Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-12-54362 Võiste-Bussi kinnistule , reg.osa nr. 2419306. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 4.03 % hageja Tahkuranna valla kanda ja 95.97 % kostja OÜ Klep kanda. Välja mõista OÜ-lt Klep hageja Tahkuranna valla kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 5321.15 (viis tuhat kolmsada kakskümmend üks eurot ja viisteist senti) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud. Tahkuranna vald esitas Pärnu Maakohtule hagi , mille kohaselt Tahkuranna Vallavalitsuse 29.09.2005 korralduse nr 249 alusel sõlmisid Tahkuranna Vallavalitsus (edaspidi Hageja) ja OÜ Klep (edaspidi Kostja). 14.10.2005 mitteeluruumi rendilepingu (edaspidi Leping), mille alusel andis Hageja Kostja kasutusse Tahkuranna vallas Uulu külas asuvad mitteeluruumid üldpindalaga 61,7 m2. Kostja avalduse alusel andis Tahkuranna Vallavalitsus 29.11.2005 korralduse nr 319, millega asendati Lepingujärgne rentnik selliselt, et Kostja asemel astus rentnikuna Lepingusse Kostjaga seotud isik, s.o OÜ Kalnin. Vaatamata formaalsele Lepingujärgse rentniku muutmisele jäi Lepingu alusel ruume tegelikult kasutama kostja. Lepingu punktidest 3.1. ja 3.2. ning Lepingu lisast 2 kohustus rentnik tasuma ruumide kasutamise eest igakuuliselt tasu arvestusega 10 EEK/m2, s.o kokku 617 krooni (al 01.01.2011 39,43 EUR) ning kandma ruumide kasutamisega seonduvad kõrvalkulud, s.o vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning prügiveoteenuse eest otse teenuse osutajale, tasu elektrienergia ja kütte eest vastavalt Hageja poolt esitatud arvetele. OÜ Kalnin ja Kostja palvel ning arvestades eelduslikult ka seda, et Lepingu alusel jäi ruume tegelikult kasutama Kostja, on ruumide kasutamisega seonduvate kõrvalkulude (elekter ja küte) eest esitatud arved kogu aeg kostjale, kes on need kuni võlgnevuse tekkimiseni kohaselt tasunud (küttekulude osas asus Hageja esitama Kostjale arveid alates ajast ja aja eest, kui Kostja lõpetas soojusenergia eest esitatud arvete tasumise vastavat teenust osutavale SW Energia OÜ-le). Seejuures pärast võlgnevuse tekkimist on Kostja aktsepteerinud Hageja poolt võlgnevuse osas tasaarvestuse teostamist Hageja poolt Kostjale tasumisele kuuluvate summade arvel. Lepingu punkti 7.1 kohaselt kehtis Leping kuni 30.10.2010. Lepingu punktist 7.8 tulenevalt rendilepingu tähtaja möödumisel oli rentnikul oma lepinguliste kohustuste nõuetekohasel täitmisel lepingu uuendamise eesõigus. Lepingu uuendamise all Lepingu mõistes peeti seejuures silmas uue lepingu sõlmimist õigusega leppida kokku uutes tingimustes. Seejuures lepiti kokku, et kokkuleppele mittejõudmisel lepingu uuendamist ei toimu. Lepingu punktis 7.8 sätestatud tähtaja jooksul, s.o kolm kuud enne Lepingu tähtaja möödumist OÜ Kalnin ega Kostja Hageja poole Lepingu uuendamise taotlusega ei pöördunud. Nagu eelpool märgitud, on kogu tegelikuks ruumide kasutajaks olnud Kostja, kusjuures Kostja jätkas ruumide kasutamist ka pärast Lepingu tähtaja möödumist ning on teinud seda katkematult kuni käesoleva ajani. Kostja ei ole kunagi eitanud asjaolu, et tegelikuks ruumide kasutajaks ehk rentnikuks on kogu Lepingu kehtivuse perioodil olnud Kostja. Võlaõigusseaduse § 310 lõikest 1 tulenevalt juhul, kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Avaldamise tähtaeg hakkab üürniku aoks kulgema üürilepingu tähtaja

2 (16)

2-12-54362 möödumisest, üürileandja jaoks aga ajast, mil ta sai teada, et üürnik jätkab asja kasutamist. Arvestades, et kumbki pool ei ole avaldanud teisele poolele eelnimetatud tähtaja kestel VÕS § 310 lõikes 1 sätestatust teistsugust tahet, on poolte vahel 14.10.2005 sõlmitud Leping muutunud tähtajatuks. Vaatamata Hageja poolt korduvalt esitatud pretensioonidele ning pöördumistele ei ole Kostja täitnud kohaselt Lepingust tulenevat ruumide kasutamise tasu ning kõrvalkulude (elektrienergia ja küte) tasumise kohustust. Kostja poolt kohustuste täitmine on toimunud üksnes ulatuses, millises Hageja on teostanud vastastikuste nõuete osas tasaarvestuse. Pärast Hageja poolt vastastikuste nõuete osas tasaarvestuse teostamist on 30.11.2012 seisuga Kostja kohustus Hageja ees kokku 18 023,96 eurot, millest 946,32 eurot ruumide kasutamise tasu perioodi oktoober 2010 – september 2012 eest; 10 814,13 eurot tasu kasutatud elektrienergia eest perioodil aprill 2010 – september 2012; 6263,51 eurot tasu kütte eest perioodil oktoober 2009 – september 2012. Kuna Kostja oma kohustusi Hageja ees vabatahtlikult ei täida, on Hageja sunnitud pöörduma oma nõude rahuldamiseks hagiga kohtu poole. Lepingu punkti 2.1 kohaselt andis Hageja Kostja kasutusse mitteeluruumid üldpindalaga 61,7 m2, mille kasutamise eest kohustus Kostja vastavalt Lepingu punktidele 3.1 ja 3.2 ning Lepingu lisale 2 tasuma igakuuliselt rent 10.- /m2 (0,639 EUR/m2) kuus. Vastavalt VÕS § 292 lõikele 1 peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Lepingu punkti 3.1, 3.2 ja 4.1.1 ning Lepingu lisa 2 kohaselt kohustus Kostja tasuma kommunaalteenuste vastavalt tarbimisele Hageja poolt esitatud arvete alusel, kui ei lepita kokku teisiti. Arvetel märgitud kuupäevadeks Kostja arveid tasunud ei ole. Samas ei ole Kostja vaidlustanud ühtegi temale Hageja poolt esitatud arvet, sh 11.10.2012 arvet nr 854 Lepingus märgitud ruumide kasutamise eest tasu (rent) arvestusperioodil oktoober 2009 – september 2012 (kaasa arvatud). Hageja palub Kostjalt tähtaegselt tasumata üüri ja kõrvalkulude arvel tekkinud võlgnevuse kogusummas 18 023,96 eurot väljamõistmist. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited hagile Kostja vastuväidete kohaselt KOKS § 55 lõige 4 punkt 6 kohaselt vallasekretär esindab valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid. Tahkuranna vallavolikogu ega Tahkuranna vallavalitsus kohtusse pöördumist otsustanud ei ole. Vallasekretär esindajat volitanud ei ole. Samuti puudub õiguslik alus valla poolt esindaja määramiseks ja hagiavalduse esitamiseks. Kirjas vallavanem kinnitab, et Tahkuranna vallavalitsus ei ole teinud korraldust hagi esitamiseks, esindaja määramiseks ega tasu otsustamiseks. Ehk siis on kohtusse pöördumine olnud vallavanema ainuisikuline otsus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ega Tahkuranna vallavolikogu õigusaktid ainuisikulist otsustusõigust vallavanemal valla nimel kohtusse pöördumiseks ette ei näe. Lepinguliste kulude koosseisus on rent ja kõrvalkuludena tasu kütte, elektrienergia, vee-ja kanalisatsiooniteenuse ning prügiveo eest. Kaupluse pidamisega tegeleb OÜ Klep Tahkuranna vallas Uulu külas Uhla kinnistul alates 1994.aastast. Esmalt osaühingule Uulu Mõis (end Uulu kolhoos ja seejärel OÜ Uulu) kuulunud kontorihoones rentnikuna, seejärel ostis OÜ Kalnin 01.oktoobril 2001 kauplusele ruumid suurusega 117,1 m2 ehk 6,57 % kaasomandist. Osaühing Kalnin omandas mõttelise osa funktsionaalsest tervikust, mille koosseisu kuulub osa tehnilistest kommunikatsioonidest elektri, soojuse ja veevarustuse tagamiseks. Kaupluse ruumid jäid allrendile OÜle Klep. 14. oktoobril 2005 sõlmisid hoone kaasomanikena Tahkuranna vald ja OÜ Kalnin mitteeluruumi rendilepingu (edaspidi Leping) kauplusele täiendavate ruumide kasutamiseks. Renditavate ruumide kasutuse sihtotstarve on abiruumid kauplusele (laoruumid ja WC) kokku 61,7 m2. Kontorihoone senisest ruumijaotusest eraldati kaks kabinetti ja osa koridorist, milline seni oli kasutusel üldkasutatava ruumina. Rendipinna sihtotstarbeliseks kasutamiseks laona ja selle teenindamiseks vajaliku pinnana eeldas kapitaalset ümberehitust. Kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud mahus teostas rentnik ruumide remondi. Remonttööde käigus lammutati kabinettide vaheseinad, vahetati aknad, ehitati täiendav seinaosa koridori sulgemiseks, remonditi tualettruumid ning vahetati elektrijuhtmestik koos valgustitega. Ruumide ümberehituste sihtotstarbekohasust ja vajalikkust ning vastavust

