Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

22.07.2015 AS SEB Pank esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse OÜ Vändra Ökopagar vastu investeerimislaenu lepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks ja sissenõude pööramiseks kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspandiga. 28.01.2014 sõlmisid AS SEB Pank (edaspidi nimetatud hageja) ja Osaühing Vändra Ökopagar (edaspidi nimetatud kostja) investeerimislaenu lepingu nr 2013035851 (edaspidi nimetatud laenuleping). Laenulepingust tulenevad kohustused on tagatud mh kostja vallasvarale seatud kommertspandiga. Laenulepingu alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 630 000 eurot. Laenulepingu punkti 3.2 kohaselt oli laenutähtpäevaks 07.01.2019. Laenu kasutamise otstarbeks vastavalt laenulepingu punktile 1.5 oli laenusaaja ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste refinantseerimine ja investeeringute tegemine. Laenulepingu punktis 2.1 oli intressimääraks kokku lepitud 3 kuu euribor + 2.550% aastas. Hageja on intressi muutumisel genereerinud kostjale baasintressi muutumise teatised 08.04.2014, 08.07.2014, 08.10.2014 ja 09.06.2015 ning saatnud need kostjale internetipanka. Teatistes on märgitud nii intressi muutus kui ka järgneva perioodi makse suurus. Kostja laenulepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis hageja kostjale korduvalt teateid võlgnevuse tasumiseks. Kostja teadetes määratud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud ning 01.06.2015 saatis hageja kostjale laenulepingu erakorralise ülesütlemise teate, nõudes kõigi maksete tasumist hiljemalt 01.07.2015. Ühtlasi pakkus hageja kostjale võimalust läbirääkimiste pidamiseks. Kostja laenulepingu erakorralise ülesütlemise teates nimetatud kuupäevaks võlgnevust ei tasunud ega soovinud ka hagejaga läbirääkimisi pidada, mille tulemusena hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 02.07.2015. Laenulepingust tulenev nõue on 22.07.2015 seisuga 767 944,78 eurot, millest 683 271,51 eurot on tagastamata laenu põhiosa, 8482,66 eurot on intress, 73 228,29 eurot on viivis ning 2962,32 eurot on teenustasud. Selles tsiviilasjas esitatud hagis hageja esitab kostja vastu ainult laenulepingu alusel tasumata põhiosa 683 271,51 eurot ja intressi summas 8482,66 eurot tasumise nõude, kokku nõue 691 754,17 eurot. Hageja jätab endale õiguse täiendavalt esitada ka viivise ja teenustasude

nõude. Laenulepingust tulenevad kohustused on tagatud mh kostja vallasvarale seatud kommertspandiga. 28.01.2014 Pärnu notari Lagle Lindre poolt tõestatud kommertspantide loovutamise lepingu alusel loovutati hagejale kostjale kuuluvat vallasvara 1. ja 2. järjekohal koormavad kommertspandid summas kokku 1 180 000,82 eurot. Hageja taotleb kostja rahaliste kohustuste täitmiseks pöörata sissenõue kostja vallasvarale, mis on hageja kasuks koormatud kommertspantidega.

