C. C. poolt kohtumenetluse kestel hagejale tasutud elatis kuulub tasaarvestamisele väljamõistetud elatisega.
6.Elatis tuleb tasuda B. B. arveldusarvele selgitusega „elatis“. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.
7.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.A. A. (hageja) esitas 21. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule hagi C. C. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks kehtivas alammääras alates hagiavalduse esitamisest ja tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks alates 6. detsembrist 2017 miinimummääras. Hagiavalduse kohaselt maksab kostja elatist liiga vähe (umbes 30-50 eurot) ja mitte igakuiselt. Hageja seadusliku esindaja sissetulek on pension ja sotsiaaltoetused. Hageja igakuised kulutused on kokku 1103,11 eurot, sh eluasemekulud 180-210 eurot; toit 350 eurot; transport 5,11 eurot; hügieenitarbed 100 eurot; koolikohustus (lasteaiatasu) 120 eurot; riided ja jalanõud 200 eurot ning muud vältimatud kulutused (mänguasjad ja lasteraamatud) 50 eurot. Kostja sissetulek on pension, kostja on töötu.
2.Kostja oma kirjalikus vastuses vaidles vastu elatise nõude suurusele. Vastuse kohaselt on hagiavalduses esitatud nõue ebaõiglaselt suur, arvestades kostja igakuist sissetulekut, mille moodustavad miinimumpalk ja töövõimetoetus. Hageja kulud on hagiavalduses ülepaisutatud. Hageja eluasemekuludest on õiglane välja mõista hagejale kuluv proportsionaalne osa. Lapse toidule ei kulu igakuiselt 350 eurot, sest laps käib lasteaias ja sööb seal kolm toidukorda, samuti ei kulu riietele 200 eurot, hügieenitarvetele 100 ja lasteaiale 120 eurot, sest lasteaiatasu hüvitatakse osaliselt Tartu Linnavalitsuse poolt. Hageja ema sissetulek ei ole nii suur, kui palju ta väidetavalt lapse peale kulutab. Lapse vajaduspõhine miinimumelatise lõpparuandes käsitletud uuringu järgi on lapsele kuluv summa kahe täiskasvanuga peres 385 eurot, kuid hageja elab praegu nelja täiskasvanuga. Kostja pidi taotlema 2020. aasta sügisel kohtu kaudu isaduse tuvastamist, kuna B. B. ei olnud lapse sündides nõus, et kostja on ametlikult hageja isa. A. A. on ametlikult kostja laps alates XX.XX.XXXX, kuid kostja on teda toetanud vastavalt võimalusele juba sünnist saadik, andnud lapse emale sularaha ja teinud ülekandeid ning ostnud lapsele asju.
3.23. märtsi 2021 kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja seaduslik esindaja oli nõus kokkuleppega 240 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja seletas, et hagiavalduses toodud kulutused on kogu leibkonna ehk viie inimese kohta ning transpordi- ja sidekulud hagejal puuduvad. Kostja selgitas, et on lapsele seni maksnud elatist 120-140 eurot kuus, kuna tal ei ole rohkemaks võimalusi. Kostja oli nõus sõlmima kompromissi elatise maksmiseks 150 eurot kuus.
4.Kohus jätkas menetlust kirjalikus menetluses ja määras kostjale tähtaja tõendite esitamiseks.
5.Kostja esitas 13. aprilli 2021 selgituse oma igakuiste kulutuste kohta ja taotluse arvestada elatise summa kindlaksmääramisel hagejale makstavaid riiklikke toetusi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja esitatud tõenditega ning poolte seisukohtadega, leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.TsMS § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.
8.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2021. aastal 292 eurot kuus.
9.Hageja on kostja alaealine laps, kes ei ela koos oma isaga. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates 21. jaanuarist 2021. Kostja väitel tuleb elatise väljamõistmisel arvestada riikliku lapsetoetusega ning asjaoluga, et kostjal on osaline töövõime ja tema majanduslik olukord ei ole hea.
10.Kohus märgib, et ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada PKS §-des 99 ja 102 sätestatuga. PKS § 99 lg 1 p 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
11.Riigikohus on selgitanud, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on märkinud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses sätestatule ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2.).
12.Kostja väitel on mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks asjaolu, et hageja tegelikud vajadused kuus on väiksemad PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrast.
13.Kohus märgib, et lapse vajaduste kohta asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 24).