3 (16)

2-12-54362 tervisekaitse nõuetele kinnitavad lisaks Veterinaar-ja Toiduameti Pärnumaa Veterinaarkeskuse aktid nr 80 ja nr 440. Rendileandja nõustus kohaldama kirjeldatud investeeringute puhul võrdse kohtlemise põhimõtet, mille kohaselt on kontorihoones teiste rentnike investeerimiskohustust rahaliselt toetanud vald. Vajalikud ehitustööd võttis kokkuleppe kohaselt enda korraldada OÜ Kalnin. Vald kohustus tasuma tehtud tööde eest esitatud arvete alusel. Samaaegselt laoruumide ümberehitusega oli hageja eesmärk sama hoone teise korruse baasil välja ehitada lasteaia ruumid. Sellest tulenevalt leppisid pooled kokku, et kauba transpordile on mõistlik rajada eraldi täiendav väljapääs hoonest parklapoolsel küljel. Pooltevaheline kokkulepe võimaldas muuhulgas vabastada hoone siseõu lasteaia mänguväljaku tarvis. Tekkivad kulutused kauplusetöö ümberkorraldamisega või võimalikud ebamugavused jäid hageja kanda. Lepingu punkt 4.1.4 kohaselt kohustus rentnik kooskõlastama kõik renditud ruumides tehtavad ümberkorraldused ja parendused eelnevalt kirjalikult rendileandjaga, esitades koos taotlusega ümberehituste ja parenduste maksumuse eelarve. Eelnimetatud ümberehituste ja parenduste kohta sõlmitakse kirjalik kokkulepe, milles näidatakse, kes pooltest kannab nimetatuga seotud kulutused. Sama lepingu punkt 6 käsitleb rendileandja kohustused, mille punkt 6.1.7 sätestab, et rendileandja kohustub lepingu kehtivuse ajal hoones, kus renditud ruumid asuvad ning renditud ruumides omal kulul kapitaalremonti. Kapitaalremondi tegemise aja on rendileandja kohustatud kooskõlastama rentnikuga vähemalt 3 kuud ette. Lepingu punkt 10.1 sätestab, et pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis tähitud kirjas või väljastusteatega, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Kostja möönab, et pooltevaheline lepinguga seotud teadete edastamine pole toimunud alati lepingus nõutud vormis. Tegelikkuses toimusid pooltevahelised läbirääkimised mõlemapoolselt olulises osas suusõnaliste kokkulepete alusel. Lepingupoolte huvides oli ruumikasutus viia kooskõlla tegevuste sihtotstarbega ajaliselt mõistlikus tempos. Samas on eelkirjeldatud tegevus oma sisus kogumina kooskõlas sõlmitud rendilepinguga. Asjaajamine lepingupoolte vahel oli konstruktiivne kuni 2008.aastani. Erinevad arusaamad lepingu tõlgendamisel lepingupoolte vahel avaldusid peale uue vallavanema ametisse asumist 2007. aasta lõpul. Uues koosseisus vallavalitsus ei nõustunud kompenseerima seni tehtud ja kokkulepitud ning vajalikke investeeringuid. Tulutud arutelud ja dokumentide vahetamine on toimunud käesolevani. Lepingu punkt 12.5 kohaselt juhinduvad pooled lepingu tõlgendamisel VÕS paragrahv 29, millise lõige 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Põhjendamatult veninud investeeringute eest tasumise küsimuse selgitamiseks on kostja aastate jooksul korduvalt pöördunud hageja poole. Sealhulgas korraldas hageja kolmepoolse nõupidamise 06.märtsil 2009. Sellel osalesid hageja esindajana vallavanem Karel Tölp, lepingu rendileandjana allkirjastanud eelmine vallavanem E.T. ja kostja. Eesmärgiks oli ühtlustada lepinguga seotud teadmist ja lahendada investeeringute eest tasumise küsimus. Käesolevani on hageja poolt kostjale tasumata aastatel 2005 kuni 2008 tehtud investeeringute eest summas 12 276,53 eurot. Hageja pole üheselt keeldumist põhjendanud. Erinevates kirjades on hageja seadnud tagantjärele erinevaid rahalisi piiranguid. Soojusenergia ostumüügi teema käsitlemisel lähtub kostja olukorra hindamisel ruumide majandajana kahelt erinevalt positsioonilt. Ühelt poolt kaupluse laoruumide rentnikuna (käsutuses 61,7 m2), kellel on hagejaga sõlmitud Lepingu kohaselt õigus soojusenergia tarbimiseks (ja hagejal kohustus see võimalus tagada). Teiselt poolt kinnistu mõttelise osa omanikuna (111,7 m2 kasulikku pinda), kes otsustab soojusenergia küsimused kinnistu kütmisel iseseisvalt. Uhla kinnistu kütmiseks sõlmiti Soojusenergia müügileping hageja ja SW Energia poolt 24.aprill 2009, kuid kostjat lepinguosalisena kaasatud ei ole. Samuti ei ole kostja omaltpoolt andnud volitusi lepingu läbirääkimiseks või dokumendi allkirjastamiseks. Enam veel, nimetatud lepingu väljanõudmise õigus tekkis hageja kinnitusel kostjale vaid kohtumenetluse tõttu. Seega omanikuna puudub kostjal formaalselt seotus või õigus ja kohustus soojusenergia teenuse tarbimiseks. Rendisuhtes reguleerib küsimust Lepingu punkt 6.1.2, mille kohaselt kindlustama rentniku kommunaalteenustega vastavalt lepingu lisale 2. Vee-ja kanalisatsiooni ja prügiveoteenus kuuluvad tasumisele teenuse osutajale. Elekter ja küte vastavalt tarbimisele rendileandja poolt esitatud arvetele kui ei lepita kokku teisiti. Kostja peatas soojusenergia eest tasumise kuna müüja esitatud arved ei olnud kostja hinnangul põhjendatud ega mõistlikud. Eelnevalt tegi kostja müüjale korduvalt ettepanekuid soojusenergia mõõtmiseks. Samuti esitas kostja ettepanekuid hagejale põhjendamatu soojakulu

4 (16)