KOSTJA VASTUS

19.08.2015 kirjalikus vastuses hagile kostja ei tunnista hagi summas 691 754,17 eurot. Kostja nõustub, et pooled sõlmisid 28.01.2014 laenulepingu nr 2013035851, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 630 000,00 eurot tagastamise tähtajaga 07.01.2019 ja fikseerimata intressimääraga 3 kuu EURIBOR + 2,550 % aastas. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ei täitnud laenulepingust tulenevat laenu tagastamise ja intresside tasumise kohustust nõuetekohaselt. Hageja ja kostja vahel ei ole laenulepingu lisana allkirjastatud maksegraafikut, seda ei ole hageja lisanud seda ka hagiavaldusele, mistõttu kostjal puudub võimalus väljendada oma seisukohta hagihinna osas. Hageja poolt väljastatud laen kuulus tagastamisele vastavalt maksegraafikule. Maksegraafiku asemel hagiavaldusele lisatud hageja siseses dokumentatsioonis intressimaksete, laenu tagasimaksete, teenustasude ja viiviste kohta esitatud informatsiooniga kostja ei nõustu, kuna see dokumentatsioon ei ole maksegraafik laenulepingu p 3.3 mõttes. Hageja on kuritarvitanud kostja kui väikeettevõtja usaldust Danske Bank A/S Eesti filiaali ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohustuste refinantseerimisel ja omakasu tagaajamisega tekitanud olukorra, kus väikeettevõtjal, kes soovis PRIA ja MES-i abiga oma konkurentsivõimet parandada, on tõsised makseraskused. Kostja soovis hagejaga läbi rääkida ja jõuda kokkuleppele, kuid loobus edasistest läbirääkimistest, saades aru, et ettevõte soovitakse nö kätte mängida kolmandatele isikutele, kui hageja endine töötaja V. M. käis ettevõtte eest pakkumas 1 eurot. Kostja leiab, et krediidiasutuste seaduse § 83 lõikest 3, võlaõigusseaduse §-st 4032 ja krediidiasutuste suhtes järelevalvet teostava Finantsinspektsiooni juhendist „Vastutustundliku laenamise nõuded“ krediidiasutustele tulenevad kohustused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisega puudutavad peale tarbijate ka teisi turuosalisi. 09.12.2015 täiendavas vastuses kostja märgib, et sai hagejalt laenu kätte ja saadud laenuga refinantseeris kostja Danske Bank A/S Eesti filiaaliga sõlmitud laenulepingust tulenevad kohustused ja tegi täiendavaid investeeringuid. Kostja ei saanud iseseisvalt otsustada oma laenu tagasimaksete ja intressi tasumise kohustuse täitmise osas, kuna hagejal oli laenulepingu(te) p 7 õigus teha kõiki lepinguga seotud makseid kostja kontolt nr EE351010220006611014 lepingus sisalduva maksejuhise alusel. Kuigi kostja kontol oli rahalisi vahendeid, millega oleks saanud laenulepingust nr 2013035851 tulenevaid kohustusi kasvõi osaliselt täita, eelistas hageja täita teistest kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Kostja on hageja laenulepingu ülesütlemise teate kätte saanud ning seda vaidlustanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kostja ei vaidle vastu hageja hagi rahuldamisele tasumata põhiosa ja intressi osas.

KOHTU PÕHJENDUSED

pandisumma ulatuses tagatud nõue, sellele nõudele kolme aasta jooksul enne kommertspandiga koormatud vara müümist nõude rahuldamiseks välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise kulutused, pandipidaja poolt kommertspandiga koormatud vara omaniku eest tasutud kindlustusmaksed ning muud kõrvalnõuded. KomPS § 10 lg 1 näeb ette, et pandipidaja võib nõuda nõude rahuldamist kommertspandiga koormatud vara arvel kuni pandisumma ulatuses sundtäitmise või pankroti korral vastavalt pandile seadusest tulenevale järjekohale. Kommertspandiga tagatud nõude rahuldamisele ei kohaldata asjaõigusseaduse §-des 292–295 sätestatut. Seega hageja pandipidajana ei saa ise asja müüa. Pooltevahelises kommertspandi lepingus punktis 5 on pooled leppinud kokku kostja allumises kohesele sundtäitmisele. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuigi kommertspandiseaduse § 1 lg 3 järgi kohaldatakse kommertspandile asjaõigusseaduses registerpandi kohta sätestatut, ei ole kommertspandileping ka selles kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe sisaldumise korral täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg-s 19 nimetatud täitedokumendiks. Täitemenetluse seadustikus olev loetelu on ammendav ja selles ei ole kommertspandilepingut kirjas. Pandipidajal oleks kommertspandi realiseerimise õiguse saamiseks vaja eelnevalt pärast nõude sissenõutavaks muutumist sõlmida võlgnikuga uus notariaalne kokkulepe, mille kohaselt oleks võlgnik andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele, või sellest keeldumisel pöörduda kohtusse vastava kohtulahendi saamiseks, mis oleks kohaseks täitedokumendiks TMS mõttes. Hageja ongi sissenõude kommertspandiga koormatud varale pööramiseks esitanud nõude kohtule. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ka selles osas.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.