Osaühingu Vändra Ökopagar kaebus kohtutäituri 05.10.2015 otsusele täiteasjas nr 175/2015/1319 ja taotlus täitemenetluse peatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06.11.2015 kohtumäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Osaühingu Vändra Ökopagar määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Vändra Ökopagar (pankrotis, alates 25.02.2016) (registrikood 10583238, asukoht Vihtra küla, Vändra vald, Pärnu maakond 87603), pankrotihaldur Jüri Truuts (e-post: xxx), lepinguline esindaja Reet Vokk (e-post: xxx ) Puudutatud isik I: kohtutäitur Rannar Liitmaa (asukoht Rüütli 51, Pärnu, e-post: xxx) Puudutatud isik II: sissenõudja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), esindaja Margit Saar (e-post: xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Pärnu Maakohtu 06.11.2015 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta ja täiendada määruse põhjendusi.
2.Osaühing Vändra Ökopagar (pankrotis) määruskaebus jätta rahuldamata.
Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda. Jätta menetluskulud kindlaks määramata ja avaldajalt välja mõistmata.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul 1(12)
1.Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa (edaspidi kohtutäitur) alustas AS SEB Pank (edaspidi sissenõudja) täitmisavalduse alusel täiteasja nr. 175/2015/1319, milles sissenõudja esitas 27.08.2015 täiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks.
2.Osaühing Vändra Ökopagar (edaspidi avaldaja) esitas 10.09.2015 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur jättis 05.10.2015 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.
3.Avaldaja esitas Pärnu Maakohtule 15.10.2015 kaebuse Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa 05.10.2015 otsusele, paludes peatada kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses olev täiteasi nr 175/2015/1319 ja tühistada kohtutäitur Rannar Liitmaa 05.10.2015 otsus ning menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
4.Avalduse kohaselt on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud leping („Kokkulepe hüpoteekide üleandmiseks, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused“). Täitmisavalduse alusel palub sissenõudja algatada täitemenetluse laenulepingutest nr 2013035851 ja 2013035854 tuleneva võlgnevuse summas 920 849,91 eurot sissenõudmiseks, millele lisanduvad viivised seadusjärgses määras arvestatuna põhiosa võlgnevuselt. Hüpoteekidega koormatud varaks on Raiesmiku kinnistu registriosa nr 3112106. Täitmisteade ja keelumärke seadmise avaldus toimetati avaldajale kätte 01.09.2015. Avaldaja hinnangul on täitmata täitemenetluse alustamise eeldused. Sissenõudja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kohtutäitur on seadusevastaselt kinnistusraamatusse kandnud käsutamise keelumärke ning alustanud täitemenetlust suuremas summas kui kinnisasjas suhtes seadusest tulenevalt võimalik on. Sissenõudja ei ole TMS § 23 lg 41 kohast võlgnevuse alust ja detailset arvestust esitanud. Vähemalt nõuetekohaseks ei saa pidada täitmisavalduses sisalduvat rahalise nõude sisus märgitut, kuna sellest ei nähtu nõutavate summade, eriti kõrvalnõuete, sissenõutavaks muutumise aeg. Kohtutäitur ei ole kontrollinud võlgnevuse sissenõutavaks muutumist. Sissenõudja poolt ei ole kohtutäiturile esitatud dokumenti, millega oleks tõendatud laenulepingute ülesütlemine. Sissenõudjal tulnuks tõendada ka seda, et ülesütlemise avaldused on kätte toimetatud. Kohtutäituril on kohustus kontrollida kättetoimetamist tõendavate dokumentide olemasolu. Täitmisele kuuluva nõude suhtes käib kohtumenetlus Pärnu Maakohtus tsiviilasjas nr 2-15-10978, milline asjaolu on kohtutäiturile teada. Seega on täitemenetluse alustamisega rikutud võlgniku õigusi ning kohtutäitur jättis põhjendamatult rahuldamata taotluse täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Käsutamise keelumärke seadmisel on alusetu kohtutäituri poolne võrdlus vallasvara arestimise samastamisega kinnisasja arestimisega, kuna kinnisvara ei ole liikuv vara. Täitmist on alustatud suuremas summas, kui lubatud, sest hüpoteekide kogusumma on 628 000,95 eurot. Kohtutäitur on alustanud täitemenetlust 920 849,91 euro sissenõudmiseks ehk nõuab üle 300 000 eurose summa tasumist, milleks võlgnik kohustatud ei ole. Kohtutäituri loogika kohaselt saaks täitmisele esitada ka suurema nõude ja nõuda selle täitmist, kui kohtuotsuse resolutiivosas võlgnikult väljamõistetud on. Täitemenetlust on alustatud ebaõige nõudesuuruse täitmiseks, millest tulenevalt on ebaseaduslik ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Menetluse edasine käik
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-15444
5.Pärnu Maakohus rahuldas 16.01.2015 määrusega avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning peatas täitemenetluse kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses olevas täiteasjas nr 175/2015/1319 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Puudutatud isiku I (kohtutäituri) seisukoht
6.Kohtutäitur jäi oma 05.10.2015 otsuses väljendatud seisukohtade juurde, palus kaebuse jätta rahuldamata ning kohtutäituri 05.10.2015 otsuse muutmata.
