Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus on andnud loa otsuse edasikaebamiseks.

Tsiviilasi nr 2-14-18698

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Haginõude on varaline ja hagihind moodustab 447,47 €. Viru Maakohus 19. mai 2014 määrusega (tl 24) võttis hagi menetlusse ja otsustas, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus teeb otsuse kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Hageja nõudeks on mõista J N hageja kasuks välja: 1. võlgnevus 362,81 eurot ja viivised seisuga 08.05.2014 summas 54,20 eurot; 2. viivised perioodil hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,023% päevas tasumata võlasummalt; 3. menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu 178,95 eurot; 4. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust 2(10)

Tsiviilasi nr 2-14-18698

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 27.03.2009 sõlmitud rendi- ja teeninduslepingust nr 8502 tulenevate kohustuste nõuetekohaselt täitmata jätmisest (hageja poolt kostjale osutatud teenuste eest osaliselt tasumata jätmine). Lepingu järgi OÜ Saku Läte andis kostjale rendile veejahuti EXTRA (kaubakood OS00lEXTR) ja kostja kohustus tasuma igakuiselt jahuti rendi eest vastavalt kostjale esitatud arvetele summas 10,66 eurot. Veepudeli hinnaks oli kokku lepitud 83 krooni, s.o 5,30 eurot. Pooled allkirjastasid 13.02.2009 rendiseadmete ja taara üleandmisevastuvõtmise akt nr-ga 8502, mille alusel anti kostjale vajaminev jahutusseade ja veepudelit. Kostja kohustus tasuma saadud vee eest vastavalt arve-saatelehele. Hageja on oma kohustusi täitnud ja esitas kostjale igakuiselt arveid teenuse kasutamise eest, kostja ei ole aga nõutud summasid tasunud nõuetekohaselt. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 362,81 eurot, nimetatud summa ulatuses on kostja kasutanudhageja osutatud teenuseid nende eest tasumata. Hageja nõuab kostjalt järgmiste arvete tasumist (tabelisse on lisatud ka arved, mis esitati vee eest): arve nr. arve summa kuupäev

25,46 31.05.2010 R1579 10,66 11.06.2010 R1836 10,66 11.07.2010 13043 25,46 19.07.2010 R2085 10,66 11.08.2010 16968 25,46 5.09.2010 R2328 10,66 11.09.2010 R2567 10,66 11.10.2010 R2800 10,66 11.11.2010 R3026 10,66 11.12.2010 R77 10,65 11.01.2011 R014307 10,66 11.02.2011 R016811 10,66 11.03.2011 R024978 10,66 11.04.2011 R033171 10,66 11.05.2011 R041403 10,66 11.06.2011 R049717 10,66 11.07.2011 R065756 10,66 11.08.2011 R074217 10,66 10.10.2011 R075038 10,66 11.10.2011 R083546 10,66 11.11.2011 R092021 10,66 11.12.2011 R100455 10,66 11.01.2012 R12000596 10,66 11.02.2012 R12009036 10,66 11.03.2012 R12017821 10,66 11.04.2012 R12026608 10,66 11.05.2012 R12035491 10,66 11.06.2012 112009244 19,94 2.07.2012. Kostja haginõuet on tunnistanud osaliselt – summades, mis on toodud 09.07.2010 (nr 13043) ja 26.08.2010 (nr 16968) arvetes ja mille kättesaamist kostja kinnitas oma allkirjaga. Muus osas kostja hagi ei tunnistanud, kuna hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ülejäänud arved olid kostjale kättetoimetatud. 3(10)

Tsiviilasi nr 2-14-18698

Kohus tuvastas asja lahendamisel järgmised olulised asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:  poolte vahel olid lepingulised suhted (tl 4, 5)  kostja sai kätte 13.02.2010 jahuti EXTRA ja 4 veepudelit (tl 4 pöördel). Põhinõue Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 339 rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Vastavalt rendi- ja teeninduslepingu nr 8502 (tl 4) punktidele 1 ja 2 klient-maksja on FIE J N ja aadress on XXX ning teenuse osutamise kohaks on samad andmed pluss 1 korrus. Sama lepingu punkti 3 kohaselt klient rendis 4 veepudelit 18,9 liitrilised, ühe jahuti EXTRA ja ühe topsihoidjat. Vastavalt nimetatud lepingu punktile 4 J. N kohustus tasuma veejahuti eest renti iga kuu koos käibemaksuga 164,05 krooni ülekandega. Vastavalt sama lepingu punktile 5 J. N kohustus tasuma saadud vee eest (vesi 18,9 liitrit) vastavalt arve-saatelehele ülekandega 83,00 krooni, koos käibemaksuga 97,95 krooni. Vastavalt lepingu üldsätete (tl 5) §-le 8 rentnik (kostja J. N) kohustus tasuma renti „Saku Läte OÜ“ seadmete kasutamise eest, samuti tasuma vee eest vastavalt esitatud arvetele tabelis 4 ja tabelis 5 toodud hindade alusel. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja oma nõuete tõendamiseks esitas hagiavalduses nimetatud arved (tl-d 5 pöördel-19 pöördel). Kõikidel arvetel kliendiks on märgitud N J FIE, aadressiks on XXX; postiaadressiks on märgitud N J, XXX. 09.07.2010 arve-saatelehel 13043 (tl 7) ja 26.08.2010 arve-saatelehel 16968 (tl 8) on olemas J. N isiklik allkiri, mis tõendab, et ta asub lepingus ja arves märgitud aadressil ja sai sellel aadressil hageja teenust. Kuna ülejäänud arved rendi eest kannavad samad andmed, ei ole kohtul alust kahelda, et nad olid edastatud kostjale. Isegi kui eeldada, et kostja mõned arved ei saanud kätte, pidi ta tegutsema heas usus ja mõistlikult ning teatama sellest hagejale.

