Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-18698
Tsiviilasi
OÜ Saku Läte hagi Juri Nesterenko vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
422 eurot 21 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. aprilli 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Nesterenko apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Juri Nesterenko (isikukood: XXXX); Vastustaja (hageja): OÜ Saku Läte (registrikood: 10223818); volitatud esindaja Kadri Timuska
esindajad
Rahuldada OÜ Saku Läte avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Juri Nesterenkolt välja OÜ Saku Läte kasuks menetluskulud ringkonnakohtu menetluses 130 (ükssada kolmkümmend) eurot (ilma käibemaksuta). Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Vastavalt rendi- ja teeninduslepingu p-le 4 kohustus kostja tasuma renti veejahuti eest iga kuu 164 krooni 5 senti (koos käibemaksuga) ning vastavalt p-le 5 saadud vee eest (18,9 liitrit) 97 krooni 95 senti (koos käibemaksuga) vastavalt arve-saatelehele. Rendilepingu üldsätete § 8 kohaselt kohustub rentnik tasuma renti hageja seadmete kasutamise eest, samuti tasuma vee eest vastavalt esitatud arvetele tabelites 4 ja 5 toodud hindade alusel. Hageja esitas oma nõuete tõendamiseks hagiavalduses nimetatud arved (tl 5–19). Kõikidel arvetel on kliendiks märgitud kostja, aadressiks Vaksali 23, Narva. 9. juuli 2010. a arve-saatelehel nr 13043 (tl 7) ja 26. augusti 2010. a arve-saatelehel nr 16968 (tl 8) on olemas kostja allkiri, mis tõendab, et ta sai sellel aadressil hageja teenust. Maakohus leidis, et kuna ülejäänud arvetel on samad andmed, ei ole alust kahelda, et nad olid kostjale edastatud. Isegi kui eeldada, et kostja ei saanud mõningaid arved kätte, pidi ta tegutsema heas usus ja mõistlikult ning teatama sellest hagejale. Maakohus luges põhjendatuks hageja nõuded jahuti rendi eest kokku summas 328 eurot 7 senti, mis tulenevad arvetest nr R1579, nr R1836, nr 13043, nr R2085, nr 16968, nr R2328, nr R2567, nr R2800, nr R3026, nr R77, nr R014307, nr R016811, nr R024978, nr R033171, nr R041403, nr R049717, nr R065756, nr R074217, nr R075038, nr R083546, nr R092021, nr R100455, nr R12000596, nr R12009036, nr R12017821, nr R12026608, nr R12035491 ja nr R12017821. Maakohus leidis, et arvetest nr 9565 (tl 5 pöördel), nr 13043 (tl 7) ja nr 16968 (tl 8) tulenev hageja nõue vee eest on põhjendatud osaliselt. Lepingu nr 8502 p 5 kohaselt kohustub klient tasuma saadud vee eest vastavalt arve-saatelehele. Lepingust ega ka lepingu üldsätetest ei tulene, kuidas peab olema vormistatud vee saamine kliendi poolt. 9. juuli 2010. a arve-saatelehe nr 13043 (tl 7) ja 26. augusti 2010. a arvesaatelehe nr 16968 (tl 8) kohaselt andis kauba (vesi-19) koguses 4 tk hinnaga 83 EEK/tükk, kogusummaga 332 EEK üle J ning võttis vastu J. Nesterenko ja saatelehtedel on nimetatud isikute allkirjad. Maakohus leidis, et poolte vahel oli välja kujunenud praktika, mille kohaselt annab kostja oma allkirja arve-saatelehele kauba kättesaamise kohta (VÕS § 23 lg 1 p 2). 21. mai 2010. a arvesaatelehel nr 9565 (tl 5) kauba vastuvõtmise lahtris seisab allkiri, mis ei ühti kostja allkirjaga, allkirjastaja nimi puudub. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja volitas kedagi vee vastuvõtmiseks, seega ei ole hageja tõendanud kostja 21. mai 2010. a arve-saatelehel nr 9565 märgitud vee saamist. Kuivõrd kostja ei ole tehingut heaks kiitnud TsÜS § 129 lg 1 kohaselt, ei ole kostjal kohustust 21. mai 2010. a arve-saatelehel nr 9565 märgitud summa tasumiseks. Kohtule on esitatud ka 22. juuni 2012. a arve nr 112009244 (tl 19) kahe pudeli eest summas 19 eurot 94 senti (koos käibemaksuga). Kuna lepingust ei tulene kostja kohustust tasuda veel 2 pudeli eest ja see ei tulene ka teistest kohtule esitatud tõenditest ning kostja ei tunnista veel 2 pudeli kättesaamist, leidis maakohus, et hageja nõue ei ole selles osas põhjendatud ega tõendatud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10. aprilli 2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 66 eurot 60 senti. Maakohus rahuldas hageja TsMS § 367 tuleneva jooksva viivise nõude ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,023% päevas tasumata võlasummalt alates 11. aprillist 2015 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus leidis, et lähtudes hea usu põhimõttest, ei saa viivise summa kokku ületada põhinõude summat. Arvestades seda, et hagi on rahuldatud 90% ulatuses, jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud 90% ulatuses tema enda kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 228 eurot 56 senti ja viivise menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 kehtestatud määras.
Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kostja on esimese astme menetluses vaielnud hageja nõudele vastu osaliselt põhjusel, et ta ei ole kõiki arveid kätte saanud. Maakohus ei ole nimetatud kostja väiteid arvestanud. Hageja ei ole TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud, et arved on kostjani jõudnud ja kostja neid aktsepteeris.
sisaldab lepingu p.-s 4. veejahutaja nimetust, kogust ja hinda. Arve esitamisel võib lepingu täitmise seisukohalt olla oluline tähtsus eelkõige juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel (Riigikohtu 7. novembri 2005. a. otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-110-05 p. 18). Kostjal oli praegusel juhul teada, kuidas ja kui palju tuleb tal igakuiselt tasuda veejahutaja kasutamise eest. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et hageja oli talle veejahutaja üle andnud. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei ole kostjale esitanud arvet, ei vabasta teda tema lepingujärgsest kohustusest tasuda kokkulepitud tasu saadu eest. Kostja oleks pidanud tõendama, kas ja kuidas mõjutas hageja poolt arvete esitamata jätmine temapoolse kohustuse täitmist.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.