Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Jätta menetluskulud T.L. puuduvad.

kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

I. Asjaolud K.L. (hageja) ja L.L. (hageja) esitasid 16.11.2020. a Tartu Maakohtule hagi T.L. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel kokkulepe elatise tasumise osas, mille kohaselt pidi kostja tasuma elatist seaduses sätestatud miinimummääras kummagi lapse kohta hiljemalt 8. kuupäevaks. Kostja ei tasunud elatist 2020.a. oktoobris ega novembris. Hagejad paluvad elatise välja mõista alates 08.10.2020. a seaduses sätestatud miinimummääras. Kohus võttis hagi menetlusse 16.11.2020. a määrusega ning andis kostjale aega 20 päeva määruse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostja e-posti aadressile XXX kätte toimetatud 02.03.2021. a. Kostja ei ole esitanud kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem vastust hagiavaldusele. II. Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatusvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus on TsMS § 5 lg 1 kohaselt seotud hageja nõudega. Hagejad on taotlenud seaduses sätestatud minimaalse igakuise elatise väljamõistmist alates 08.10.2020. a. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tema kasvamiseks ja arenguks piisavate vahendite saamiseks. Hagejad on hagiavalduses hinnanud enda põhjendatud vajaduste suuruseks 530 eurot lapse kohta. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a. määrusega nr 115 on kehtestatud töötasu alammäär 2020.a ja 2021. a 584 eurot, seega igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui 292 eurot. Kohus mõistab kohtuotsuse tegemise aja seisuga välja tagasiulatuvalt elatise alates 8.oktoobrist 2020.a. oktoobrikuu eest (24 päeva), novembri- ja detsembrikuu eest ning 2021.a. jaanuari-, veebruari-, märtsi- ja aprillikuu eest, arvestades, et 31. märtsiks muutus sissenõutavaks ka elatis aprillikuu eest kummalegi hagejale 1978 eurot. Alates 01.05.2021. a tuleb kostjal elatist tasuda kuni hagejate täisealiseks saamiseni igakuiste perioodiliste maksetena summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Elatis tuleb tasuda igal kuul järgmise kuu eest ette hagejate seadusliku esindaja määratud arveldusarvele (hagiavalduse esitamise ajal A.U. arveldusarve nr XXX). Elatis 2021.a. maikuu eest tuleb tasuda hiljemalt 30. aprilliks 2021.a. III. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kuna hagejaid esindas menetluses seaduslik esindaja, ei saa hagejatel ka õigusabikulusid olla. Seega puuduvad asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ning kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitud hagihind ei ole menetluskulu. Ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse (elatishagi) hind on vastavalt TsMS § 129 lg 2 nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihind omab tähendust vaid kohtu jaoks tsiviilasja menetlemisel, näiteks sõltub hagihinnast, kas kohus saab menetleda asja lihtsustatud korras või kirjalikus menetluses kohtu määramisel. Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.