(isikukood XXX), hageja seaduslik nende Hageja H.R.N. esindaja P.N. (isikukood XXX), e-post: XXX Kostja S.R. (isikukood XXX), e-post: XXX
Asja läbivaatamine
18.veebruaril 2021, 18. märtsil 2021 ja 25. märtsil 2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista S.R. H.R.N. kasuks välja elatis alates 1. oktoobrist 2020 kehtivas elatise miinimummääras (kohtuotsuse ajal 292 eurot kuus), millest on maha arvatud pool lapsetoetusest (kohtuotsuse ajal 30 eurot) kuni H.R.N. täisealiseks saamiseni.
3.Kohtuotsuse täitmisel arvestada, et kostja on elatist tasunud 97 eurot alates
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
2-20-16246 riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSEKÄIK
Hagiavaldus
1.H.R.N. esitas 22. oktoobril 2020 hagi S.R. vastu elatise nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et hageja elab alates 2018. aastast püsivalt XXX P.N. juures ning XXX kasvatab teda ja kannab ka kõik tema kulutused. Kostja on kandnud kokkuleppel hageja esindajaga hageja eest huviringide eest makstavad kulud. Samas on need kulud enamus huviringide eest jäänud osaliselt või täielikult tasumata ning lapse osalemine huviringides on pidevalt raskendatud või on huviringide korraldajad keeldunud last huviringi lubamast. Hageja alustas treeninguid XXX XXX aasta sügisel ning sellele järgneva aasta jooksul on hageja esindaja saanud XXX korduvalt teateid, et arved on tasumata, või on need tasutud vaid osaliselt. Seetõttu on hageja osalemine huvitegevustes olnud pidevalt raskendatud ning 2020. aasta oktoobrist on XXX keeldunud teenust pakkumast kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja soovib kostjalt saada elatist kehtivas miinimummääras alates 1. oktoobrist 2020 tagamaks kindlustunne. Kostjal on kohustus elatise tasumiseks, kostja töötab ja on võimeline seda summat tasuma. Kohtupraktika kohaselt ei ole vajalik põhjendada kulutusi, mida hageja suhtes tehakse kui summa ei ületa miinimummäära. Siiski märgib hageja, et tema vajadused on järgmised: eluasemekulud ca 60 eurot; toit ca 100 eurot; telefonikulud 9 eurot; transport 30 eurot; taskuraha 20 eurot; tervishoid ja hügieenitarbed ca 30 eurot; huviringid ca XXX eurot kuus; riided, jalanõud ca 60 eurot kuus (keskmiselt aastaringselt); raamatud, mänguasjad ja koolitarbed ca 30 eurot kuus; meelelahutus (kultuuriüritused, sünnipäevad jm) ca 30 eurot kuus. Hageja taotles, et elatis tuleb kanda tema pangakontole.
Kostja vastus hagile
2.Kostja vastas hagile 24. novembril 2020, et soovib asja arutamist kohtuistungil.
3.Kohus selgitas 24. novembril 2020 kostjale, et enne kohtuistungi korraldamist peab hagejale ja kohtule olema teada kostja seisukoht ja vastuväited, mistõttu kohus kohustas kostjat kirjalikult vastama.
4.Kostja vastas 10. detsembril 2020 üksnes, et ta ei nõustu hagiga ja soovib suulist istungit.
5.Kohus kordas 10. detsembril 2020, et enne kohtuistungit tuleb kostjal esitada enda vastuväited kirjalikult ja vastuväidete tõendamiseks tõendid. Kohus selgitas ka, et kostja takistab eelmenetluse läbiviimist, sest kohtule ei ole teada kostja vastuväited, mistõttu ei saa kohus selgitada, mida pooled lisaks tõendama peavad.
