Korteriühistu Mooni 10 hagi KJ, MM, AT ja MJ vastu küttesüsteemi paigaldamise võimaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 28.09.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Mooni 10 määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Korteriühistu Mooni 10 (rk 80104469, asukoht Mooni 10-5, Kuressaare), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Kostja I KJ (ik XXXXXXXXX, elukoht XXXXX XXXX, XXXXXXXXX) Kostja II MM (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX
XX-XX, XXXXXXXXX)
Kostja III AT (ik XXXXXXXXXX, elukoht XXXXX
XX-XX XXXXXXXXXXX)
Kostja IV MJ (ik XXXXXXXXX, XXXXX XX-XX XXXXXXXXXX), volitatud esindaja Jüri Jasner Kostjate lepinguline esindaja Liivi Tuus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 28.09.2015 määrus tühistada osas, millega maakohus jättis menetluskulud Korteriühistu Mooni 10 kanda ning mõistis Korteriühistult Mooni 10 AT kasuks välja menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hagist loobumise osas AT suhtes Korteriühistu Mooni 10 ja AT menetluskulud AT kanda ning mõista AT-lt välja Korteriühistu Mooni 10 kasuks menetluskulud.
3.Esitada määruse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses: 3.1 Võtta vastu Korteriühistu Mooni 10 avaldus hagist loobumiseks AT osas ning lõpetada tsiviilasja menetlus AT osas. 3.2 Jätta Korteriühistu Mooni 10 menetluskulud asja lõpetatud osas AT kanda ning AT menetluskulud tema enda kanda. 3.3 Mõista AT-lt Korteriühistu Mooni 10 kasuks välja menetluskulud 277 eurot 50 senti.
3.4 Tagastada Korteriühistu Mooni
arveldusarvele nr EE632200001120243911 riigilõiv 37 eurot 50 senti.
4.Määruskaebus rahuldada.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
6.Määruse peale saab edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.16.07.2015 esitas Korteriühistu Mooni 10 (hageja) Pärnu Maakohtusse hagi KJ (kostja I), MM (kostja II), AT (kostja III) ja MJ (kostja IV) vastu küttesüsteemi paigaldamise võimaldamiseks. 21.07.2015 võttis kohus hagi menetlusse.
2.27.08.2015 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks kostja III suhtes ja menetluse lõpetamiseks selles osas (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429). Hageja palus mõista kostjalt III välja menetluskulud 277 eurot 50 senti. Ehkki kostja III väljendas korteriühistu 8.06.2015 üldkoosolekul esindaja vahendusel vastuseisu elamus renoveerimistöödele ja 7.07.2015 e-kirjas avaldas VK-le, et ei soovi minna üle kaugküttele ega luba torustikku viia läbi oma korteri, võimaldas ta pärast hagi esitamist teha korteris nr 11 kaugküttesüsteemi paigaldamiseks vajalikud tööd ja lubas paigaldada küttesüsteemi torustiku. Kuna kostja III rahuldas nõude pärast hagi esitamist, langes tema suhtes hagi menetlemise vajadus ära.
3.Kostja III leidis, et hagist loobumise avaldus tuleb rahuldada, kuid menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja ületas oma kompetentsi piire, otsustades osaühingult Advokaadibüroo Kersti Põld õigusteenust osta. Tulenevalt Riigikohtu 6.11.2013 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-189-13, ei kuulunud hageja menetluskulud kostjalt III väljamõistmisele. Kuigi kostja III ei soovinud minna oma korteris üle kaugküttele, ei soovinud ta takistada keskküttesüsteemi paigaldamist. Hageja tõlgendas ebaõigesti kostja III 7.07.2015 e-kirja VK-le. Kostja III oli vastu hageja üldkoosoleku otsusele, mille kohaselt otsustati paigaldada kaugküttesüsteem, st ka radiaatorid. Kui selgus, et hageja realiseerib üldkoosoleku otsuse vaid keskküttetorustiku läbiviimisega korterist (ilma radiaatoriteta), oli kostja nõus torustiku läbiviimise ja vajalike aukude puurimisega. Kostja III palus hagejalt tema kasuks välja mõista menetluskulud. Kostja III lepinguline esindaja osutas järgmised toimingud: tutvus hagiga - 0,5 h; tutvus kostja III suhtes esitatud hagist loobumise avaldusega - 0,2 h; koostas hagi ja avalduse suhtes seisukoha - 4 h. Esindaja esitas kostjatele osutatud õigusabi eest arve nr 129-2015 564 eurot (sh km). Kostja III poolt kandmisele kuuluv menetluskulu oli seisuga 8.09.2015 188 eurot (1 kolmest korterist, mille omanike vastu nõue esitati). Kostja III kinnitas, et arves kajastuv kulu kanti seoses praeguse menetlusega ja et, ta ei ole käibemaksukohustuslane.