14.Hageja esindaja on hagiavalduses märkinud, et lapse vajadused on 1103,11 eurot. Kohtuistungil selgus, et hageja esindaja on kulutuste märkimisel pidanud silmas kogu oma viieliikmelisele leibkonnale tehtavaid kulutusi. Samuti ilmnes, et A. A. puuduvad nt sidekulud (laps on telefoni kasutamiseks liiga väike) ja transpordikulud (eelkooliealisele on ühistransport tasuta). Seega on hageja igakuised kulutused (tl 1) eluasemele 39 eurot (195 ÷ 5), toidule 70 eurot (350 ÷ 5), tervishoiule 10 eurot (50 ÷
5), hügieenile 20 eurot (100 ÷ 5), lasteaiale 100 eurot, riietele ja jalanõudele 40 eurot (200 ÷ 5) ning muud vältimatud kulud (mänguasjad, raamatud) 25 eurot (vastavalt kohtuistungil avaldatule), seega kokku 304 eurot, millest ühe vanema kanda peaks jääma 152 eurot.
15.Hageja on käesoleval ajal XXX-aastane. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi (PwC) koostatud 2020. aasta lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“1 kohaselt on 3–6 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus 319 eurot. Seega on XXX-aastase lapse ülalpidamiskulu ühe vanema kohta ligikaudu 160 eurot kuus, mis on oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr.
16.Kostja on esitanud nõudele vastuväite, et tema sissetulekut arvestades on miinimummääras nõutav elatis ebaõiglaselt suur.
17.Kohus selgitab, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Kuigi vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, siis ei või väljamõistetud elatis olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla toime ilma riigi abita (Riigikohtu
12.märtsi 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise väljamõistmisel on seega oluline tuvastada, et see ei kahjusta isiku enese tavalist ülalpidamist. Selleks on põhjendatud arvestada arvestusliku elatusmiinimumiga, s.o elatusvahendite väiksema kogumiga, mis katab inimese igapäevased vajadused. Sellest allpool on inimväärne toimetulek ohustatud. 2020. aasta arvestuslik elatusmiinimum on Statistikaameti andmetel 220,50 eurot.2
18.Kostja on kohtule esitanud tõendeid ja lisaks tegi ka kohus kostja varalise seisundi hindamiseks järelepäringuid vastavatesse registritesse. Väljavõtetest nähtub, et kostjal puudub registrisse kantud kinnisvara, mille arvel täita hageja ülalpidamiskohustust. Kostjale kuulub roller. Kostja sissetulekuks on miinimumtöötasu (tl 13-14). Kostjal on osaline töövõime tähtajaga XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX (tl 20). Kostja on kohtule selgitanud (tl 72), et ta elab XXX ühetoalises XXX, tal on tagasi maksta mitmed kiirlaenud, igakuiselt kulub raha toidule 120 eurot, riietele 30 eurot, ravimitele 35 eurot, transpordile 15 eurot ja sidekulud on 45 eurot, seega on igakuised kokku 245 eurot. Kommunaalmaksed maksavad vanemad. C. C. keskmine sissetulek, mille moodustavad töötasu B. D. AS-ist (tl 15), toetus Eesti töötukassast (tl 16) ja töövõimetushüvitis Haigekassast (tl 17) on perioodil 2020. aasta augustist kuni 2021. aasta veebruarini 260,40 eurot. Asjas puuduvad andmed selle kohta, et kostja varjaks oma sissetulekuid või et kostjal oleks muud vara, mille arvelt on võimalik ülalpidamiskohustust täita. Seetõttu on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja sissetulek ei võimalda tal anda hagejale ülalpidamist seadusjärgses määras ja samal ajal säilitada kostjal endal minimaalset vajalikku elustandardit.
19.Kostja on taotlenud elatise väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et osa lapsele vajalikest vahenditest on kaetud riigi poolt makstava peretoetustega. Hagejale makstakse peretoetust 60 eurot kuus (tl 59). Arvestades kostja majanduslikku seisundit ning asjaolu, et hageja vajadused on kaetud osaliselt muul viisil (peretoetustega), tuleb
seetõttu kostjalt väljamõistetavat elatist vähendada. Elatist saab vähendada 1⁄2 peretoetuse ehk 30 euro võrra lapse kohta.
20.Kuna kulutusi lastele ei tehta mitte ainult lähtudes vajadustest, vaid need on tugevasti mõjutatud leibkonna võimalusest (vanema sissetuleku suurusest), on kohus kostja sissetuleku suurust ja varalist seisundit arvestades seisukohal, et kostja on eelduslikult võimeline maksma hagejale tema tegelikest vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtuvat elatist 130 eurot kuus ning seejuures säilib kostjal endal tavapärane toimetulek ja vajalik elustandard. Kuigi igakuine elatis hagejale jääb allapoole seaduses ettenähtud miinimummäära, katab elatis nimetatud määras hageja peamised vajadused ning vastab kohtu arvates ka kostja varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda ega ole elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav. Igakuise elatise suurus 130 eurot vastab eelduslikult lapse (hageja) vajadustele. Hageja igakuised kulud on 304 eurot (vt kohtuotsuse punkt 14), millest ühe vanema kanda peaks jääma 152 eurot. Arvestades käesolevas asjas esinevaid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks ning võttes arvesse pool lapsetoetusest (30 eurot), kujuneb elatise suuruseks samaväärne summa (122 eurot).