6.Kostja esitas 21. detsembril 2020 üldsõnalise vastuse ja taotluse. Kostja teatas, et hagiga ta ei nõustu. Kostja märgib, et hageja ei ela püsivalt isa juures. Samuti ei kanna hageja seaduslik esindaja alates 2018. aastast ega lapse sünnist saadik kulusid, eriti veel ainuisikuliselt. Hageja seaduslik esindaja on maksnud ainult lasteaiatasu XXX ja seda peale kostja enda XXX. Laps on käinud erinevates huviringides ja aastaid on kostja tasunud selle eest ainuisikuliselt. 2(6)
2-20-16246 Praeguseks on XXX tasu XXX eurot kuus. Alates 2020. aasta oktoobris tekkisid kostjal makseraskused. Kokkulepped hageja seadusliku esindajaga ei õnnestunud, sest ta vältis kõikvõimalikul moel kulude jaotamist ja teema arutamist. Kostjat häirib, et elatist nõutakse just alates oktoobrist (miks mitte siis juba pikema perioodi eest tagasiulatuvalt?), samal ajal kui laps ei saa XXX enam trennis käia. Kostja teatas, et ta esitab hagi juurde esindaja tervenemisel avalduse hooldusõiguse jagamise kohta. Kui hageja seaduslik esindaja väidab, et ta tasub käik kulutused lapsele, siis kostja taotleb nende tõendamist. Kuna hageja seaduslik esindaja on korduvalt üritanud kostjale esitada alusetuid nõudeid, siis ei ole kostja kindlasti nõus maksma lapsele elatist. Kostja taotles kulude jaotamist konkreetselt ning see saab tema hinnangul käia koos lapse hooldusõiguse küsimusega. Kostja ei nõustu ühegi ülekandega hageja seaduslikule esindajale ja ei soovi ka temalt materiaalselt midagi.
7.Kostja täiendas kohtu nõudel enda seisukohta 25. jaanuaril 2021. Kostja selgitas, et tema sissetulek on XXX kuni XXX eurot kuus, viimane märtsist juuni lõpuni. Lapse K.S. eest saab tema lapsetoetust 60 eurot kuus. Kostja kulud on järgmised: 450 eurot eluasemekulud; 90 kommunaalkulud, 25 eurot telefon ja internet, 300-400 toit, tarbekaubad jms olmekulud; 210 eurot XXX (kuigi hetkel on see võlas). Minimaalselt 150 eurot kuus kulud kahele lapsele – riided, raamatud, mänguasjad, kino, Ahaa, spaad, taskuraha, kohvikud, sünnipäevad jm kulud. XXX tehtud kulutused kuus tulevad aasta keskmise analüüsi tulemusena siis: hoopis kostjal maksab 40-45 eurot riiete eest kuus, trenn 210 eurot kuus, mänguasju ja raamatuid igas kuus, aastas korra spaa 3-ööbimisega pakett, sünnipäevaks ostis kostja hagejale telefoni XXX eurot, sünnipäeva koha rent 140 eurot jne. Kostja lisas XXX viimase maksekorralduse (7. juunist 2020), mis on üle kantud kostja teise lapse kontolt, sest kostja arved on probleemide tõttu täituritega arestitud. Kostja lubas esitada hooldusõigusega seonduva avalduse kohtule.
8.Kohus kohustas 26. jaanuaril 2021 kostjat esitama kohtule selgituse kui tihti on kostja alates
1.novembrist 2020 vahetult suhelnud hagejaga, st kui sageli on käidud kinos, teaduskeskuses „Ahha“, spaades, sünnipäevadel ja kohvikus. Kohus selgitas, et nimetatu on oluline, et kohus saaks hinnata lapse vahetut ülalpidamis kohtumenetluse ajal.
9.Kostja vastas 18. veebruaril 2021 kohtule, et tema ei maksa P.N. mitte sentigi iial. Kostja kordas, et ta on terve XXX elu maksnud põhimõtteliselt kõik ise. Kohtu eelmenetlus
10.Kuivõrd kostja vaidles vastu hagiavalduses väidetule, et hageja elab alates 2018. aastast oma XXX, küsis kohus selgitust XXX. XXX vastusest nähtub, et esmane kokkupuude oli kostjaga detsembris 2018, mil laekus info, et kahe lapsega elav kostja, ostab poest tihti alkoholi. Kodukülastusel kostja ust ei avanud ning telefonile ei vastanud. Majja sisenemiseks kasutati Päästeameti abi. Ilmnes, et eluruum oli pikemat aega koristamata, XXX oli voodis, kus polnud voodilinu. Kostjal tuvastati alkoholijoove ning lapse viis endaga kaasa lapse XXX. Kuni selle ajani oli lapsevanematel kokkulepe, et laps elab üle nädala kummagi vanema juures. Jätkuvad kodukülastused ja politsei andmebaasis registreeritud juhtumid näitasid, et kostja eluviis sõltumata kokkulepetest, ei muutunud. Alates 2019. aastast määrati kostjale XXX. Lisaks suunati kostja programmi „Samm tööellu“. XXX ja kostja vahelise kokkuleppega lepiti kokku, et XXX viibimiskoht on XXX juures ja lapse ja XXX kohtumine toimub nädalavahetustel. 19. septembris XXX toimus XXX komisjoni koosolek. Selgus, et kostja elus on olnud tagasilangusi: ta jättis alkoholiravi pooleli, psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtule ei olnud enam pöördunud, sõltuvusnõustaja juures käis üks kord. XXX andis 5. novembril 2019 teada, et kostja ei ole enam alkoholi tarvitanud. Detsembris 2019 müüs kohtutäitur kostja maja maha ja sellest ajast ei tea XXX kostja elukohta. 3(6)
2-20-16246
11.Kohus korraldas 18. veebruaril 2021 istungi, kuhu jättis ilmumata kostja. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et kostja ei ole pika perioodi vältel lapse kulusid kandnud, alates 1. oktoobrist on kostja ostnud lapsele vaid uisud. Hageja ei suhtle kostjaga regulaarselt, alates 1. oktoobrist on kostja juures käinud ta kahel korral. Lapsetoetus 60 eurot laekub hageja seaduslikule esindajale.