4.15.09.2015 selgitas kohus kostjale III tema tõendamiskoormust ning palus esitada tõendid, millest nähtub vaidlusaluste tööde teostamise aeg kostja III korteris ja tõendid, millest nähtub kostja III nõusoleku andmine nende tööde teostamiseks.
5.24.09.2015 vastuses märkis kostja III, et 11.07.2015 kell 7.54 saatis VK kostjale III e-kirja, millest nähtus, et kostja III korteris toimus torustiku paigaldamiseks torustiku avade puurimine juba enne 11.07.2015. Märgitud tööde teostamisega alustati juba enne hagi esitamist. Kostja III lepinguline esindaja osutas järgmised toimingud: tutvus 15.09.2015 kohtunõudega, arutas seda kliendiga ja tutvus tõenditega - 0,5 h; kujundas õigusliku seisukoha, koostas vastuse - 1 h. Esindaja esitas kostjale III osutatud õigusabi eest arve nr 140-2015 180 eurot (sh km). Kostja III kinnitas, et arves kajastuv kulu kanti seoses menetlusega ja et, ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja III palus määrata rahaliselt kindlaks hageja poolt hüvitamisele kuuluv menetluskulu 268 eurot (188+180).
Maakohtu määrus
6.Maakohus võttis 28.09.2015 määrusega vastu avalduse hagist loobumiseks kostja III osas ja lõpetas kostja III osas menetluse. Kohus jättis hageja menetluskulud asja lõpetatud osas tema enda kanda ja kostja III menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt välja kostja III kasuks menetluskulud 268 eurot (sh km) ja tagastas hagejale riigilõivu 37 eurot 50 senti. Kostja III ei rahuldanud hageja nõuet hagi esitamise tõttu. Kostja III 7.07.2015 e-kirjast nähtus, et kostja III ei soovinud, et tema korterist torustik läbi viiakse ja märkis, et selle probleemi osas jäi VK-ga kokkulepe, et see lahendatakse. 13.07.2015 osaühingu Vilcon ülevaade, milles märgitakse, et kostja III pole nõustunud keskkütte püstikute läbi viimisega tema korterist, oli ebatäpne. Osaühingu Vilcon esindaja 11.07.2015 e-kirjast kostjale III nähtus, et selleks kuupäevaks oli kostja III korteris puuritud avad, järgneval nädalal plaaniti paigaldada torustik ja keldri lagi soojustada. Kuna hagi kostja III vastu küttesüsteemi paigaldamise võimaldamiseks (sh keskküttetorustiku paigaldamiseks ja ventilatsiooniavade puurimiseks) esitati 16.07.2015, alustati hagi esemeks olevaid ehitustöid enne hagi esitamist. Kostja III menetluskulud jäid TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda. Kuna kostja III osales menetluses iseseisvalt, määras kohus kindlaks hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja III taotles lepingulise esindaja kulude 268 eurot väljamõistmist. Arve nr 129-2015 oli 564 eurot (sh km), millest kostja III palus välja mõista 1/3. Arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, hagi ja vastuse mahtu ning asja keerukust, leidis kohus, et tegemist oli põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Hageja toodud ajakulule sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Arve nr 140-2015 oli 180 eurot (sh km), mille kostja III palus hüvitada täies mahus. Esitatud tõendeid ja 24.09.2015 seisukohta arvestades, leidis kohus, et tegemist oli põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. Seega tuli hagejalt kostja III kasuks välja mõista kogu taotletud menetluskulu 268 eurot. Et hageja loobus hagist osaliselt, tuli proportsionaalselt tagastada tasutud riigilõiv 37 eurot 50 senti ((300/4)/2). Määruskaebus
7.Hageja palub määruskaebuses maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus jättis hageja ja kostja III menetluskulud asja lõpetatud osas hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja III kasuks välja menetluskulud. Hageja palub teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja III ja hageja menetluskulud asja lõpetatud osas kostja III kanda. Hageja palub mõista kostjalt III hageja kasuks välja menetluskulud 277 eurot 50 senti. Maakohus tugines vaid kostja III 24.09.2015 esitatud väidetele, andmata hagejale võimalust kostja III faktiväiteid ümber lükata (TsMS § 5 lg 2). Kohus rikkus TsMS § 176 lg-t 8, kui lahendas kostja III täiendava menetluskulu nõude ilma hagejalt seisukohta küsimata. Kostja III 