7.Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest on kohtutäituril kohustus kontrollida menetluse alustamiseks ja läbiviimiseks vajalike vormiliste aluste olemasolu. Antud juhul on notariaallepingu näol tegemist täitedokumendiga, mis formaalselt vastab menetlusse võtmisel täitedokumendile esitatavatele nõuetele – dokument sisaldub TMS § 2 lg 1 loetelus, on vormistatud pädeva organi poolt, vastab vorminõuetele, on kohtutäiturile esitatud originaaldokumendina või selle notariaalselt kinnitatud ärakirjana. Samuti oli täitemenetluse alustamisel ning kuni käesoleva hetkeni registriosa nr 3112106 (Raismiku) IV jaos kande nr üks kuni kolm all SEB Pank AS kasuks seatud hüpoteegid ning nimetatud kinnistu omanik Vändra Ökopagar OÜ on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
8.Sissenõudja SEB Pank AS poolt on kohtutäiturile täiteavalduse lisadena edastatud 06.08.2015 lepingu erakorralise ülesütlemise teade arvelduslaenulepingu nr 2013035854 osas ja 01.06.2015 laenulepingu erakorralise ülesütlemise teade laenulepingu nr 2013035851 osas. Vastavalt teatistele on sissenõudja laenulepingu nr 2013035854 erakorraliselt üles öelnud alates 19.08.2015 ning laenulepingu nr 2013035851 erakorraliselt üles öelnud alates 02.07.2015.
9.Tuginedes laenulepingute erakorralise ülesütlemise teatistele, on nõue muutunud sissenõutavaks vastavalt 19.08.2015 ja 02.07.2015. Kohtutäitur on nõude sissenõutavaks muutumist kontrollinud. Kohtutäitur ei ole täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt pädev kontrollima ja andma õiguslikku hinnangut, kas laenulepingute ülesütlemise avaldused (täitedokumendi lisana) on võlgnikule kättetoimetatud. Kaebuse esitaja viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-138-13 punktile 15 ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna lahend käsitleb täitedokumendi kättetoimetamise temaatikat, kuid ülesütlemise teatised ei saa olla täitedokumendiks.
10.Lisaks laenulepingute ülesütlemise teatistele, on ülesütlemine TsÜS § 68 lg 3 järgi kaebuse esitajale teatavaks tehtud ka kaudse taheavaldusena kohtumenetluse tsiviilasjas nr 2-15-10978 raames. Asjaolu, et kohtutäiturile on teada täitmisele esitatud nõude osas kohtuvaidlus, ei tõenda, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks täitemenetluse algatamiseks. Võlgnik ei ole antud asjaolu vaidlustanud, osapoolte vahel selles osas vaidlus puudub.
11.TMS kohaselt puudub kohtutäituril kohustus keelumärke seadmisel ilma vastava tähelepanu juhtimiseta põhjendada vajadust keelumärke sissekandmiseks enne arestimise akti koostamist. Kaebuse esitaja on ekslikult leidnud, et põhistamise kohustus on automaatselt kohene keelumärke kandmise avalduse esitamisel.
12.Käesoleval juhul on kohtutäitur TMS § 145 lg 4 sätestatud õiguse realiseerimisel lähtunud asjaolust, et tsiviilasjas nr 2-15-10978 on kohus kohaldanud sama võlgniku puhul hagi tagamise vajadust, mis seisnes Vändra Ökopagar OÜ kuuluva vallasvara arestimises. Tuginedes kohtumäärusele, pidas kohtutäitur põhjendatuks seada ka täitemenetluse raames võlgniku kinnisasjale käsutamise keelumärge, vältimaks täitemenetluses võimalikku ohtu menetluse ajaliseks viivituseks sundtäitmise eesmärgi saavutamiseks. Vaatamata asjaolule, et võlgniku kinnisasjale on seatud hüpoteek
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-15444 sissenõudja kasuks, ei ole tagatud näiteks kinnisasja võõrandamise korral uuele omanikule menetlusdokumentide kättetoimetamine (kontaktandmed ei pruugi olla tuvastatavad), mis omakorda võib tuua kaasa sissenõudja nõude rahuldamise olulise viivituse.
13.Kohtutäitur ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et TMS § 2 lg 1 p 19 alusel saab täitemenetlust läbi viia üksnes kinnisasja koormavate hüpoteegisummade ulatuses. TMS § 23 lg 1 alusel viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja täiteavalduse alusel ning Justiitsministri 15.12.2009 määruse nr 42 "Kohtutäiturimäärustik" lisa 5 alusel peab täiteavaldus sisaldama andmeid nõude osas sh nõude suurust. Lähtuvalt formaliseerituse printsiibist ei saa kohtutäitur asuda hindama nõude suuruse põhjendatust täiteavaldusel, sest täitedokumendi sisuline kontroll ei vastaks täitemenetluse olemusele. Täitemenetluse peab kohtutäitur algatama esitatud andmetele tuginedes (Riigikohtu 16.10.2002 määrus nr 3-2-1-119-02, punkt 8).
14.Ennatlikult on kaebuse esitaja asunud seisukohale, et kohtutäitur asub sundtäitemenetlust läbi viima AÕS § 346 lg 1 sätestatud hüpoteegisumma ulatust ületades. TMS § 2 lg 1 p 19 ei piira õigust anda võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul võimalust tasuda täiteavalduses fikseeritud võlgnevust, mis on suurem hüpoteegisummast. Kui võlgnik ei tasu täitmisteates fikseeritud võlgnevust vabatahtlikult, on kohtutäituril õigus asuda läbi viima sundtäitemenetlust ning pöörata nõue võlgnikule kuuluvale varale, sealjuures arvestades hüpoteegisummaga.