2-12-54362 vähendamiseks ja ostetava soojusenergia õiglaseks jagamiseks. Ühtlasi esitas kostja korduvalt päringuid soojusenergia müüjale ja hagejale sooviga tutvuda teenuse hinnakujunduse ja tegelike tarbitud soojuse kogustega. SW Energia OÜ esitab hagejaga kokkulepitult tarbimise müügimahu kuu lõpu seisuga kogu Uhla kinnistul paikneva kontorihoone kohta ühtse numbrina. Soojusenergia jagamine tarbijate vahel toimub hoone kasuliku pinna ruutmeetrite alusel. Kasuliku pinna ruutmeetrid on aastate jooksul muutunud ja arvestus varieerub, üheselt mõistetavat osakaalu tarbimisel kinnitatud pole. Esmase 1986. aasta hoone projekti kohast ruumikasutust on hoone renoveerimise ja rekonstrueerimise käigus korduvalt muudetud. Hoone kasutajate ootused ja vajadus ruumide sisekliimale on hoone erinevates osades ja kasutusotstarbest lähtuvalt erinev. Soojuskoormus kaupluse laoruumides ja lasteaias näiteks või keldrikorrusel erineb oluliselt. Samas toimub kütmine tegelikkuses täiskoormusel kõigil korrustel ja sealhulgas ka keldrikorrusel samaväärselt hoone esimese ja teise korruse ruumidega. Keldrikorruse ruumid on osaliselt kasutusel panipaikadena ja garaažina, osaliselt on tegemist lihtsalt risustatud ruumidega. Suures mahus on kelder ilma usteta või muul viisil avatud, radiaatorid on sisselülitatud, soojuskiirguse varjutamist ei toimu. Lisaks väljuvad hoonest olulises mahus soojusevood keldrikorrusele rajatud garaažiukse kasutamisel. Samas ei kasuta kostja organiseeritud korras hoonesse viidavat soojushulka ühtsest keskküttesüsteemist. Vastupidi, kostja tegeleb ruumide jahutamisega aastaringselt kulutades selleks ressurssi täiendavalt. Kontrollimatult vabanev soojus kaupluses kasutatavate tehniliste seadmete tööst on piisav, et ka laoruumide kütmine tagada. Lisaks suunab kostja antud seadmetest eralduvat soojusenergiat ka vajadusel fuajee kütmiseks. Soojusenergia müüja esitatud koondarvest on hageja kostjale esitanud tasumiseks väidetavalt arve andmetel 13,7 %. Kostja poolt teabenõude korras 11.01.2013 kirjaga nr 15-18/18-1 esitatud hageja jaotuse kohaselt peaks osakaal olema 8, 98 % ja Lepingu järgi laoruumi kasulik pind 7,13 %. Eeltoodut kokkuvõttes ei teki kostjal küsimust hageja ees soojusenergia võlgnevuses vaid küsimus on, millises mahus on kostja seni tasunud hagejale põhjendamata nõuete alusel. Elektrienergia tarbimisel Uhla kinnistul on kostjal alates 01.10.2001 tekkinud reaalne alus iseseisva lepingulise tarbimiskohana. Nimetatud kaasomandi jagamine sisaldas muuhulgas ka osalust elektriliitumisest olemasoleva tarbimismahu sees. Kostja on korduvalt avaldanud soovi elektrienergia eest tasumiseks otse müüjaga sõlmitava müügilepingu alusel. Lahendus eeldaks hageja nõusolekut liitumislepingute kolmepoolseks (Tahkuranna vald, OÜ Klep ja AS Eesti Energia) ümbersõlmimiseks ja selleks osa liitumismahu loovutamiseks kostja kasuks. Hageja poolt 09.05.2011 esitatud vastuettepanek , et kostja peaks omal kulul uue eraldi elektriliitumise rajama pole põhjendatud ega õiglane ning kostjale mittevastuvõetav. Samas on olemasolev olukord kostjale ebamõistlikult koormav. Kostjal kulu elektritarbimisele aastas on keskmiselt viis tuhat eurot (5 000 €), sealhulgas käibemaks. Arvlemisel hageja liitumislepingu kaudu ei saa kostja kasutada seaduslikku õigust esitada tagastusnõuet sisendkäibemaksu osas. Seetõttu jääb kostjal kasutamata rahalisi vahendeid ligikaudu 830 eurot aastas. Hageja poolt esitatud elektrienergia nõue kuulub kostja hinnangul tasumisele pooltevahelise tasaarvlemise korras kooskõlastatud investeerimiseks kulunud vahendite mahus. Rent senise praktika kohaselt aastatel 2008 kuni 2012 on rendi (ja muud kõrvalkulud) tasumine toimunud lepingupooltevahelise tasaarvlemisena. Hageja poolt tasumata arved kauplusest ostetud toiduainete ja esmatarbekaupade eest tasaarveldab kostja omapoolsete teenusarvete mahus igakuiselt. Aasta jooksul kogunenud tasumata arved kajastatakse tasaarvlemisena aasta lõpus koostatavas aktis. 19.11.2010 akti kohaselt tasaarveldasid pooled summas 54 325,70 kr. 31.12.2011 koostatud akt nr 1 kohaselt tasaarveldasid pooled summas 2 069,76 eurot. 11.01.2013 seisuga on kostja raamatupidamise andmetel võlgnevus hageja ees 1 565,82 €. Kostja hinnangul pole hagi esitatud õiguspäraselt ja palub asja menetlus lõpetada. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Menetluse käik 11.11.2013.a. esitas hageja alternatiivse hagi aluse juhuks kui kohus leiab, et poolte vahel ei ole sõlmitud üürilepingut. Sellisel juhul taotleb hageja hagi rahuldamist tuginedes kaasomandi ja alusetu rikastumise sätetele. Vaidlust ei ole selles, et enne Uhla kinnistu kaasomanikuks saamist ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et kauplusruumide üldpinnaga 178,8 m2 osas esitatakse hageja poolt arved soojusenergia eest ning elektrienergia eest vastavalt kaupluseruumides asuva mõõdiku näitudele just

5 (16)

2-12-54362 kostjale. Samuti ei ole vaidlust selles, et kaupluseruumide, sh 14.10.2005 mitteeluruumi rendilepingus märgitud ulatuses, tegelikuks kasutajaks on olnud kostja. Juhul, kui kostja asub seisukohale, et rendileping lõppes seoses tähtaja möödumisega 30.10.2009, on kostja alates 01.11.2009 kasutanud 14.10.2005 mitteeluruumi rendilepingus märgitud ruume ilma õigusliku aluseta. Vastavalt VÕS § 1037 lõikele 1 õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt paragrahvi lõikes 1 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Kostja, jätkates pärast 30.10.2009 rendilepingus nimetatud ruumide kasutamist, rikastus hageja arvel tasumata jäänud soojusenergia ja kasutustasu (rendi) ulatuses. Alates 22.03.2010 tekkis kostjal aga vastutus kulude hüvitamiseks kaasomandit reguleerivate sätete alusel, mille kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 20.12.2010 asjas nr 3-2-1137-10 tehtud otsuse punktis 12 asunud seisukohale, et tuginedes AÕS § 71 lõikes 2 sätestatule on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Kasutuseeliseks on ka see, kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat kasulikku pinda. Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et kostja, olles alates 22.03.2010 Uhla kinnistu kaasomanikuks, on kasutanud tema kaasomandi mõttelisest osast suuremat pinda, on hageja õigustatud nõudma selle eest hüvitist. Hageja on seisukohal, et hüvitise suuruseks peaks olema vähemalt summa , mida hageja oli õigustatud saama ruumide kasutamise eest 14.10.2005.a. mitteeluruumide rendilepingu alusel s.o. 39.43 eurot kuus.

