olema notariaalne. Antud juhul on sõnaselgelt ka pealkirjas, et tegu on lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppega. Kohus leiab, et lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe sisuks on tegelikult müüja kohustus võõrandada korteriomand, reg nr xxxxxx, ja garaaž, reg nr xxxxxxx, ostjale müügihinnaga 58 500 eurot ajavahemikul 20.03.2015 kuni 10.04.2015 ning hageja pidi tasuma kostjale tagatisraha 1000 eurot kokkuleppest tulenevate nõuete tagamiseks. 20.03.2015 kokkuleppe pealkirja sõnastusel ei ole mitte mingit tähtsust, kokkulepe on oma sisult korteriomandi müügilepingu eelleping. VÕS § 156 lg 1 sätestab, et käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Käsiraha regulatsioon on oma olemuselt dispositiivne. Arvesse tuleb võtta poolte tahet tõendada lepingu sõlmimist täiendava kõrvalkohustusega ning kohaldada käsiraha sätteid ulatuses, millises need vastavad poole tegelikule tahtele ja sõlmitud kokkuleppe eesmärgile. Kohus leiab, et antud juhul on pooled kokku leppinud kokkuleppes selgelt ja kahtlusteta, et ostja maksab kokkuleppest tulenevate nõuete tagamiseks 1000.- eurot
tagatisraha. Tagatis tagastatakse ostjale või arvestatakse maha müügihinnast. Kohus leiab, et pooled on soovinud tulevikus sõlmida korteriomandi ostu-müügilepingut ning tõendada eellepingu sõlmimist ja selle täitmise tagamist täiendava kõrvalkohustusega. Seega tagatise osas tuleb kohaldada käsiraha sätteid VÕS § 156 alusel ulatuses, mis vastavad poolte tegelikule tahtele ja sõlmitud kokkuleppe eesmärgile. AÕS § 119 lg 1 sätestab, et tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. VÕS § 33 lg 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. TsÜS § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Poolte vahel sõlmitud 20.03.2015 lepingueelsete läbirääkimiste kokkulepe on kinnisasja müügilepingu eelleping, mille täitmine on tagatud käsirahaga. Kokkulepe on notariaalselt tõestamata. Seega on poolte vahel sõlmitud 20.03.2015 lepingueelsete läbirääkimiste kokkulepe tühine VÕS § 33 lg 2, AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel. AÕS § 119 lg 2 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Võlaõigusseaduse kohaselt käsirahaleping kui kohustuse täitmise tagamise vahend on aktsessoorne kõrvalkohustus, mille kehtivus sõltub selle lepingu kehtivusest, mille sõlmimist käsiraha andmisega tõendatakse. Kui leping, mille täitmise tagamiseks käsiraha anti, osutub tühiseks, lõpeb ka käsiraha kehtivus ja käsirahana üleantu tuleb tagasi anda alusetu rikastumise sätete alusel. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmitud 20.03.2015 lepingueelsete läbirääkimiste kokkulepe on tühine, seega ei ole kokkuleppel algusest peale õiguslikke tagajärgi TsÜS § 84 lg 1 alusel ning kostja on kohustatud hagejale tagastama kokkuleppe alusel hageja poolt kostjale tasutud tagatise summas 1000.- eurot VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kuna kokkulepe on tühine algusest peale, siis ei oma tähtsust, et kostja varjas asjaolusid, mida teades ei oleks hageja kokkulepet sõlminud. Kuna kokkulepe on tühine algusest peale, et kohaldu ka VÕS § 157 lg 1. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tagatisraha tagastamiseks on põhjendatud ja seaduslik. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise päevamääraga 0,02%. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise arvestus: 1000x0,02%x173(17.04.2015 kuni 07.10.2015)=34,60 eurot. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 36,27 eurot hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista jooksva viivise kuni kohustuse kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega hageja nõue kostjalt sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmiseks on seaduslik. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja kanda.
Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvalt on tema kantud menetluskulud summas 788.- eurot: riigilõiv 200.- eurot ja õigusabikulud 588.- eurot. Kostja ei ole esitanud hageja menetluskulude peale vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja kantud õigusabikulud, arvestades koostatud dokumentide põhjalikku sisu ja mahtu, summas 588.- eurot on mõistlikud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele 788.- eurot (riigilõiv 200.- eurot ja õigusabikulud 588.- eurot).
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.