15.Täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, millest tulenevalt ei saa võlgnik vaidlustada nõude suurust kaebuse esitamisega kohtutäiturile. Antud vaidluste tarbeks on täitemenetluse seadustikus eraldi õiguskaitsevahend - TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalus. Puudutatud isiku II (sissenõudja) seisukoht
16.Sissenõudja toetas oma vastuses kõiki kohtutäituri seisukohti, esitas kohtule täiendavalt laenulepingute nr 2013035851 ja 2013035854 ülesütlemise kättetoimetamise tõendid (väljastusteade Omnivalt ja e-kiri) ning laenulepingute intresside ja viiviste arvestused kohtutäiturile täitmisavalduse esitamise seisuga 27.08.2015, mis esitati kohtutäiturile peale kaebuse esitamist. Sissenõudja märkis vastuses, et kasutab kättetoimetamisel seaduse analoogiat TsMS § 314 lg 2 alusel. Maakohtu määrus
17.Pärnu Maakohus jättis 06.11.2015 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda. Maakohus jättis menetluskulud kaebuse esitajalt välja mõistmata.
18.Kohus leiab, et OÜ Vändra Ökopagar etteheited kohtutäituri tegevusele täitemenetluse alustamisel on osaliselt põhjendatud, kuid sellest ei tulene täitemenetluse alustamise põhjendamatust ega alust täitemenetluse lõpetamiseks. TMS § 48 lg 1 p 7, millele kaebuse esitaja viitab, näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. TMS § 23 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Tulenevalt TMS § 23 lg-st 41 tuleb juhul, kui täitedokumendiks on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku kohesele sundtäitmisele allumise kohustust sisaldav notariaalselt tõestatud leping, täiturile esitada lisaks lepingule ka põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus.
19.Kohtutäituri ja AS-i SEB Pank vastustest ning täitetoimiku dokumentidest nähtuvalt olid täitmisavaldusele lisatud sissenõudja poolt võlgnikule esitatud hüpoteegiga tagatud arvelduskrediidilepingu ja investeerimislaenulepingu erakorralise ülesütlemise
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-15444 teated, millest nähtuvalt on arvelduskrediidileping nr 2013035854 üles öeldud alates 19.08.2015 ning investeerimislaenuleping nr 2013035851 on üles öeldud alates 02.07.2015.
20.Sissenõudja on kohtule esitatud väljastusteatega ja e-kirjaga tõendanud, et lepingute ülesütlemise teated on võlgnikule kätte toimetatud. Lisaks on investeerimislaenulepingu ülesütlemine võlgnikule teatavaks saanud tsiviilasjas 2-1510978 AS-i SEB Pank poolt esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud ülesütlemisteate 04.08.2015 võlgnikule kättetoimetamisega. Võlgnik ei ole kohtutäiturile ega kohtule esitatud kaebustes ka väitnud, et ei ole ülesütlemisteateid kätte saanud. Võlgnik üksnes väidab, et kohtutäitur ei ole kontrollinud nõude sissenõutavaks muutumist, sest ei kontrollinud ülesütlemisteadete võlgnikule kättetoimetamist. Asjas ei ole vaidlust, et täitmisavalduse lisadena nimetatud ülesütlemisteated olid kohtutäiturile koos täitmisavaldusega esitatud.
21.Kohus leiab, et kuigi kohtutäituri täitemenetluse alustamisel ei kontrollinud lepingute ülesütlemisteadete võlgnikule kättetoimetamist, ei saa asuda seisukohale, et kohtutäitur on täitemenetluse alustanud põhjendamatult. Pärast võlgniku poolt kohtutäiturile kaebuse esitamist on sissenõudja esitanud kohtutäiturile täiendavalt ekirja ja väljastusteate, tõendamaks, et ülesütlemisteated olid võlgnikule kätte toimetatud enne täitmisavalduse esitamist. Seetõttu kohtutäituri võimalik minetus nõude sissenõutavaks muutumise kontrollimisel ei toonud kaasa põhjendamatut täitemenetlust.
22.Kohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäitur ei pidanud kontrollima, kas ülesütlemisteated on võlgnikule kätte toimetatud või mitte. Samuti kohus leiab, et kaebuse esitaja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-138-13 esitatud seisukohad on käsitatavad ka praeguses asjas. Kohtutäituri seisukoht, et nimetatud lahend ei ole asjakohane, kuna käsitleb täitedokumendi kättetoimetamise temaatikat, kuid lepingute ülesütlemisteated ei ole täitedokumendiks.
23.Viidatud lahendis on Riigikohtu tsiviilkolleegium küll lahendanud kohtuvälise menetleja otsuse kui täitedokumendi täitmisega seotud vaidlust, kuid on sõnaselgelt välja toonud, et esitatud seisukohad puudutavad ka muid täitedokumente, sh notariaalseid lepinguid. Riigikohus on välja toonud, et õiguskindluse seisukohalt on problemaatilisemad notariaalsed lepingud kui täitedokumendid ja erinevad haldusaktid ning kohtuvälise menetleja otsused kui täitedokumendid, sest nende sundtäitmise eelduste täitmist ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ kontrollinud või poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on mitmes lahendis rõhutanud, et notariaalse täitedokumendi puhul peab sissenõudja esitama kohtutäiturile sellised andmed, mis võimaldavad kohtutäituril hinnata, kas ja millises ulatuses on hüpoteegiga tagatud nõue muutunud sissenõutavaks.