Pärnu Maakohus otsusega 31.01.2014.a. rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 18 023.96 eurot. Tallinna Ringkonnakohus otsusega 15.10.2014.a.tühistas Pärnu Maakohtu otsuse ja saatis asja uueks arutamiseks maakohtule. 10.07.2015.a. esitas hageja nõude suurendamise avalduse , mille kohaselt esialgselt esitas hageja nõude kostja vastu lepingulisel alusel, 11.11.2013 täiendas Hageja hagi alust alternatiivselt kaasomandi ja alusetu rikastumise sätetele tuginedes. Pärast hagi esitamist ei ole kostja oma kohustusi hageja ees täitnud, vastupidi – kostja kohustused hageja ees on järjepidevalt suurenenud, kuivõrd kostja ei ole ka pärast hagi esitamist tasunud temale hageja poolt esitatud arveid ruumide kasutamise tasu ja kütte osas ning jätnud osaliselt tasumata ka kostja poolt tarbitud elektrienergia eest. Hageja avaldab, et suurendab oma põhinõuet Kostja vastu kokku summas 9089,42 eurot, mis koosneb: 1) arvestusperioodidel oktoober 2012 – aprill 2015 arvestatud ruumide kasutamise tasust summas 1222,33 eurot (31 kuud x 39,43 eurot); 2) arvestusperioodidel oktoober 2012 – aprill 2015 arvestatud soojusenergia (kütte) tasust summas 7867,09 eurot. Hageja nõuab ka viivist seadusjärgses määras. Väljaandes Ametlikus Teadaanded avaldatud intressimäära avaldamise teadete kohaselt on VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud intressimäär alates 01.07.2012 1%, alates 01.01.2013 0,75%, alates 01.07.2013 0,5%, alates 01.01.2014 0,25%, alates 01.07.2014 0,15% ja alates 01.01.2015 0,05% aastas. Eeltoodust tulenevalt on VÕS § 113 lõike 1 järgseks viivise määraks kuni 31.12.2012 8%, 01.01.2013 – 14.04.2013 7,75%, 15.04.2013 – 30.06.2013 8,75%, 01.07.2013-31.12.2013 8,5%, 01.01.2014-30.06.2014 8,25%, 01.07.2014-31.12.2014 8,15% ja alates 01.01.2015 8,05% aastas. Hageja taotleb hagi täiendamist alates hagi esitamisest haginõudelt VÕS § 113 lõike 1 sätestatud määras arvestatud viiviste nõudega. Vastavalt TsMS §-le 374 taotleb Hageja viivisnõude menetlemist koos põhinõudega. Hagi esitamisest kuni käesoleva avalduse esitamiseni on Hageja arvestanud esialgselt põhinõudelt summas 18023,98 eurot viiviseid kokku summas 3838,35 eurot. Viivise arvestus: Viivis kokku Periood Võlgnevus Viivise % Viivis päevas Viivitatud päevi aastas

6 (16)

2-12-54362 18.12.201218023,96 8,00

4,0 EUR

56,00 EUR

31.12.2012 EUR 01.01.201318023,96 7,75

3,88 EUR

403,52 EUR

14.04.2013 EUR 15.04.201318023,96 8,75

4,38 EUR

332,88 EUR

30.06.2013 EUR 01.07.201318023,96 8,50

4,25 EUR

782,00 EUR

31.12.2013 EUR 01.01.201418023,96 8,25

4,13 EUR

747,53 EUR

30.06.2014 EUR 01.07.201418023,96 8,15

4,08 EUR

750,72 EUR

31.12.2014 EUR 01.01.201518023,96 8,05

4,03 EUR

765,70 EUR

09.07.2015 EUR Seega viivis kokku 3838.35 eurot. Hageja taotleb TsMS § 367 alusel Kostjalt alates 10.07.2015 kuni põhinõude (pärast nõude suurendamist summas 27113,38 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras viivise väljamõistmist. Arvestades käesolevas avalduses esitatud nõude suurendamist on Hageja põhinõue Kostja vastu pärast nõude suurendamist kokku 27 113,38 eurot (18 023,96 eurot + 9089,42 eurot). Põhinõudele lisanduvad kõrvalnõuetena hagi esitamisest kuni käesoleva avalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivised summas 3838,35 eurot ning alates 10.07.2015 sissenõutavaks muutuv VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras viivis kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Nõude suurendamise avalduse ja täiendamise taotluse vastuvõtmisel kokkuvõtlikult: mõista OÜ-lt Klep Tahkuranna valla (vallavalitsuse) kasuks välja põhivõlgnevus summas 27 113,38 eurot, ajavahemikus 18.12.2012 kuni 09.07.2015 põhivõlgnevuselt (18 023,96 eurot) arvestatud viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kokku summas 3838,35 eurot ning alates 10.07.2015 põhivõlgnevuselt summas 27 113,28 eurot arvestatud viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ-lt Klep kanda. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt nõude suurendamise avaldusele tsiviilasjas nr 2-12-54362 hagi ese puudub, hagi alus puudub, hagi esitamiseks puudub kohaliku omavalitsuse seaduslik tahteavaldus, valla esindamiseks puuduvad hageja esindajatel volitused. Poolte vahel puudub leping või muu alusakt kohtule nõude esitamiseks, nõude suurendamiseks ja hagi täiendamiseks.Hageja poolt esitatud teenusarvete aluseks ei ole leping või muu seaduslik alus. Soojusenergia teenusarvete aluseks olevaid koguseid hageja ei mõõda. Hagejal puudub vähemalt 10 aastat vastutav isik, kes hindaks või kontrolliks kaugkütte soojusenergia edastamist Uhla kinnistule. Hageja ja soojusenergia müüja SW Energia OÜ vahel sõlmitud kaugkütte soojusenergia ostu-müügi leping ei lähtu seadusest või seaduse alusel vastu võetud õigusaktist ning on kostjaga kooskõlastamata. Elektrienergia vahendamine toimub hageja poolt omavoliliselt kujundatud tariifi alusel, ilma kaasomanike vahelise lepinguta või muu kokkuleppeta. Hageja keeldub jätkuvalt sisulistest läbirääkimistest teenuse pakkumise seaduspärastamiseks ja kaasomandi haldamise reguleerimisest. Kohtusse pöördumise eel ei ole hageja poolt läbi viidud haldusorgani eelmenetlust kaasomandi haldamisel ja läbipaistva teenushinna kujundamiseks. Hageja nõuet tegelikult sisuliselt ei eksisteeri, mida kinnitavad ka Tahkuranna valla majandusaasta aruanded perioodil 2007 kuni 2014 ja vallavolikogu revisjonikomisjoni aruanded. Hageja seaduslikud esindajad, Tahkuranna vallavolikogu ja Tahkuranna vallavalitsus, ei ole kohtusse pöördumise otsust vastu võtnud. Hageja seaduslikud esindajad, Tahkuranna vallavolikogu ja Tahkuranna vallavalitsus, ei ole vallasekretäri ettepanekul otsustanud määrata esindajad hagimenetluses. Kostja ei nõustu hageja avalduses esitatud nõude suurendamise ja täiendamisega ning vaidleb hageja taotlustele vastu täies ulatuses. Olemuslikult ei saa nõustuda laiendama või täiendama hagi, millel reaalselt puudub ese ja alus ning õigustatud isiku

7 (16)

2-12-54362 nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Põhiseaduse § 10 sätestab õiguskindluse põhimõtte, mis samaaegselt tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes. Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab olema piisava selgusega võimalik ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob. Hageja tegevus ei ole kooskõlas põhiseaduse ega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätetega ning õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtteid ei järgi. Hageja esitatud dokumendid ja teostatud toimingud tsiviilasja nr 2-12-54362 eelmenetluses kinnitavad, et hageja oma tegevuses põhisseadust järginud ei ole ning avalik-õigusliku isikuna kohtumenetluses reaalselt ei osale. Kostja esitatud vastuväited, seisukohad ja dokumendid annavad aluse jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada menetlus. Otsuse kirjeldavat osa on lihtsustatud vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 sätetele. Kohtuistungil 02.11.2015.a. hageja jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuistungil 02.11.2015.a. kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja , tunnistaja ütlused ning tutvunud asjas kogutud kõigi kirjalike materjalidega ja hinnates tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja väited, et vallavanemal puudus pädevus antud hagi esitamiseks , ei ole põhjendatud. Vastavalt KOKS § 4 omavalitsusorganid on volikogu ja valitsus. KOKS § 10 lg.1 kohaselt nii vald kui ka linn on avalik –õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees , valla – v. linnavalitsus ning vallavanem v. linnapea v. nende poolt volitatud esindajad. KOKS § 49 lg.1 järgi vallavalitsuse juht on vallavanem ja linnavalitsuse juht on linnapea, kes esindab valitsust. KOKS § 50 lg.1 p.2 vallavanem esindab omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega , valla v. linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Tahkuranna Vallavolikogu 29.02.2012.a. määrusega nr.6 Tahkuranna valla esindamise kord § 7 kohaselt valla seaduslikeks esindajateks kohtus on volikogu esimees, vallavanem ja vallasekretär ilma erivolitusteta. Hageja Tahkuranna vallale ja kostja OÜ-le Klep kuulub kaasomandina Uhla kinnistu, Uulu külas, Tahkuranna vallas, Pärnu maakonnas, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr.3685406. Tahkuranna vallale kuulub 9343/10000 kaasomandist ja OÜ-le Klep 657/ 10000 kaasomandist (IV toimik tl.113). Tahkuranna vallal on OÜ-ga Kalnin 14.10.2005.a. sõlmitud mitteeluruumide üürileping antud kinnistul asuvate ruumide 61,7m2 kasutamiseks tähtajaga kuni 30.10.2010.a. (I toimik tl.101-109). Leping sõlmiti algselt OÜ-ga Klep, kuid hiljem 29.11.2005.a. anti üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused vastavalt VÕS §-le 290 lg.1 üle OÜ-le Kalnin. Selle kohta on Tahkuranna vald andnud välja korralduse nr.319/29.11.2005.a. ja märge üürilepingul (I toimik tl.9,10, 101). OÜ Kalnin pidi tasuma Tahkuranna vallale renti 10 krooni/m2 kohta kuus. Elektri ja kütte eest pidi

