Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Asjaolud H. L. (hageja) esitas 20.07.2020. a Tartu Maakohtule hagi L. L. i (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 145 eurot kuus. Kostja ei ole kohtuotsuse alusel hagejale ülalpidamist andnud. Hageja ülalpidamiskulud on suurenenud ning hageja soovib viia elatise vastavusse seaduses sätestatud miinimummääraga. Kohus võttis hagi menetlusse 18.08.2020. a määrusega. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud vastavalt TsMS § 317 sätestatule avalikult 11.04.2021. a väljaandes Ametlikud Teadaanded hagi menetlusse võtmise määruse resolutsiooni avaldamise teel. Vastavalt avaldatud teadaandele loetakse menetlusdokumendid L. L. ile avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 14 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. II. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (TsMS § 459 lg 2). Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes; osundatud paragrahvi 2. lõike järgi arvestatakse alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tema kasvamiseks ja arenguks piisavate vahendite saamiseks, samuti tema kasvatamiseks vajalikest kulutustest. Hageja on hagiavalduses hinnanud enda põhjendatud vajaduste suuruseks 680 eurot. Hageja on taotlenud väljamõistetud elatise 145 eurot suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani (s.o käesoleval ajal 292 eurot kuus). Kohus on TsMS § 5 lg 1 kohaselt seotud hageja nõudega. Kuna kostja ei ole nõudele vastuväiteid esitanud, tuleb elatis taotletud ulatuses välja mõista, kuid arvestades TsMS § 459 lg 2 sätestatut, saab kohus suurendatud elatise välja mõista alates uue hagi esitamisest, s.o 20.07.2020. a. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja elatise alates 20.07.2020. a kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiste perioodiliste maksetena summas, mis vastab poolele Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis tuleb tasuda igal kuul järgmise kuu eest ette hageja seadusliku esindaja määratud arveldusarvele (hagiavalduse esitamise ajal R. Ä. e arveldusarve nr XXX). Kohtuotsuse tegemise ajaks on seega sissenõutavaks muutunud elatis suurendatud ulatuses alates 20.07.2020. a. III. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kuna hagejat esindas menetluses seaduslik esindaja, ei saa hagejal ka õigusabikulusid

olla. Seega puuduvad asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ning kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitud hagihind ei ole menetluskulu. Ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse (elatishagi) hind on vastavalt TsMS § 129 lg 2 nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihind omab tähendust vaid kohtu jaoks tsiviilasja menetlemisel, näiteks sõltub hagihinnast, kas kohus saab menetleda asja lihtsustatud korras või kirjalikus menetluses kohtu määramisel. Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.