24.Viidatud lahendi nr 3-2-1-138-13 punktis 15 tsiviilkolleegium asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja kohustus edastada kohtutäiturile ka trahviteate kättetoimetamist kontrollida võimaldavad andmed tuleneb analoogia korras TMS § 23 lg-st 41 suurema õiguskindluse tagamise vajaduse tõttu. Kohtu hinnangul saab siin tõmmata paralleele ka notariaalse lepingu kui täitedokumendi sundtäitmisega seoses.
25.TMS § 23 lg 41 sätestab, et TMS § 2 lg 1 punktides 19 ja 191 nimetatud täitedokumentide puhul tuleb kohtutäiturile esitada pandileping, tagatiskokkulepe ning põhi- ja kõrvalnõuete alus ja detailne arvestus. Kuigi vaidlusaluses asjas on täitedokumendiks pandileping (hüpoteegi seadmise leping), ei muutu see sundkorras täidetavaks võlgnikule notariaalse lepingu kättetoimetamisega, vaid nõude, mida pandileping tagab, sissenõutavaks muutumisega. Vaidlusaluses täiteasjas taotleb sissenõudja SEB Pank AS hüpoteegi realiseerimist. Hüpoteegi olemasolu ei tõenda, et
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-15444 sissenõudjal on võlgniku vastu nõue, mida hüpoteek tagab, vaid sissenõudjal tuleb nõude olemasolu tõendada.
26.Praeguses asjas kaebuse esitaja kinnistule sissenõudja kasuks seatud hüpoteek tagab laenulepingutest tulenevaid kaebuse esitaja kohustusi sissenõudja ees. Seega hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetluse algatamine eeldab, et laenulepingutest tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks, sissenõudjal tuleb seda kohtutäiturile tõendada ja kohtutäitur peab nõude sissenõutavaks muutumist kontrollima.
27.Sissenõudja on täitmisavalduses teatanud, et on laenulepingud üles öelnud. VÕS § 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tulenevalt TsÜS § 69 lg-st 1 tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Eeltoodust tulenevalt tulnuks kohtutäituril enne täitemenetluse alustamist kontrollida, et lepingu ülesütlemisteated on võlgnikule kätte toimetatud. Nagu aga kohus otsuse punktis 6 leidis, ei mõjutanud nende tõendite sissenõudjalt nõudmata jätmine täitemenetluse alustamise seaduslikkust.
28.Õige ei ole võlgniku seisukoht, et nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud, kuna tsiviilasjas 2-15-10978 on vaidlus sama nõude üle. Nimetatud tsiviilasjas on AS SEB Pank hagejana esitanud hagiavalduse OÜ Vändra Ökopagar vastu investeerimislaenulepingu ülesütlemisest tuleneva nõude pööramiseks OÜ Vändra Ökopagar kuuluvale ja AS-i SEB Pank kasuks kommertspandiga koormatud vallasvarale. Praeguses asjas kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt on OÜ Vändra Ökopagar kohustused sissenõudja ees oluliselt suuremad, kui on tagatud hüpoteegiga. Seega hüpoteegi realiseerimise järel jääb võlgnikul sissenõudja ees täitmata kohustusi, mis on tagatud kommertspandiga. Tsiviilasjas 2-15-10978 on OÜ Vändra Ökopagar küll esitanud vastuväite, et OÜ Vändra Ökopagar ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, kuid ei ole selgesõnaliselt ja õiguslikult põhistatult esitanud vastuväidet investeerimislaenulepingu ülesütlemise kehtivusele ega esitanud (vastu)hagi laenulepingute ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
29.Kui võlgnik leiab, et hüpoteegi realiseerimiseks algatatud täitemenetlus on lubamatu, sest poolte vahel on vaidlus laenulepingute ülesütlemise kehtivuse üle, tuleb võlgnikul oma õiguste kaitseks esitada kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
30.Täitemenetluse formaliseeritusest tulenevalt ei saanud ega pidanud kohtutäitur hindama laenulepingute ülesütlemise kehtivust ega järeldama lepingute ülesütlemise osas vaidluse olemasolu sellest tsiviilasjas 2-15-10978 hagi tagamise määrusest.
31.27.08.2015 täitmisavalduses on AS SEB Pank toonud välja nõudesumma koosseisu lepingute kaupa. Avalduses on märgitud, et laenulepingust nr 2013035851 tulenev OÜ Vändra Ökopagar võlgnevus 27.08.2015 seisuga on kokku 890 933,74 eurot, millest 683 271,51 eurot on tähtaegselt tasumata laen, 8482,66 eurot intressivõlg, 196 217,25 eurot viivise võlg ja 2962,32 eurot teenustasude võlg. Laenulepingust nr 2013035854 tulenev OÜ Vändra Ökopagar võlgnevus sissenõudja ees seisuga 27.08.2015 oli 29 916,17 eurot, millest 28 676,28 eurot on tähtaegselt tagastamata laen, 30 eurot intressivõlg, 1199,89 eurot viivise võlg ja 10 eurot teenustasude võlg.
