Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ruth Sild
Määruse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2015. a Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-119557
Tsiviilasi
Aktsiaselts NARVA AUTO hagi Vardar Consult OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts NARVA AUTO, registrikood 10128184, asukoht Albert-August Tiimanni 3, 21004 Narva Hageja lepinguline esindaja Artjom Novikov, Osaühing ALINEA Õigusbüroo, e-post [email protected] Kostja Vardar Consult OÜ, registrikood 11916156, asukoht Toominga, Nõva küla 91101, Nõva vald, Lääne maakond, seaduslik esindaja juhatuse liige Alexey Shcheperin, e-post [email protected]
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, 1⁄2 riigilõivu tagastamine
menetluse
lõpetamine,
I. Kinnitada Aktsiaselts NARVA AUTO ja Vardar Consult OÜ vahel kirjalikult sõlmitud kompromissileping alljärgnevalt:
II. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. III. Pärnu Maakohtul tagastada peale käesoleva kohtumääruse jõustumist hagejale Aktsiaselts NARVA AUTO (arvelduskonto nr *, *) 1⁄2 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ALINEA Õigusbüroo OÜ poolt tasutud riigilõivust, s.o 22,50 (kakskümmend kaks eurot 50 senti) eurot. III. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine Vastavalt kompromisslepingule jätta 1⁄2 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel Aktsiaselts NARVA AUTO poolt kantud menetluskulust, s.o riigilõiv summas 22,50 eurot, Vardar Consult OÜ kanda. Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Edasikaebamise kord Määrus ei edasikaevatav. Asjaolud, menetluse käik Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse. 04.11.2015 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 05.11.2015. a kohtumäärusega saatis Harju Maakohus kohtualluvusel tsiviilasja menetlemiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Tsiviilasja toimik saabus Haapsalu kohtumajja 27.11.2015. a. 27.11.2015. a tegi kohus pooltele ettepaneku kompromisslepingu sõlmimiseks. Kompromissleping 14.12.2015. a esitasid pooled kohtule poolte poolt digitaalselt allkirjastatud alljärgneva kompromisslepingu.
kinnitamise ja tsiviilasjas nr 2-15-119557 käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Käesolev tsiviilasi on maksekäsu kiirmenetlusest hagimenetlusse üle antud 04.11.2015. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 1 alusel – makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada. Enne hagimenetluses menetluse alustamist tegi kohus 27.11.2015. a pooltele ettepaneku kompromisslepingu sõlmimiseks. Pooled esitasid 14.12.2015. a kohtule kompromissi. Tulenevalt TsMS § § 486 lg-st 4 menetleb kohus kompromissilepingut käesoleva seadustiku §des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas nr 2-15-119557 käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja (võlgnik) hüvitab hagejale (avaldajale) poole riigilõivust, s.o 22,50 eurot. Pooled on seega TsMS § 168 lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Eeltoodud sättest tulenevalt jäävad kompromisslepingus nimetamata menetluskulud poolte enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud 1⁄2 riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Kohus leiab, et 1⁄2 riigilõivu kuulub hagejale tagastamisele TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu summas 45 eurot tasus Alinea Õigusbüroo OÜ 13.09.2015. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele, selgitusega: „Riigilõiv AS Narva Auto avalduse eest Vardar Consult OÜ vastu“. TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus palunud 1⁄2 riigilõivu tagastada hagejale Aktsiaselts NARVA AUTO. Eeltoodust tulenevalt tuleb Aktsiaseltsile NARVA AUTO tagastada 1⁄2 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 22,50 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.