8 (16)

2-12-54362 üürnik tasuma vastavalt tarbimisele rendileandja poolt esitatud arvete alusel, kui ei lepita kokku teisiti. Hageja väitel asus ruume tegelikult kasutama kostja OÜ Klep, kes jättis hagejale tasumata üüri perioodil 01.10.2010- 30.04.2015.a. eest kokku summas 2168.65eurot. Rendi suurus 0,639 eurot /m2 , 61.7 m2 eest 39.43 eurot kuus x 55 kuud. Kostja väitel hageja ja kostja vahel mitteeluruumi üürilepingut sõlmitud ei olnud. Leping oli sõlmitud hageja ja OÜ Kalnin vahel. OÜ Klep kasutas ruume OÜ-ga Kalnin sõlmitud kokkuleppe alusel (II toimik tl. 179). VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja ) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus ei nõustu hagejaga, et üürileping oli sõlmitud OÜ-ga Klep. Esitatud üürilepingust, Tahkuranna valla korraldusest 319/29.11.2005.a. ja tunnistaja E.T.`u ütlustest kohtuistungil nähtub, et üürileping oli sõlmitud OÜ –ga Kalnin (I toimik tl.9,10, 101, IV toimik tl.142). Tahkuranna valla korraldusega 319/29.11.2005.a. asendati OÜ Klep OÜ-ga Kalnin (I toimik tl.10). Tunnistaja E.T.u, kes oli lepingu sõlmimise ajal Tahkuranna vallavanem kohtuistungil antud ütluste kohaselt mitteeluruumide üürileping sõlmiti algselt OÜ-ga Klep ja paari kuu pärast OÜ-ga Kalnin. Lepingu partneriks oli OÜ Kalnin (toimik IV tl. 142). Poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline üürileping vastavalt VÕS § 309 lg.1. VÕS § 310 lg.1 kui pärast üürilepingu tähtaja möödumist jätkab üürnik asja kasutamist , loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja v. üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet. Hageja esindaja kohtuistungil kinnitas, et lepingu lõpetamisest ei ole pooled üksteist teavitanud. Seega jätkus tähtajaline üürileping ka tähtaja möödumisel, kuna pooled ei avaldanud üksteisele tahet lepingu lõpetamiseks. Sellekohaseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. OÜ Kalnin pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 2-10-25321/ 17.09.2010.a ja OÜ Kalnin on äriregistrist kustutatud Pärnu Maakohtu 2-10-25321 /31.10.2012.a.kohtumääruse ja pankrotihalduri avalduse alusel (IV toimik tl.136-137). Pankroti väljakuulutamine ei lõpeta üürilepingut. VÕS § 319 lg.1 järgi kui kuulutatakse välja üürniku pankrot, võib üüreleandja nõuda tulevase üüri ja kõrvalkulude maksmise tagatist. Üürileandja peab andma tagatise andmiseks mõistliku tähtaja. Tähtaja andmise teade peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lg.2 järgi kui üürileandjale ei anta sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul tagatist, võib ta lepingu üles öelda ülesütlemistähtaega järgimata. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta on pankrotis üürnikult tagatist nõudnud ja selle maksmata jätmise tõttu lepingu üles öelnud. Seega kehtis leping kuni 31.10.2012.a. s.o. juriidilisest isikust üürniku lõppemisega. TsÜS § 45 lg.2 järgi eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid lepingu lõppemise kohta muul alusel või teisel ajal. Hageja ei saa nõuda üürilepingu alusel üüri isikult, kellega ei ole üürilepingut sõlmitud. Üüri nõue oli võimalik esitada üürniku vastu OÜ Kalnin pankrotimenetluses. VÕS § 290 lg.1 järgi üürnik võib üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul kolmandale isikule üle anda. Kostja on soovinud antud ruume rendilepingu alusel kasutada esitades hagejale avalduse 11.03.2011.a. ( II toimik tl. 138, 139). Hageja ei ole aga esitanud kohtule tõendeid, et üürileping on üle antud OÜ-lt Kalnin OÜ-le Klep s.t. kohtule ei ole esitatud VÕS § 290 lg.1 sätestatud üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekut sõlmitud üürilepingu üleandmiseks. OÜ Kalnin on andnud 01.08.2001.a. sõlmitud üürilepinguga 3 ruumi Uulu külas, Tahkuranna vallas, Pärnu maakonnas , üldpinnaga 117,1 m2 üürile OÜ-le Klep tähtajaga kuni 01.08.2031.a. (I toimik tl.90-96). OÜ Klep sai kinnistu 657/10000 kaasomanikuks 22.03.2010.a. , kui ta kanti

9 (16)

2-12-54362 kaasomanikuna kinnistusraamatusse 09.03.2010.a. enampakkumise akti alusel. Eelnevalt oli kinnistu 657/10000 kaasomanikuks OÜ Kalnin. VÕS § 291 lg.1 kohaselt kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist v. kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel v. pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle asja omandajale. Hageja on esitanud nõude ka alternatiivsel alusel s.o. alusetu rikastumise sätete ja AÕS § 71 lg.2 alusel. Kuna kostja OÜ Klep kasutas antud ruume OÜ-ga Kalnin sõlmitud kokkuleppe (allrendilepingu) alusel siis ei saa hageja kostjalt kuni lepingu lõppemiseni 31.10.2012.a. nõuda tasu ruumide kasutamise eest alusetu rikastumise v. AÕS alusel. Ruumide kasutamise allüürileping ei pea olema kirjalik. VÕS § 288 lg.6 järgi allkasutaja ei või kasutada asja pärast üürilepingu lõppemist ega teisiti , kui see on lubatud üürnikule. Kostja jätkas 61, 7m2 pinna kasutamist peale lepingu lõppemist. Seega kasutas kostja talle omandiõiguse alusel kuuluvast pinnast 61,7m2 suuremat pinda ka perioodil 01.11.2012- 30.04.2015.a. s.o. 30 kuud. AÕS § 71 lg.2 järgi kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. TsÜS § 62 lg.2 järgi asja vili on asjast loodusjõul v. inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Kehtivas õigused ei hõlma vilja mõiste kasutuseeliseid. Kasutuseelisteks on need eelised, mis tulenevad asja kasutamisest. Kuna kostja kasutab oma kaasomandi osast suuremat hoone osa , saab ta seeläbi kasutuseelise. Samas seadusandja ei ole välistanud AÕS § 71 lg. 2 järgi kasutuseeliste väljamõistmise ja antud sätet tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu , kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, nõue kasutuseeliste hüvitamiseks. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-13710. Põhjendatud ei ole kostja väited, et suurema osa kasutamine lepiti kokku tasuta, kuna hageja sulges kostja väljapääsu ning kostjal oli võimalik kauplusesse kaupa tuua ainult läbi vaidlusaluse ruumi. Nimetatu lepiti hageja ja OÜ Kalnin vahel kokku. Hageja ja OÜ Kalnin ei leppinud kokku vaidlusaluse 61,7 m2 kasutamist tasuta vaid just nimelt tasu eest. Kaupa on võimalik kauplusse tuua ka esiukse kaudu. Samuti antud 61,7 m2 kasutas kostja mitte ainult läbimiseks vaid ka asjade v. kauba hoidmiseks. Nimetatu on tõendatud paikvaatluse protokolli ja fotodega , kus fotolt on näha laoruumis hoitavad asjad ( I toimik tl.230-231 paikvaatluse protokoll, fotod II toimik tl.83 ja KISis). Seega kohus leiab, et perioodil 01.11.2012.a.- 30.04.2015.a. on hageja kasutuseeliste nõue põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 30 kuu eest x 39.43 eurot = 1182.90 eurot. Kohus leiab, et nimetatud tasu on mõistlik. Sellist tasu oleks hagejal ilmselt võimalik saada , kuna ka eelneva üürnikuga OÜ Kalnin selline tasu kokku lepiti ja sellist tasu hagejale tasuti. Nõue soojaenergia eest Hageja on esitanud kostja vastu soojusenergia eest tasunõude perioodil 01.10.2009- 30.04.2015 kokku summas 14 130.60 eurot. Vaidlusaluse hoone soojusenergia leping on sõlmitud 24.04.2009.a. SW Energia OÜ ja Tahkuranna valla vahel, mille kohaselt müüja SW Energia müüb ja ostja Tahkuranna vald ostab soojusenergiat vaidlusalusel kinnistul ( I toimik tl.138-146). Kostja lepingu sõlmimise ajal hoone kaasomandi osa omanik ei olnud ja kostjal vaidlusaluse hoone soojusenergia lepingut sõlmitud ei ole. Soojusenergia eest on perioodil 01.10.2009- 30.04.2015.a. esitatud arvete alusel tasunud hageja Tahkuranna vald ( III toimik tl.105-126, 159-170, 213-234). Tahkuranna vald on esitanud vastavalt kasutatud ruumide suurusele arved kostjale (I toimik tl.21, III toimik tl.182111). Kostja vaidlusalusel perioodil ruume kasutas , kuid ei ole esitanud kohtule tõendeid , et ta on vaidlusalusel perioodil soojaenergia eest üldse tasunud.