32.Sissenõudja vastusest nähtuvalt esitas ta kohtutäiturile võlgnevuse koosseisu ja suuruse detailse arvestuse pärast kaebuse esitamist. Kohus märgib, et kohtule esitatud vastusele lisatud intressi- ja viivisearvestuse tabeleid kohtutäituri poolt kohtule edastatud täitetoimiku koopia ei sisaldanud. Samas sätestab TMS § 3 lg 1, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Täitedokument oli kohtutäiturile esitatud, selles oli näidatud võlgnevuse koosseis ja summad ning üksnes TMS § 23 lg-s 41 nimetatud põhi- ja kõrvalnõuete detailse arvestuse esitamata jätmine ei muuda täitemenetluse alustamist ebaseaduslikuks.
6(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-15444 Vastupidist seisukohta ei tulene ka kaebuses viidatud Riigikohtu lahenditest. Lisaks on nüüdseks see puudus kõrvaldatud, nõude arvestus esitatud ning tagantjärele on võimalik hinnata, et täitemenetlus alustati põhjendatult.
33.Kohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, et kohtutäitur on alustanud täitemenetlust suuremas summas, kui hüpoteegiga tagatud on. Asjaolu, et kohtutäitur on täitmisteates nõudnud vabatahtlikult täitmiseks määratud tähtaja jooksul 950 553,77 eurot, s.o hüpoteekide kogusummast suurema summa tasumist, ei tähenda, et hüpoteegi realiseerimisel täidetaks sissenõudja nõudeid hüpoteegisummadest suuremas ulatuses. Vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja eesmärk on anda võlgnikule võimalus vältida sundtäitmist ning täita kohustus väiksemate menetluskuludega. Seadusest tulenevalt on kohtutäitur kohustatud täitemenetluses andma võlgnikule tähtaja vabatahtlikuks täitmiseks. TMS § 48 lg 1 p 3 alusel kohtutäitur lõpetab täitemenetluse, kui nõude rahuldamiseks vajalik raha makstakse kohtutäiturile või tehakse täitedokumendis märgitud toiming. Kuna Vändra Ökopagar OÜ arvelduslaenu- ja investeerimislaenu lepingutest tulenevad kohustused sissenõudja ees on hüpoteekide kogusummast suuremad, siis täitemenetluses vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul üksnes hüpoteegisummadele vastavas osas kohustuste täitmine ei täidaks vabatahtliku täitmise tähtaja eesmärki ega annaks alust hüpoteekide realiseerimiseks alustatud täitemenetluse lõpetamiseks, sest tasumata osas jääksid laenukohustused endiselt hüpoteekidega tagatuks ning sissenõudjal oleks jätkuvalt õigus nõuda nende kohustuste täitmiseks hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses.
34.Kohtu määratud tähtpäevaks kohtutäitur ega sissenõudja oma menetluskulude nimekirju ei esitanud, seega jäävad kaebuse esitaja kanda tema enda menetluskulud (kaebuse esitamise ja esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivud, õigusabikulud) ning kulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja kaebuse esitajalt väljamõistmiseks vajadus puudub. Määruskaebus
35.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse avaldaja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule, määruskaebusmenetluses kantud kulud jätta kohtutäituri kanda.
36.Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus on vaidlustatud kohtumääruse tegemisel tõlgendanud, kohaldanud vääralt või jätnud kohaldamata materiaalõiguse norme, mis reguleerivad kohtutäituri tegevust täitemenetluse alustamisel.
37.AS SEB Pank täitmisavalduse alusel alustati määruskaebuse esitaja suhtes täitemenetlust TMS § 2 lg 1 p 19 alusel võlgnevuse summas 920 849,91 euro sissenõudmiseks, millele lisanduvad viivised seadusjärgses määras arvestatuna põhiosa võlgnevuselt. Täitedokumendi punkti 2.3 alapunktide kohaselt vastutab aga kinnisasi määruskaebuse esitaja võla eest üksnes summa 682 000,95 eurot. Seetõttu on põhjendamata kohtu seisukoht, et täitemenetlust on võimalik alustada ka suuremas summas, kui täitedokument lubab. Kohus on määruse p-s 10 märkinud, et kinnisasja suhtes sundtäitmise vältimiseks tulebki võlgnikul tasuda rohkem kui hüpoteegisumma võimaldab, sest vastasel korral oleks sissenõudjal jätkuvalt õigus nõuda hüpoteegi realiseerimist täitemenetluses.
38.Kohus on jätnud arvestamata AÕS § 341 lõikega 1. Hüpoteegisumma ulatuses võlgnevuse tasumisel, kaotab hüpoteegipidaja õiguse nõuda kohustuse täitmist kinnisasja arvel. Vahe on üle 300 000 euro tuhande pluss kohtutäituri tasu. Kohtu põhjendus on otseselt vastuolus seaduses sätestatuga. Täitemenetluse alustamine suuremas summas, kui seda lubab täitedokument on võlgniku õiguste jäme rikkumine.
7(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-15444
39.Määruskaebuse esitaja vaidlustas kohtutäituri tegevuse täitemenetluse alustamisel ka põhjusel, et täitmata on täitemenetluse alustamise eeldused.