7.07.2015 e-kirjast nähtus, et ta ei soovinud, et tema korterist torustik läbi viiakse. Osaühingu Vilcon ülevaates renoveerimistööde käigust märgiti korteri nr 11 kohta, et kostja III kinnitas, et ei liitu tsentraalse küttega, mis paigaldatakse elamusse. Korduval vestlusel korteriomanikega olukord ei muutunud, ka püstikuid ei lubatud korteritest läbi viia. Ebatäpne oli kostja III 24.09.2015 esitatud väide, nagu nähtuks VK 11.07.2015 kirjast, et selleks kuupäevaks olid kostja III korteris puuritud avad. VK andis vaid kostjale III teavet 2015 juulis hageja elamu keldris tehtud tööde (keldri lae soojustamine ja magistraaltorustiku paigaldamine) kohta, mis on tõendatud hageja 2015 juuli teostatud tööde aktiga. Magistraaltorustik on keskküttesüsteemi osa, mis on paigaldatud keldrisse ja ei ulatu korteritesse. Korterisse nr 11 keskküttesüsteemi torustiku paigaldamiseks andis kostja III oma nõusoleku pärast 16.07.2015. Korterisse nr 11 paigaldati keskküttetorustik perioodil 10.-13.08.2015, mis nähtub töö teostaja Osaühingu SEKO KVH aktist. Kostja III rahuldas nõude hagi esitamise tõttu ja kohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsMS § 168 lg 5.
Kostja III 24.09.2015 menetluskulud on üle paisutatud. Õigustatud õigusabikulu ei ületa 1 h. Hageja palub mõista kostjalt III hageja kasuks välja menetluskulu 277 eurot 50 senti, sh 1/8 hagi esitamisel tasutud riigilõivust 37 eurot 50 senti ja õigusabikulu 240 eurot. Õigusabikulu moodustab 1⁄4 hagi esitamisega seotud õigusabikulust, s.o 180 eurot (720:4) ja hagist osalise loobumisega seoses kantud õigusabikulu on 60 eurot. Menetluse edasine käik
8.Kostja III palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
10.TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, millega kohus jättis hageja ja kostja III menetluskulud asja lõpetatud osas hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja III kasuks välja menetluskulud. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega kohus võttis vastu hagist loobumise kostja III osas ja lõpetas selles osas menetluse ning tagastas hagejale riigilõivu. Kohtumäärus on selles osas jõustunud. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu osas, millega kohus jaotas menetluskulud. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus TsMS § 667 lg 2 alusel uue määruse, millega jätab hageja ja kostja III menetluskulud hagist loobumise osas kostja III kanda ning mõistab kostjalt III hageja kasuks välja menetluskulud. Määruskaebus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 2 ja § 667 lg 2 alusel rahuldada. Hageja ja kostja III vaidlesid selle üle, kas kostja III rahuldas hageja nõude hagi esitamise tõttu. Maakohtul tuli võtta seisukoht, kas menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda või TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi kostja III kanda. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja võtab hagi tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Maakohus leidis, et seoses hagist loobumisega kostja III osas tuleb kostja III ja hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja kanda, kuna ei saa jaatada, et kostja III rahuldas hageja nõude hagi esitamise tõttu. Ringkonnakohus sellise hinnanguga ei nõustu. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et 7.07.2015 e-kirjas esitas korteri nr 11 omanik kostja III omanikujärelevalve esindajale VK-le küsimuse: „Kuidas on lahendatud korterite 10, 11 ja 15 osas torustiku läbiviimine, kuna me ei soovi minna üle kaugküttele ja torustikku viia läbi endi korterite?“ (tl 21, 94). 11.07.2015 vastuses kostjale III selgitas VK: „Tänan, san.tehnikud said avad ära puuritud ja järgmine nädal paigaldatakse torustik ja soojustatakse keldrilagi.“ (tl 95). 13.07.2015 ülevaates renoveerimistööde käigust märgib VK mh, et kohtunud remonditööde ettevalmistamise käigus korteriomanikega, selgus, et korteri nr 11 omanik kostja III kinnitas, et ei liitu tsentraalse küttega ning korduval vestlusel korteriomanikega ei lubata ka keskkütte püstikuid korteritest läbi viia (tl 22). Ehitusjärelevalve juulis 2015 teostatud tööde akti kohaselt (digitaalselt allkirjastatud 31.07.2015 ja 3.08.2015) soojustati 1.07.-31.07.2015 keldri lagi ja viidi läbi magistraaltorustiku paigaldamise järelevalve ja torustiku surveproov (tl 110). 8.08.2015 ülevaates renoveerimistööde käigust nähtub mh, et osaliselt on korteritesse puuritud