12.Kohus korraldas 18. märtsil 2021 istungi. Kostja helistas kohtusse üks tund enne istungi algust ja selgitas, et tal on palavik. Virtuaalne ärakuulamine ei õnnestunud kostja arvutil tekkinud virtuaalsete probleemide tõttu.
13.Kohus korraldas istungi 25. märtsil 2021. Kohtusse ilmus kostja, hagejal ei olnud kohustust istungile ilmuda. Kostja teavitas kohut, et elatist tema maksma ei hakka ning ta lootis, et elatise asja saab liita hooldusõiguseasjaga, sest neid asju ei saa eraldi käsitleda. Kohus selgitas, et hooldusõiguse osas tuleb kohtule esitada avaldus, siiani sellist avaldust kohtule laekunud ei ole. Kostja selgitas, et lapse XXX ei ole talle 1. oktoobrist 2020 last andnud, varem tasus ta kõik lapsega seotud kulud. Kostja on tasunud XXX eest XXX eurot kuus. Kostja on seisukohal, et tema ei pea tasuma oktoobrist edasi elatist, sest lapse XXX ei võimalda tal lapsega kohtuda ning tema on lapse sünnist saati last ülal pidanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega kuulanud kohtuistungil ära pooled, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise alates 1. oktoobrist 2020 kehtivas elatise miinimummääras (kohtuotsuse ajal 292 eurot kuus), millest on maha arvatud pool lapsetoetusest (kohtuotsuse ajal 30 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Ka arvestab kohus, et kostja on elatist tasunud 97 eurot alates
1.oktoobrist 2020.
15.Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (TsMS § 230 lg 3). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada.
16.Hageja on esitanud kohtule nõude elatise saamiseks alates 1. oktoobrist 2020 kehtivas miinimummääras. Kohus on tuvastanud, et H.R.N. on P.N. ja S.R. ühine laps. Kohus leiab, et tõendatud on, et hageja elab koos P.N. Selle kohta on selgituse andnud P.N. (tl 49) ja sama on kinnitanud ka kostja, kes selgitas kohtule, et alates 1. oktoobrist 2020 on ta lapsega kohtunud kahel korral ning P.N. ei võimalda tal lapsega kohtuda. XXX selgitas pere elukorraldust alates 2018. aasta detsembrikuust selliselt, et laps elab sellest ajast XXX (tl 112). Seega on tuvastatud, et hageja elab koos P.N. ja on tema vahetul ülalpidamisel. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa 4(6)
2-20-16246 elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt ka nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).
17.PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 115 järgi on 1. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest 1⁄2 on 292 eurot. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 13). Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kuna hageja esitas nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud ta enda vajadusi tõendama. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes.
18.Kostja ei ole tuginenud sellele, et elatise suurus on põhjendamatu või et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus tegi päringu kostja varalise olukorra kohta. XXX teatisest nähtub, et kostja sissetulek on XXX eurot kuus (tl 32). SEB panga väljavõttest nähtub, et kostjal on broneeringud XXX euro XXX sendi eest, lisaks ka teenustasu võlgnevused panga vastu 2 eurot 88 senti, võlgnevus teatise eest 1 eurot 28 senti ja arvelduskonto kuutasu võlg 90 senti (tl 36). Kostja Swedbank konto lõppsaldo oli 1 jaanuari 2021 seisuga XXX eurot XXX senti (tl 45). Kostja kinnitas kohtuistungil kohtule, et kohtutäituri juures oleva võla suurus on XXX eurot (tl 134). Täitemenetluste kohta kogus kohus teavet ka ise (tl 99-102), ning selgus, et kostja täitemenetluse võlgnevus kokku on 7358 eurot 60 senti. Kostja on kohtule teatanud, et tema sissetulek on XXX kuni XXX eurot kuus (tl 96). Kostja ei põhjendanud oma vastuväiteid sellega, et tal ei ole võimalik tasuda elatist.