40.Kohus leidis, et kuna TMS § 23 lg 4(1) sätestatud võlgnevuse detailne arvetus ja laenulepingute ülesütlemisavalduste kättetoimetamist on kohtule tõendatud, siis on täitemenetluse alustamise formaalsed eeldused täidetud. Samuti märkis kohus, et kuna määruskaebuse esitaja ei ole esitanud vastuhagi tsiviilasjas nr 2-15-10978 või hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, siis ta ei saa tugineda asjaolule, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Määruskaebuse esitaja kohtu selliste seisukohtadega ei nõustu.
41.TMS § 23 lg 41 sätestab imperatiivselt, et võlgnevuse detailne arvestus tuleb kohtutäiturile esitada. Selle esitamata jätmisel ei saa täitemenetlust alustada. Ka on täitemenetluse alustamise eelduseks nõude sissenõutavaks muutumine.
42.Täitemenetluse alustamise eelduste kontroll antud TMS § 2, § 12 ja § 23 kohaselt kohtutäituri pädevusse. Seega tulnuks kohtul, peale seaduses ettenähtud dokumentide saamist, kaebus selles osas rahuldada ja saata asi lahendamiseks kohtutäiturile. Kohtu pädevusse ei kuulu täitetoimingute läbiviimine, vaid kohtutäituri tegevuse seaduslikkuse kontroll.
43.Kohus on jätnud aga üldse lahendamata määruskaebuse esitaja kaebuse osas, mis puudutab seadusevastaselt kinnistusraamatusse käsutamise keelumärke kandmist. Menetluse edasine käik
44.Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus puudutatud isikutel esitada seisukohad.
45.Puudutatud isik I (kohtutäitur) leidis vastuses määruskaebusele, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik I jäi oma varasemate seisukohtade juurde ning leidis, et maakohus ei ole menetlusõiguse norme rikkunud ega ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, täitetoiminguid teostanud ega enda piire ületanud.
46.Puudutatud isik II (sissenõudja) leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata, maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.
47.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
48.Tallinna Ringkonnakohus andis menetlusosalistele tulenevalt TsMS § 176 lg 4 tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks määruskaebusmenetluses kantud menetluskulude kohta ning palus avaldaja pankrotihalduril esitada määruskaebuse menetlemise osas seisukoht, kuna kohtute infosüsteemi andmetel on osaühing Vändra Ökopagar suhtes 25.02.2016 välja kuulutatud pankrot.
49.Pankrotihalduri 17.03.2016 vastuse kohaselt on võlgniku kaebuse menetlemine aktuaalsusetu, kuna pankroti väljakuulutamisega lõpeb täitemenetlus. 22.03.2016 täpsustatud seisukohas selgitas pankrotihaldur, et tulenevalt PankrS § 43 lg 1 ei soovi ta võlgniku asemel menetlusse astuda. Määruse põhjendused
50.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kuigi avaldaja on 25.02.2016 pankrotistunud ning TMS § 51 lg 1 kohaselt lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega, ei lõpe eeltoodust tulenevalt käesoleva asja menetlus. Tegemist on eraldi hagita menetlusega TsMS § 475 lg 1 p 15 mõttes, milles pankrotivõlgnik on jätkanud osalemist PankrS § 43 lg 1 alusel.
51.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21
8(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-15444 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ning määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab ja täiendab kohtumääruse põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega (välja arvatud vaidlustatud määruse punktis 10 toodud põhjendused, mida ringkonnakohus muudab), ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
52.Määruskaebuse esitaja väidete kohaselt ei oleks kohtutäitur täitemenetlust algatada tohtinud ning oleks pidanud täitemenetluse avaldaja kaebuse saamisel lõpetama. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei olnud kohtutäituril alust algatatud täitemenetluse lõpetamiseks.
53.Sissenõudja poolt maakohtule esitatud dokumentide alusel on tõendatud, et eeldused sundtäitemenetluse algatamiseks avaldaja suhtes olid olemas. Esitatud tõenditest nähtub, et sissenõudja nõuded avaldaja suhtes on muutunud sissenõutavaks laenulepingute ülesütlemise teadete kättetoimetamisega (tlk 51, 53). Ka esitas sissenõudja maakohtule nõuete detailsed arvestused (tlk 55-57). Eelnevalt oli sissenõudja tsiviilasja materjalide kohaselt kohtutäiturile esitanud täitemenetluse algatamise avalduse (tlk 82-83), täitedokumendi (tlk 85-93), laenulepingud (tlk 94101, 115) ning nende ülesütlemise teated (tlk 116, 117).
54.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäitur oleks pidanud kontrollima, kas ja millises ulatuses on hüpoteekidega tagatud nõuded muutunud sissenõutavaks. Seaduse analoogia alusel oleks kohtutäitur pidanud sissenõudjale andma TsMS § 3401 lg 1 kohaselt täitmisavalduses olevate puuduste kõrvaldamise tähtaja. Sellisele järeldusele on jõudnud ka Riigikohus maakohtu poolt viidatud lahendis 3-2-1-138-13, milles kõrgem kohus leidis, et: /“...Kohtumenetluses on selgunud, et sissenõudjal siiski oli olemas dokument, mis tõendas trahviteate kättetoimetamist ning ta on selle ka kohtule esitanud. Seega on tagantjärele selgunud, et ainuüksi asjaolu, et sissenõudja algul seda dokumenti ei esitanud, ei muutnud täitemenetlust lubamatuks. Puuduste kõrvaldamise tähtaja andmata jätmine dokumendi esitamiseks kui menetluslik rikkumine on tagantjärele parandatud ega tingi kohtutäituri otsuse tühistamist (p 17)“/.