10 (16)

2-12-54362 Hageja ei saa esitada kostja vastu soojusenergia eest tasunõuet lepingulisel alusel, kuna poolte vahel lepingut sõlmitud ei ole. Hageja on esitanud nõude ka alusetu rikastumise ja AÕS sätete alusel. Kostja OÜ Klep on kinnistu 657/10000 kaasomanik alates 22.03.2010.a. Enne seda oli kostja enda väitel ruumide kasutaja OÜ-ga Kalnin sõlmitud lepingu alusel. Kostja on kinnistu kaasomandi omanik 657/10000 osas ja kasutab ruume kokku 117,1 m2+ 61,7 m2 = 178,8 m2. Soojusenergiaga on köetav kogu hoone s.h. kostjale kuuluv 657/10000 kaasomandi osa ja kostja poolt kasutatavad ruumid. Kütteradiaatorid on kõigis kostja poolt kasutatavates ruumides. Nimetatu on tõendatud paikvaatluse protokolli ja fotodega ( I toimik tl.230-231 paikvaatluse protokoll, fotod II toimik tl.83 ja KIS-is). Kütteradiaatoreid ei ole suletud. Tunnistaja E.T.`u poolt kohtule antud ütluste kohaselt kütteregulaatorid võimaldasid kütet maha keerata ja juurde keerata ja neid sai keerata rentnik ise. Kaupluseruumides kütte sulgemist ei toimunud, kõiki ruume, mis kuulus kaasomanikule seal oli võimalik kütet reguleerida (IV toimik tl. 143). Kostjal on olnud võimalik soojusenergiat tarbida ja tegeliku soojatarbimise mõõtmiseks paigaldada soojusmõõtja, mida kostja teinud ei ole. Seega ei ole võimalik kostja tegeliku soojatarbimise hulka tuvastada. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusalusel perioodil on kütteradiaatorid olnud suletud või et soojakoormus on tema ruumides erinev kui teistes ruumides. Samuti kaasomandis oleva hoone kütteradiaatorite küttevõrgust väljalülitamist ei saa otsustada üks kaasomanik. VÕS § 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, võib isikult , kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai v. pidi teada saama. AÕS § 75 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Küttekulu hageja poolt arvestatud vastavalt kostja poolt ainukasutuses oleva pinna protsendile 13,7%. Kokku kostja poolt ainukasutuses pind 178,8 m2 ja hageja poolt ainukasutuses pind 1125,9 m2 (I toimik tl.150). Ülejäänud pind ühiskasutuses. Hageja on kohtule küttekulu arvestuse esitanud (II toimik tl.109, III toimik tl.212). Kohus leiab, et hageja küttekulu nõue perioodil 01.10.2009- 30.04.2015.a. summas 14 130.60 eurot on põhjendatud. Nõue elektri eest Hageja on esitanud kostja vastu elektrienergia tasu nõude perioodi 01.04.2010 – 30.09.2012.a. eest kokku summas 10 814.13 eurot. Hageja ei saa esitada kostja vastu elektri eest tasunõuet lepingulisel alusel, kuna poolte vahel üürilepingut sõlmitud ei ole. Kostja OÜ Klep on kinnistu kaasomanik alates 22.03.2010.a. Kinnistu võrgu ja elektrileping 218366023 on sõlmitud Eesti Energia AS ja Tahkuranna valla vahel 28.02.2005.a. ja 22.10.2010.a. (II toimik tl. 7-9, 194, III toimik tl.2,4). 2010.a. sõlmitud lepingu elektrienergia ostutariifid tulenevad Pärnumaa Omavalitsuste Liidu poolt korraldatud ühishankest ja Tahkuranna vald tasub elektri eest põhitariifi alusel (III toimik tl.4). 2010.a. oktoobris sõlmitud lepingu järgi tasub hageja elektri eest põhitariifi järgi. Arved elektri eest esitatakse Tahkuranna vallale, kes on arved tasunud (III toimik tl. 105-126, 159-170). Tahkuranna vald on omakorda esitanud arved tasumiseks kostjale vastavalt kostja poolt tarbitud elektrienergia kogusele (III toimik tl. 127-156). Ruumide elektrienergia koguse mõõtmiseks, mida kostja kasutab, on paigaldatud eraldi ühetariifne voolumõõtja. Kostja voolutarbimise kogus on arvestatud vastavalt voolumõõtja näidule ja selles osas vaidlust ei ole. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta on perioodil 01.04.2010- 30.09.2012.a. elektri eest üldse tasunud. Kostja väitel peaks tema tasuma eraldi öist ja päevast elektrit, kuna tarbib öist elektrit rohkem. Antud väide ei ole põhjendatud , kuna kostja tarbitud elektrit mõõdab ühetariifne voolumõõtja ja seega vastavat öist ja päevast tarbimist ei ole võimalik tuvastada. Hageja ise tasub elektri eest samuti põhitariifi mitte öise ja päevase tarbimise järgi.

11 (16)

2-12-54362

Pooltel ei ole kinnistul eraldi võrgu ja elektrilepingut ega eraldi liitumispunkti. Seega tuleb lähtuda sellest, et hageja on tasunud kostja kasutatud elektri eest ja kostja ei ole hagejale tasunud. Seega on põhjendatud hageja nõue kasutatud elektri eest perioodil 01.04.2010 - 30.09.2012.a. summas 10 814.13 eurot VÕS § 1041 alusel. Hageja elektrienergia eest tasunõuet ei välista see, et kostja ei saa juhul, kui on sõlmitud üks liitumisleping (hagejaga) kasutada õigust esitada tagastusnõuet sisendkäibemaksu osas. Hageja ei ole käibemaksukohuslane. Käibemaksu tasumine toimub vastavalt seadusele ja ei mõjuta tarbitud teenuste eest tasumist. Elektrilevi OÜ on vastuseks poolte pöördumisele täiendava liitumispunkti loomiseks 03.04.2014.a. teatanud, et olukorra lahendamiseks tuleb esitada taotlus uue liitumispunkti ehitamiseks kinnistu piirile v. tellida teenustöö olemasoleva liitumispunkti peakaitsme jagamiseks Kurgi alajaamas v. ehitada nõuetele vastavad liitumiskilbid kultuuri – ja puhkekeskuse kaablisisendi juurde ja algatada alajaama ja hoone vaheliste kaablite võõrandamine Elektrilevi OÜ-le (II toimik tl.202). Elektrilevi OÜ on 11.05.2015.a. vastuseks kostjale teatanud, et puuduvad alused võrgulepingut Tahkuranna vallaga lõpetada ja tulenevalt ELTS § 88 lg.3 ja võrgueeskirja § 62.2 lg.1 ja 2 mõttest, saab mõõtepunkti kohta sõlmida ühe võrgulepingu ja ühe avatud tarne elektrilepingu ning kuna EIC koodiga 38ZEE-00297123-9 on juba võrguleping sõlmitud, siis ei ole sellele mõõtepunktile võimalik sõlmida samaaegselt teist võrgulepingut (III toimik tl.96). Kaasomanikud peavad kaasomandi kasutamise korra s.h. elektrivarustuse ja soojavarustuse küsimused omavahel kokku leppima. AÕS § 72 lg.1 järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv sõltub omandi osa suurusest. AÕS § 72 lg.5 järgi kaasomanikul on õigus nõuda teiselt kaasomanikult, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Lg.5 sätestab nõude alust kui asja valdamine ja kasutamine ei toimu vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kostja sellekohast nõuet kohtule esitanud ei ole. VÕS § 197 lg.1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma v. täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 197 lg.2 tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast , mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele selliseid vastuväiteid , mis välistavad täielikult v. osaliselt nõude maksmapaneku. Seega , kui pool on esitanud teise poole nõudele vastuväite , et ta on nõude tasaarvestanud oma nõudega ja teine pool väidab, et tasaarvestus ei kehti, peab kohus hindama , kas vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse. Selline on ka kohtupraktika – RKL 32-1-129-11 , 3-2-1-59-10 ja 3-2-1-162-13. Kostja on esitanud mitmeid ebaselgeid avaldusi, mis räägivad tasaarvestusest. Esialgses vastuses hagile on kostja märkinud, et hageja poolt esitatud elektrienergia nõue kuulub kostja hinnangul tasumisele poolevahelise tasaarvlemise korras kooskõlastatud investeerimiseks kulunud vahendite 12 (16)