19.Kostja on läbivalt seisukohal ja on seda isiklikult kohtule kinnitanud, et elatist tema tasuma ei hakka, sest ta on hagejat tema sünnist saati ülal pidanud. Kostja ei suutnud teha kohtule usutavaks ja veel vähem tõendada oma väidet, et ta on hageja ülalpidamisel osalenud alates hagi esitamisest. Kostja esitas kohtule üksikuid arveid ja selgitusi lapsega seotud kulude tasumise kohta alates 2018 aastast kuni 2020. aasta alguseni. Kohus on kostjale mitmel korral selgitanud (tl 15, tl 106, tl 114), et tõendada tuleb ülalpidamiskohustuse täitmist alates 1. oktoobrist 2020, kuivõrd varasem periood ei ole kohtuvaidluse esemeks. Kohtule on arusaamatu kostja käsitlus, et ta ei peagi elatist tasuma. Kostja on kohtule selgitanud, et ta on õppinud XXX (tl 116 pöördel) ja ta XXX. Kohtu hinnangul peab kostja XXX, XXX ja XXX pidanuna aru saama, et lapse ülalpidamiskulud ei ole vaid hobiga (st XXX) seotud. Kostja ei osanud kohtule kohtuistungil selgitada, mis põhjusel tuleb toidukulude, eluasemekulude jms eest tasuda vaid lapse XXX. Oluline on ka see, et kuigi kostja on kogu menetluse väitnud, et vanemate vaheline erimeelsus raha osas sai alguse XXX eest tasumise tõttu, ei ole ta siiski asunud alates hagi esitamisest trennide eest tasuma. Selliselt ei kinnita kostja käitumine tema enda sõnu.
20.Kohtu hinnangul ei ole kostja käitumisel ja tema arusaamal, et ta ei hakka kunagi elatist tasuma, mitte mingit õigustust. Kostja küll kordab korduvalt menetluses, et ta on alates lapse sünnist kõik tasunud, kuid kahjuks kohtule esitatud asjaoludest see ei nähtu. Ka ei ole kostja tõendanud lapse ülalpidamises osalemist alates 1. oktoobrist 2020. Siiski võtab kohus arvesse kostja esitatud tõenditest selle, et kostja on hagejale ostnud 25. jaanuaril 2021 mantli 42 eurot; 5(6)
2-20-16246
10.märtsil 2021 35 euro eest jaki ja retuusid ja 28. jaanuaril 2021 Adidas Duramo Slide plätud. Kostja selgitas, et riided ostis ta ilma hagejaga poes käinuna ning ta ei ole neid lapsele üle andnud, sest ta ei ole lapsega kohtunud ja need asjad jäävadki tema juurde. Seega arvestab kohus, et kostja on täitnud ülalpidamiskohustust 97 euro eest. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kostjal, kui lapsest lahuselaval vanemal, on kohustus tasuda ülalpidamist perioodiliste maksetena. Lapsele riiete ostmine olukorras, kus XXX tüdruk ei ole saanud riideid valida, ei pruugi olla mõistlik arusaam ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. XXX tüdrukul võib olla juba välja kujunenud arusaamine riiete eelistuste kohta. Arusaadavam ka lapse hobide koha pealt on see, kui kostja tasub elatise ja lapse XXX saab selle arvelt ise tasuda trenniga või muu hobiga seotud kulud. See välistab igasugused arusaamatused trenniarvete tasumise või tasumata jätmise osas. Kohus võtab arvesse selle, et lapse ülalpidamiseks laekub lapse XXX ka lapsetoetus 60 eurot ning arvestab sellest poole kostja elatise tasumise kohustusest maha.
21.Kuigi kostja on menetluses läbivalt teatanud, et elatise vaidlus on seotud hooldusõiguse asjaga ja neid ei saa eraldi menetleda, ei ole kohtuinfosüsteemi andmetel 12. aprilli 2021 seisuga kostja esitanud avaldust hooldusõiguse vaidluse kohta.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata.
23.Kohus selgitab, et TsMS § 459 alusel on asjaolude muutumisel pooltel õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks eelkõige, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
25.Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda.
26.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.