55.Eeltoodust tulenevalt, kuna eelnimetatud puudused kõrvaldati sissenõudja poolt maakohtu menetluse käigus, ei saa asuda seisukohale, et sundtäitemenetluse algatamise eeldused olid täitemenetluse algatamise avalduse seisuga täitmata. Vastupidiseks järelduseks oleks andnud alust see, kui oleks selgunud, et laenulepingute ülesütlemise teateid ei ole avaldajale kätte toimetatud.
56.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asunud kohtutäituri rolli, nagu määruskaebuse esitaja leiab. Kuivõrd tegemist on hagita menetlusega, tulenes maakohtule suurem kaebuse kontrollikohustus tulenevalt TsMS § 477 lg 7 uurimisprintsiibist. Kaebuse menetlemisel pidigi maakohus välja selgitama, kas sissenõudja poolt kohtutäiturile esitatud laenulepingute ülesütlemisteated on avaldajale kätte toimetatud. Maakohus on samas ka õigesti märkinud, et juhul, kui avaldaja hinnangul polnud sissenõudja nõue sissenõutavaks muutunud, oleks tulnud esitada TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
57.Alust arvata, et sundtäitemenetlust ei oleks tohtinud algatada ning kohtutäitur oleks pidanud algatatud menetluse TMS § 48 lg 1 p 7 alusel lõpetama, ei anna ka asjaolu, et kohtutäitur algatas täitemenetluse kogu sissenõutavaks muutunud summa ulatuses.
58.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on tegemist hüpoteekide alusel toimuva täitmisega ning kohtutäiturile esitatud täitedokument vastas TMS § 2 lg 1 p 19 nõuetele (tlk 85-93).
59.Iseenesest on kohtutäitur õigesti viidanud, et tulenevalt formaliseerituse printsiibist oli ta täitedokumendi saamisel kohustatud täitemenetluse algatama. Teisalt on õige määruskaebuse esitaja väide, et hüpoteekidega tagatud kinnisasi vastutab ainult
9(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-15444 hüpoteekide summa ulatuses. See tuleneb otseselt AÕS § 327 ja § 346 lg 1. Eeltoodust tulenevalt on õige ka määruskaebuse esitaja väide, et kohtutäitur on täitemenetluse algatanud hüpoteekidest suuremas summas. Selles osas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega, mis on väljendatud vaidlustatud määruse punktis 10 ning muudab määruse põhjendusi. Õigeks ei saa pidada maakohtu seisukohta, et kohtutäitur võis algatada täitemenetluse sissenõutavaks muutunud nõuete kogusumma ulatuses, sh hüpoteeke ületavas osas ning et täitemenetluses võib kogu nõude rahuldada vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul.
60.AÕS § 346 lg 1 kohaselt on hüpoteegiga hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. Eeltoodust tulenevalt on kinnisasja vastutus alati piiratud hüpoteegi summaga, sealhulgas tagab hüpoteek seadusest tulenevalt ka täitemenetluse kulusid ja täituri tasu.
61.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et käesoleval juhul oli sissenõudjal täitedokument olemas vaid hüpoteekide kogusumma so 682 000,95 euro ulatuses, seda ületavas osas täitedokument puudus. Tulenevalt täitemenetluses kehtivast põhiprintiibist saab kohtutäitur täitemenetluse algatada üksnes täitedokumendi alusel (TMS § 2). Olenevalt täitedokumendist tuleb kohtutäituril arvestada sissenõudja erinevat seisundit ja eristada, kas konkreetsel juhul on tegemist nn universaaltäitmisega, millisel juhul rahuldatakse sissenõudja nõue võlgniku kogu vara ulatuses või täitmisega ainult hüpoteegiga tagatud vara arvelt, nagu see käesoleval juhul seadusest tulenevalt pidi olema.
62.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul oleks kohtutäitur eeltoodust tulenevalt pidanud täitemenetluse algatamise avalduse saamisel sissenõudjale selgitama AÕS § 346 lg 1 ja TMS § 2 sätestatut, nõudma seaduse analoogia alusel puuduste kõrvaldamist ning korrektse avalduse ja nõuete arvestuse esitamist. Ka õiguskirjanduses on leitud, et kohtutäituri poolt kontrollitavateks asjaoludeks on nõude sissenõutavus, kas nõudearvestus vastab seadusele ja lepingule ega ületa AÕS § 346 lg-s 1 ettenähtut (vt Asjaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne 2014, lk 352).
63.Kuigi kohtutäitur ega ka sissenõudja ei olnud selles osas käesoleval juhul korrektsed ning nõuete arvestuses olevaid puudusi ei kõrvaldatud lõplikult ka maakohtu menetluses, asub ringkonnakohus seisukohale, et alus avaldaja kaebuse rahuldamiseks puudub ka sel alusel, kuivõrd hüpoteekide kogusumma 682 000,95 euro ulatuses oli sissenõudjal olemas kehtiv täitedokument ning nõuded avaldaja vastu sissenõutavaks muutunud. Seega puudub alus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 kohaselt täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu.
