Tsiviilasi nr 2-20-13003
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hele Kaldma
Määruse avalikult tegemise aeg ja koht
teatavaks 13. aprill 2021, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-13003
Tsiviilasi
T. B. hagi A. S. vastu ühisvara jagamiseks ja A. S. vastuhagi T. B. vastu ühisvara jagamiseks.
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised
ja
nende
Hageja/vastukostja: T. B. (isikukood XXX), lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. J. (e-post XXX)
Kostja/vastuhageja: A. S. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX,) lepinguline esindaja: S. D. (e-post XXX)
esindajad
I Kinnitada T. B. ja A. S. poolt kohtule avaldatud ja kohtuistungi protokolli kantud kompromiss alljärgnevalt:
Tsiviilasi nr 2-20-13003 V Jätta muud menetluskulud poolte endi kanda. VI Saata määrus hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kuna pooled on loobunud määruskaebuse esitamise võimalusest (TsMS § 661 lg 4), siis ei ole käesoleva määruse peale võimalik määruskaebust esitada. Asjaolud ja kohtu seisukoht Tartu Maakohtu menetluses on T. B. hagi A. S. vastu ühisvara jagamiseks ja A. S. vastuhagi T. B. vastu ühisvara jagamiseks. Kohtumenetluse kestel on menetlusosalised jõudnud ühisvara jagamises kokkuleppele, mis on kohtule suuliselt avaldatud ja on kantud kohtuistungi protokolli. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et puuduvad alused, mis takistaksid kompromissi kinnitamist. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega, sellega ei rikuta olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest enda teadlikkust, on pooled kinnitanud kohtuistungil. Seega on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ning lõpetab menetluse T. B. hagis A. S. vastu ühisvara jagamiseks ja A. S. vastuhagis T. B. vastu ühisvara jagamiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas Kohus märgib, et TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. T. P. on hagi esitamisel, tasunud riigilõivu, summas 925 eurot. Vastavalt taotlusele, tagastab kohus hagejale pool riigilõivust so. 462,50 eurot. A. S. on tasunud vastuhagi esitamisel riigilõivu summas 600 eurot. Vastavalt taotlusele, tagastab kohus vastuhagejale pool riigilõivust, s.o 300 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.