21.Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude alates hageja sünnist ehk 6. detsembrist 2017 miinimummääras. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatise nõude kohtule esitamist. Samas asjaolu, et C. C. on A. A. isa, on tuvastatud XXX Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega tsiviilasjas nr XXX, mis jõustus XX.XX.XXXX. Riigikohtu seisukoha järgi saab elatist nõuda alles pärast isaduse tuvastamise otsuse jõustumist (Riigikohtu 17. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-21-130-14, p 16). Kohus on seisukohal, et hageja saab elatist nõuda pärast isaduse tuvastamise kohtulahendi jõustumist, mistõttu kohus jätab rahuldamata tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 6. detsember 2017 kuni 23. november 2020 eest.
22.Kohus on seisukohal, et hageja saab nõuda tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 24. november 2020 kuni 20. jaanuar 2021 eest. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb tagasiulatuva elatise väljamõistmisel erisätete puudumisel lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 25. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3516, p 20; Riigikohtu 26. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu
4.detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 32-1-136-13, p 14).
23.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on alates hageja sünnist hagejat rahaliselt toetanud, andnud hageja emale hageja ülalpidamiseks sularaha ja teinud pangaülekandeid. Kuivõrd vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, ei ole võimalik jätta välja mõistmata elatist tagasiulatuvalt, kui vanem ei ole lapse ülalpidamisest piisavalt osa võtnud.
24.Samas tuleneb kohtu hinnangul koosmõjust asjaoludega, et hageja on saanud peretoetust ja kohtulahendi tegemisel ajal on kostja majanduslik olukord halb, mõjuv põhjus peretoetuse mahaarvamiseks tagasiulatuva elatise nõudest. Kohus loeb vastavalt ülaltoodud põhjendustele tagasiulatuva elatise põhjendatud suuruseks 130 eurot kuus.
25.Tagasiulatuva elatise summast tuleb maha arvestada kostja poolt kõnealusel perioodil antud elatise summad. B. B. on kohtule esitanud konto väljavõtte kostja poolt elatise tasumise kohta (tl 62). Sellest nähtuvalt on kostja teinud hageja seaduslikule esindajale perioodil 28.06.2020 kuni 26.03.2021 ülekandeid kogusummas 390 eurot. Ajavahemikul 24.11.2020 kuni 20.01.2021 on ülekandeid tehtud summas 100 eurot. Lisaks puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja on hageja seaduslikule esindajale andnud ülalpidamiskohustuse katteks ka sularaha. B. B. kinnitas 23. märtsil 2021 toimunud kohtuistungil, et on saanud kostjalt sularahas elatist 25.11.2020 30 eurot ja 30.11.2020 50 eurot. Seega on kõnealusel ajavahemikul kostja hagejale elatist andnud kokku 180 eurot.
26.Kohus kogus ka ise tõendeid. C. C. pangakonto väljavõttelt on perioodil näha B. B. le tehtud ülekanded (tl 35-36, 47-48), kuid samas nähtub, et mitmed maksed on tagastatud maksjale, kuna saaja pangakonto number on vale. Sellest tulenevalt võtab kohus aluseks B. B. poolt omaksvõetud elatise tasumised summas 180 eurot ning see summa tuleb tagasiulatuva elatise summast maha lahutada. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks ajavahemiku 24. november 2020 kuni 20. jaanuar 2021 eest välja tagasiulatuvalt vähem makstud elatis summas 59,03 eurot (130 ÷ 31 × 57 päeva) – 180).
27.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 130 eurot kuus alates 21. jaanuarist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise 59,03 eurot ajavahemiku 24. november 2020 kuni 20. jaanuar 2021 eest.
28.PKS § 100 lg 4 järgi tuleb elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette hageja seadusliku esindaja pangakontole. Kohus ei märgi kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohtuotsuse resolutsiooni arveldusarve numbrit, sest korduva kohustuse pikaajalise täitmise ajal võib hageja ema arveldusarve number muutuda. Kostjal tuleb kehtiva ja õige arveldusarve numbri saamiseks pöörduda hageja seadusliku esindaja poole.
29.Kohus märgib, et kohtumenetluse ajal kostja poolt hagejale tasutud maksed tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatise summadega.
30.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.