64.Õige on määruskaebuse esitaja väide, et maakohus ei ole võtnud seisukohta avaldaja kaebuse osas, mis puudutab käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse sissekandmist. Ringkonnakohus täiendab selles osas määruse põhjendusi ja leiab, et vaatamata otsustuse puudumisele ei esine maakohtu lõppjärelduste muutmiseks ja määruse tühistamiseks alust.
65.Tsiviilasja toimiku kohaselt on kohtutäitur kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse esitanud 28.08.2015, paludes seada keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks sissenõudja ja kohtutäituri kasuks (tlk 80). Kaebuse esitaja hinnangul puudus kohtutäituril alus TMS § 145 lg 4 rakendamiseks.
10(12)
Tsiviilasi nr: 2-15-15444
66.TMS § 145 lg 4 sätestab, et kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib
oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku kinnisasja arestida või lasta keelumärke registrisse kanda ka enne täitmisteate saatmist.
67.Ringkonnakohus märgib, et TMS § 145 lg 4 rakendamisel on tegemist kohtutäituri diskretsiooniotsusega. Kohtutäitur on vaidlustatud 05.10.2015 otsuses põhjendanud, et keelumärke sissekandmise tingis avaldaja suhtes tsiviilasjas nr 2-15-10978 sama sissenõudja nõudel tehtud hagi tagamise määrus, millele tuginedes pidas kohtutäitur põhjendatuks seada ka täitemenetluse raames võlgniku kinnisasjale käsutamise keelumärge, vältimaks täitemenetluses võimalikku ohtu menetluse ajaliseks viivituseks sundtäitmise eesmärgi saavutamiseks, kuna kinnisasja võõrandamise korral uuele omanikule ei ole tagatud menetlusdokumentide kättetoimetamine, mis omakorda võib kaasa tuua sissenõudja nõude rahuldamise olulise viivituse (tlk 21-22).
68.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kohtutäitur diskretsiooni piire ületanud. Viidatud hagi tagamise määrusest, mida avaldaja tsiviilasjas nr 2-15-10978 ei vaidlustanud, tulenevalt ei ole avaldaja soovinud sissenõudjaga läbirääkimisi pidada ning maakohus on hagi tagamisel leidnud, et põhjendatud on sissenõudja kahtlused, et avaldaja võib vara võõrandada. Kohtutäituri otsuses esitatud selgitustest saab ringkonnakohus aru nõnda, et hagi tagamise määruse alusel tekkis kohtutäituril põhjendatud kahtlus, et avaldaja võib soovida võõrandada ka hüpoteekidega koormatud kinnisasja, mis võinuks kaasa tuua sissenõudja nõude rahuldamise olulise viivituse.
69.Kaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-14-10 on kohus selgitanud, et TMS § 145 lg 4 kohaldamise eeldusena on vajalik sellise asjaolu olemasolu, mis annab alust arvata, et keelumärke sissekandmisega viivitamine võib seada ohtu sissenõudja nõude rahuldamise ning leidnud, et selleks võib olla ka võlgniku tegevus, mille eesmärgiks on vara võõrandada (p 14). Lisaks on Riigikohus eelviidatud lahendis märkinud, et sundtäitmise eesmärk on sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti, arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega (p 12).
70.Käesoleval juhul on ringkonnakohtu hinnangul TMS § 145 lg 4 kohaldamiseks aluse andnud võlgniku enda eelnimetatud tegevus, soovimatus pidada sissenõudjaga läbirääkimisi ning sellest tingitud kohtutäituri põhjendatud kahtlused vara võimalikuks võõrandamiseks ja viivituste tekkeks täitemenetluse läbiviimisel. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käsutamise keelumärke sissekandmine TMS § 145 lg 4 alusel oli põhjendatud.
71.Avaldaja on maakohtule kohtutäituri 05.10.2015 otsusele 15.10.2015 esitatud kaebuse punktis 2.15 viidanud, et kuna täitemenetlust on alustatud ebaõige nõudesuuruse täitmiseks, on sellest tulenevalt ebaseaduslik ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus (tlk 7), kuid ei ole nimetatud kaebusega palunud kohtul teha otsust täituri tasu otsuse suhtes. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et avaldaja on maakohtule esitanud veel teisegi kaebuse kohtutäituri tegevusele, paludes lõpetada täitemenetlus täiteasjas 175/2015/1319 täitemenetluse alustamise eelduste täitmata jätmise tõttu, tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning kustutada kinnisasjalt käsutamise keelumärge (tlk 11-15, allkirjaleht lk 10). Selle kaebuse menetlusse võtmise osas maakohus seisukohta võtnud ei ole. Menetluskulud ja edasikaebeõigus
72.TsMS § 176 lg 2 järgi kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Ringkonnakohus kohustas menetlusosalisi
73.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
74.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus menetluskulud avaldaja kanda. Kuna kohtu poolt määratud tähtajaks sissenõudja ja kohtutäitur oma menetluskulude nimekirjas ei esitanud, jäävad määruskaebuse esitaja kulud tema enda kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja kaebuse esitajalt väljamõistmiseks vajadus puudub.
75.TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
76.TMS § 218 lg 3 tulenevalt võib määrusele esitada määruskaebuse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom kohtunik
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.