2-12-54362 mahus (I toimik tl.62). Nimetatud avaldust ei saa lugeda tasaarvestuse avalduseks , kuna sellest ei nähtu, mis summas nõue hageja nõudega tasaarvestatakse ja et nõuded on tasaarvestusega lõppenud. Samuti investeerimiseks tehtud kulutusi ei ole pooled kooskõlastanud. 30.06.2011.a. on kostja esitanud hagejale avalduse ja palunud tasaarvestada kulutused , mis on teostatud Tahkuranna Vallavalitsusele kuuluvates ruumides summas 7982.56 eurot võlgnevusega elektriarvete osas. Samuti kuna teistele ülejäänud hoone äripindade allrentnikutele on tehtud Tahkuranna valla poolt renditavatesse ruumidesse investeeringute katteks tasaarveldus majanduskulude osas siis rakendada sama printsiipi ka OÜ Klep suhtes (I toimik tl.136). Kostja eelistungil selgitas, et hagis esitatud nõudeid investeeringu kuludega tasaarvestatud ei ole (II toimik tl. 180). Kostja kohtuistungil selgitas, et eelnevalt tasaarvestuse avaldusi esitatud ei ole. 30.06.2011.a. avaldus on ettepanek vallale teostada tasaarvestus, millega vald ei olnud nõus (IV toimik tl.141, 181). Kostja ei ole ka kohtule tõendanud, et valla ruumidesse on tehtud investeeringud kostja s.o. OÜ Klep poolt, kuna ruumid olid üürile antud OÜ-le Kalnin, kellel oli vastavalt 14.10.2005.a. sõlmitud mitteeluruumide üürilepingu p.4.1.4 järgi kohustus kooskõlastada kõik ruumides tehtavad ümberehitused ja parendused eelnevalt kirjalikult üürileandjaga, esitades koos taotlusega ümberehituste ja parenduste maksumuse eelarve ning eelnimetatud ümberehituste ja parenduste kohta sõlmitakse kirjalik kokkulepe, milles näidatakse, kes pooltest kannab nimetatuga seotud kulutused. Kostja ei ole tõendanud milliseid investeeringuid ja mis summas on ta hageja ruumidesse teinud. Kohus on eelistungil 11.03.2015.a. selgitanud tasaarvestuse avalduse esitamist ja seda et tasaarvestatav nõue peab olema tõendatud (II toimik tl.105). Kohtuistungil kostja kinnitas, et tasaarvestuse avaldus elektri osas on esitatud 07.04.2015.a. ja tasaarvestatud on enamesitatud elektri summa ja viivis (IV toimik tl.141). 07.04.2015.a. on kostja esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse, millega on tasaarvestanud hageja nõude elektri eest summas 10 814.13 eurot oma enamarvestatud elektri ja viivise nõudega perioodil 01.08.200730.09.2012.a.(II toimik tl.147, III toimik tl. 80-92). Kohus leiab, et kostja nõuet ei saa hageja nõudega tasaarvestada, kuna kostja nõue on põhjendamata ja tõendamata. Alates 2010.a. detsembrist maksab hageja elektri eest põhitariifi alusel, seega saab ka kostja vastu nõue olla põhitariifi alusel mitte öise ja päevase elektritarbimise järgi. Kostja voolutarbimist mõõdab ühetariifne voolumõõtja. Seega kostja väited, et ta tarbib enamuses öist elektrit , ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta on elektri eest nõudeperioodil 2007 – 2012.a. üldse tasunud. Kostja poolt väidetatavalt enamarvestatud elektri tasunõue on oletuslik. Kostja ei ole vastavaid tõendeid kohtule esitanud. Kostja poolt esitatud viivisearvestus on ebaselge ja kostja ei osanud ka kohtuistungil viivisearvestust selgitada (IV toimik tl.141). Seega kostja tasaarvestuseks esitatud nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud ja seda ei saa hageja nõudega tasaarvestada. Kostja on esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse 26.04.2015.a. , milles on tasaarvestanud hageja laoruumi kasutamise eest tasunõude kaupluse õueala pinna kasutuse tasunõudega (II toimik tl. 163; III toimik tl.11). Kostja leiab, et tal on õigus tasaarvestada 110m2 ulatuses õueala kasutustasu. Kohus leiab, et kostja tasaarvestatav nõue ei ole põhjendatud ja tõendatud. Vaidlusaluse kinnistu pindala on 5618m2 ja kostja on 657/10000 kaasomanik. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei saa kasutada kinnistut temale kuuluva osa suuruses v. et hageja kasutab kinnistu õueala suuremas osas kui temale kuulub. Kostja väited, et hagejal nõuet ei eksisteeri, kuna majandusaasta aruanded nõuet ei kajasta , ei ole põhjendatud. Hageja nõuded on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud tõenditega. Arvestades eeltoodut on hageja nõuetest põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele kasutuseelised 1182.90 eurot, soojusenergia eest 14130.60 eurot ja elektri eest 10 814.13 eurot. 13 (16)