augud püstikute paigaldamiseks ning korterisse nr 11 on puuritud augud ja paigaldatud torud korterist läbiviigu tegemiseks (tl 71). Renoveerimistööde teostaja Osaühingu SEKO KVH 29.09.2015 akti kohaselt paigaldati torud korterisse nr 11 ajavahemikul 10.08.-13.08.2015 (tl 112). Esitatud tõendeid kogumis hinnates, leiab ringkonnakohus, et kostja III rahuldas hageja nõude peale hagi esitamist 16.07.2015. Kuigi eeltoodu pinnalt ei ole võimalik tõsikindlalt järeldada, millisel kuupäeval korterisse nr 11 püstikutorude jaoks augud puuriti ja torud paigaldati, leiab ringkonnakohus, et toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja III nõustus torustiku läbiviimisega enda korterist enne hagi esitamist. Vastupidiselt maakohtu järeldusele ei nähtu 11.07.2015 kirjast, et selleks kuupäevaks said kõik torustiku avad korteritesse puuritud, kuivõrd 8.08.2015 ülevaatest tulenevalt ei olnud ka veel selleks ajaks kõikidesse korteritesse püstikute paigaldamiseks augud puuritud. 2015 juuli ehitusjärelevalve teostatud tööde akt, 8.08.2015 ülevaade renoveerimistööde käigust ja Osaühingu SEKO KVH 29.09.2015 akt kinnitavad, et kostja III korterisse puuriti augud augustis 2015. Seega rahuldas kostja III hageja nõude pärast hagi esitamist ning maakohtu määrus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. TsMS § 168 lg 5 alusel jäävad kostja III menetluskulud maakohtus tema enda kanda ja hageja menetluskulud asja lõpetatud osas kostja III kanda. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hoolimata eeltoodust tuleks vaidlustatud määrus tühistada, kuna maakohus määras kostja III kasuks väljamõistetavad menetluskulud kindlaks valesti, kui nõustus kostjaga III, et lepingulise esindaja arvest 1/3 (mitte 1/4) on proportsionaalselt põhjendatud ajakulu ning kui leidis, et kostja III kasuks väljamõistetav kulu on 268 eurot (mitte 368=188+180). TsMS § 173 lg 3 kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Kuivõrd hageja ja kostja III menetluskulud jäävad asja lõpetatud osas kostja III kanda, määrab ringkonnakohus kindlaks hageja kasuks kostjalt III väljamõistetavad menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Maakohtu menetluses palus hageja kostjalt III välja mõista menetluskulud kokku 277 eurot 50 senti, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 37 eurot 50 senti ((300/4)/2) ja õigusabikulu 240 eurot. Menetluskulude avalduse kohaselt on hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat, kes osutas hagejale menetluses õigusabi seoses hagiavalduse koostamisega 6 h ja hagist loobumise avaldusega 30 min tunnitasuga 100 eurot + k/m (tl 73, 75). Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva asja menetlusega maakohtus ning et hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja III vaidles hageja menetluskuludele vastu, leides, et hageja ja kostja III menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Tutvunud menetluskulude nimekirjaga ja maakohtus esitatud dokumentide mahu ja sisuga, leiab ringkonnakohus, et menetluskulud hageja poolt taotletud mahus on vajalikud ja põhjendatud. Hagiavalduse koostamisele kulutatud 6 h on põhjendatud ja vajalik, arvestades hagi sisulise osa mahtu ja esitatud tõendite hulka (tl 2-27). Samuti oli vajalik ja põhjendatud hageja esindaja õigusabikulu 0,5 h hagist loobumise avalduse koostamiseks (koos lisadega tl 68-75). Kuna hageja esindaja on vandeadvokaat, vastab tema õigusabi tunnihind 100 eurot ilma k/m-ta asja keerukusele ning ei ole ülemäära kõrge. Seega on põhjendatud ja vajalik mõista kostjalt III hageja maakohtu menetluse kulude hüvitiseks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 37 eurot 50 senti ja õigusabikulu kokku 240 eurot, s.o kokku 277 eurot 50 senti.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.