2-12-54362 Seega kokku 1182.90 + 14 130.60 eurot + 10 814.13 = 26 127.63 eurot. VÕS § 113 lg. 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) , arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg.1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab viivist perioodi eest hagi esitamisest s.o.18.12.2012.a. – nõude suurendamise avalduse esitamiseni 09.07.2015.a. algselt esitatud nõudelt summas 18 023.96 eurot (ruumide kasutamise tasu 01.10.2010-30.09.2012 summas 946.32 eurot, elekter perioodil 01.04.2010.a.30.09.2012 summas 10 814.13 eurot ja küte perioodil 01.10.2009-30.09.2012 summas 6263.51 eurot) ja alates nõude suurendamise avalduse esitamisest 10.07.2015.a. kogunõudelt 27 113.38 eurot kuni täitmiseni seadusjärgses määras. Esialgne nõue põhjendatud summas 10814.13 + 6263.51 = 17 077.64 eurot. Antud nõudelt põhjendatud viivis : perioodil 18.12.2012- 31.12.2012.a. , viivis aastas 8%, viivis päevas 8:365 = 0,0219% s.o. 3,74 eurot x14 päeva =52,36 eurot; viivis perioodil 01.01.2013- 14.04.2013 .a. viivis aastas 7,75%, viivis päevas 0,0212 % s.o. 3,62 eurot x 104 päeva =376.48 eurot; viivis perioodil 15.04.2013-30.06.2013.a. viivis aastas 8,75% , viivis päevas 0,0239% s.o.4,08 eurot x 76 päeva =310.08 eurot; viivis perioodil 01.07.2013- 31.12.2013.a. viivis aastas 8,50% , viivis päevas0,0232% s.o.3,96 eurot x 184 päeva = 728.64 eurot; viivis perioodil 01.01.2014- 30.06.2014.a. viivis aastas 8,25%, viivis päevas 0,0226 s.o. 3,85 eurot x 181 päeva 696,85 eurot; viivis perioodil 01.07.2014- 31.12.2014.a. viivis aastas 8,15% , viivis päevas 0,0223 % s.o. 3,80 eurot x 184 päeva = 699.20 eurot; viivis perioodil 01.01.2015 – 09.07.2015.a. viivis aastas 8.05 %, viivis päevas 0,0220 % s.o. 3,75 eurot x 190 päeva =712.50 eurot. 18.12.2012- 09.07.2015.a. põhjendatud viivisenõue kokku summas 52,36 +376.48 +310.08 + 728.64 + 696,85+ 699.20 + 712.50 = 3576.11 eurot. Alates nõude suurendamise avalduse esitamisest 10.07.2015.a. kuni kohtuotsuse tegemiseni 22.12.2015.a. põhjendatud viivisenõue : viivis aastas 8.05 %, viivis päevas 0,022 % s.o. 5,74 eurot x 166 päeva = 952.84 eurot. Seega põhjendatud viivisenõue kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 3576.11 + 952.84 = 4528.95 eurot. Vastavalt TsMS § 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt , et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud , väljamõistmist kohtult mitte kindla summana , vaid täielikult v. osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda v selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut on põhjendatud viivisenõue kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hagi kuulub 95,97 % rahuldamisele tuleb jätta jõusse Pärnu Maakohtu 20.12.2012.a. hagi tagamise määrus, millega seati kohtulikud hüpoteegid kostja kinnistutele summas 18 023.96 eurot. Menetluskulud

14 (16)

2-12-54362

Hagi hind antud asjas on põhivõla nõue 27 113.38 eurot, viivise nõue hagi esitamise seisuga 3838.35 eurot ja ühe aasta viivis hagi esitamise seisuga 2182.62 eurot ( 8,05 % põhivõlast 27113.38) s.o. kokku 33 134.35 eurot. Vastavalt TsMS § 163 lg.1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega v. ei jäta menetluskulusid täielikult v. osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 95,97% (põhivõla ja viivise nõue kokku nõude suurendamise avalduse esitamise seisuga 09.07.2015.a. 30 951.63 eurot, rahuldamisele sellest 29 703.74 eurot) siis tuleb menetluskulud jätta 4,03% hageja Tahkuranna valla ja 95,97% kostja OÜ Klep kanda. Hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 650 + 700 = 1350 eurot. Hagi suurendamise avaldus esitatud 10.07.2015.a. Hagilt hinnaga 33 134.35 eurot tuleb tasuda riigilõiv summas 1000 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu 350 eurot rohkem ja saab nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Hagi tagamiselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Seega põhjendatud riigilõiv kokku 1050 eurot, millest 95,97% s.o. 1007.68 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja on esitanud menetluskuludena lepingulise esindaja tasunõude kokku summas 4524 eurot. Tunnitasu suurus 65 eurot + käibemaks on mõistlik ja põhjendatud tasu. Tasunõue koosneb järgnevast: arve 251/28.12.2012.a. summas 468 eurot sisaldab lepingulise esindaja tööd 6 tunni ulatuses seoses hagiavalduse koostamisega 5,5 tundi ja hagi tagamise korras kostjale kuuluvatele kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmiseks kinnistusametile avalduse esitamiseks 0,5 tundi; arve 35/27.02.2013.a. summas 234 eurot sisaldab hageja lepingulise esindaja tööd kokku 3 tunni ulatuses seoses kostja 16.01.2013.a. vastuse analüüsi ja hageja 22.02.2013.a. seisukoha koostamisega; arve 85/30.04.2013.a. summas 156 eurot sisaldab lepingulise esindaja tööd 2 tunni ulatuses seoses ettevalmistuse ja esindusega 03.04.2013.a. eelistungil ja hageja 10.04.2013.a. seisukoha koostamist; arve 117//28.05.2013.a. summas 312 eurot sisaldab tööd 4 tunni ulatuses seoses osalemisega 02.05.2013.a. kompromissläbirääkimistel ja ning ettevalmistuse ja esindusega 06.05.2013.a. eelistungil; arve 146/30.06.2013.a. summas 195 eurot sisaldab 2,5 töötunni tasu seoses ettevalmistuse ja esindusega 05.06.2013.a. eelistungil ja osalemisega 19.06.2013.a. vaatlusel; arve 276/ 29.11.2013.a. summas 312 eurot sisaldab 4 töötunni tasu seoses hageja 11.11.2013.a. seisukoha koostamisega ja ettevalmistuse ning esindusega 20.11.2013.a. eelistungil; arve 3/ 14.01.2014.a. summas 195 eurot sisaldab 2,5 töötunni tasu seoses hageja 03.01.2014.a. seisukoha koostamisega; arve 55/30.03.2014.a. summas 195 eurot sisaldab 2,5 töötunni tasu seoses 31.03.2014.a. vastuse koostamisega kostja apellatsioonkaebusele; arve 41/31.03.2014.a. summas 234 eurot sisaldab 3 töötunni tasu seoses ettevalmistuse ja esindusega 11.03.2015.a. eelistungil; arve 52/ 30.04.2015.a. summas 312 eurot sisaldab 4 töötunni tasu seoses hageja 07.04.2015.a. seisukoha koostamisega ja kostja 08.04.2015.a. menetlusdokumendi analüüsi ja hageja 28.04.2015.a. seisukoha koostamist; arve 65/31.05.2015.a. summas 351eurot sisaldab 4,5 töötunni töötasu seoses ettevalmistuse ja esindusega 18.05.2015.a. eelistungil; arve 81/30.06.2015.a. summas 234 eurot sisaldab 3 töötunni tasu seoses hageja 26.06.2015.a. täiendavate seisukohtade koostamisega; arve 86/ 31.07.2015.a. summas 234 eurot sisaldab 3 töötunni tasu seoses 10.07.2015.a. nõude

15 (16)

2-12-54362 suurendamise avalduse koostamisega; arve 103/ 31.08.2015.a. summas 117 eurot sisaldab 1,5 töötunni tasu seoses hageja 10.08.2015.a. seisukoha koostamisega kostja 26.06.2015.a. täiendavate selgituste osas; arve 117/30.09.2015.a. summas 156 eurot sisaldab 2 töötunni tasu seoses hageja 07.09.2015.a. seisukohtade koostamisega kostja 17.07.2015.a. taotluse ning 10.08.2015.a. vastuse ja taotluse osas; arve 134/ 30.10.2015.a. summas 819 eurot sisaldab 10,5 töötunni tasu seoses ettevalmistuse ja esindusega 19.10.2015.a. kohtuistungil ja 02.11.2015.a. kohtuistungil. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga seoses ja hageja ei saa õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja vaidles hageja õigusabikuludele vastu põhjendusega, et välise õigusabi vajadus hagejale ei olnud vajalik, kuna kohtuasi ei olnud hageja kui haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamest väljuv. Menetlustegevus oli seotud hageja põhitegevusega. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Menetlusosalisel on vastavalt TsMS §217 lg.1 õigus kohtumenetluses osaleda esindaja kaudu. TsMS § 217 lg.2 järgi isiklik osavõtt asjast ei võta menetlusosaliselt õigust omada asjas esindajat. Arvestades esitatud hagi ja kostja poolt esitatud ulatuslikke vastuväiteid hagile on lepingulise esindaja osavõtt igati õigustatud ja põhjendatud. Kohus leiab arvestades asja menetlemiseks kulunud aega ja töömahtu, et hageja lepingulise esindaja tasunõue on põhjendatud täies ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 95,97% 4524 eurost s.o. 4341.68 eurot. Seega kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 1007.68+ 4341.68 =5349.36 eurot. Kostjal on menetluskuludena apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 700 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu kohta polnud vajalik eraldi menetluskulu nimekirja esitada ja kuludokument oli kohtutoimikus olemas. Sellest summast 4,03% s.o. 28.21 eurot kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. Tehes tasaarvestuse kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud menetluskulu summas 5349.36- 28.21 = 5321.15 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik

16 (16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.