4(10)

Tsiviilasi nr 2-14-18698

Kohus leiab põhjendatuks hageja nõuded, mis tulenevad arvetest jahuti rendi eest kokku summas 266,50 eurot järgmiste arvete alusel:  01.06.2010 arve nr R1579 summas 10,66 € (tl 6)  01.07.2010 arve nr R1836 summas 10,66 € (tl 6 pöördel)  09.07.2010 arve nr 13043 summas 398,40 krooni ehk 25,46 € (tl 7)  01.08.2010 arve nr R 2085 summas 10,66 € (tl 7 pöördel)  26.08.2010 arve nr 16968 summas 398,40 krooni ehk 25,46 € (tl 8)  01.09.2010 arve nr R 2328 summas 10,66 € (tl 8 pöördel)  01.10.2010 arve nr R 2567 summas 10,66 € (tl 9)  01.11.2010 arve nr R 2800 summas 10,66 € (tl 9 pöördel)  01.12.2010 arve nr R 3026 summas 10,66 € (tl 10)  01.01.2011 arve nr R 77 summas 10,65 € (tl 10 pöördel)  01.02.2011 arve nr R014307 summas 10,66 € (tl 11)  01.03.2011 arve nr R016811 summas 10,66 € (tl 11 pöördel)  01.04.2011 arve nr R024978 summas 10,66 € (tl 12)  01.05.2011 arve nr R033171 summas 10,66 € (tl 12 pöördel)  01.06.2011 arve nr R041403 summas 10,66 € (tl 13)  01.07.2011 arve nr R049717 summas 10,66 € (tl 13 pöördel)  01.08.2011 arve nr R065756 summas 10,66 € (tl 14)  30.09.2011 arve nr R074217 summas 10,66 € (tl 14 pöördel)  01.10.2011 arve nr R075038 summas 10,66 € (tl 15)  01.11.2011 arve nr R083546 summas 10,66 € (tl 15 pöördel)  01.12.2011 arve nr R092021 summas 10,66 € (tl 16)  01.01.2012 arve nr R100455 summas 10,66 € (tl 16 pöördel)  01.02.2012 arve nr R12000596 summas 10,66 € (tl 17)  01.03.2012 arve nr R12009036 summas 10,66 € (tl 17 pöördel)  01.04.2012 arve nr R12017821 summas 10,66 € (tl 18)  01.05.2012 arve nr R12026608 summas 10,66 € (tl 18 pöördel)  01.06.2012 arve nr R12035491 summas 10,66 € (tl 19)  01.04.2012 arve nr R12017821 summas 10,66 € (tl 18) kokku summas 328,07 €. Mis puudutab arveid nr 9565 (tl 5 pöördel), 13043 (tl 7), 16968 (tl 8) vee eest, siis leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Lepingu nr 8502 punkti 5 kohaselt klient kohustub tasuma saadud vee eest vastavalt arvesaatelehele. Mitte lepingust ega ka lepingu üldsätetest ei tulene, kuidas peab olema vormistatud vee saamine kliendi poolt. Vastavalt VÕS § 23 lg 1 p-st 2 lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast. 09.07.2010 arve-saatelehe nr 13043 (tl 7) kohaselt kauba (vesi-19) koguses 4 tk hinnaga 83 (krooni)/tükk, kogusummaga 332 krooni andis üle 09.07.2010 J ning võttis 09.07.2010 J N vastu ja on olemas nimetatud isikute allkirjad. Samuti 26.08.2010 arve-saatelehe nr 16968 (tl 8) kohaselt kauba (vesi-19) koguses 4 tk hinnaga 83 (krooni)/tükk, kogusummaga 332 krooni andis üle 26.08.2010 J ning võttis 26.08.2010 J N vastu ja on olemas nende allkirjad.

5(10)

Tsiviilasi nr 2-14-18698

Seega leiab kohus, et poolte vahel on kujunenud praktika, mille kohaselt kostja annab oma allkirja arve-saatelehele kauba kättesaamise kohta. Kohtule esitatud 21.05.2010 arve-saatelehel nr 9565 (tl 5 pöördel) kauba vastuvõtmise lahtris seisab allkiri, mis ei ühti J. N allkirjaga, allkirjastaja nimi puudub. Kohtule ei ole esitatud tõendid selle kohta, et J. N volitas kedagi vee vastuvõtmiseks. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt 21.05.2010 arve-saatelehel nr 9565 märgitud vee saamist. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg-le 1 teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostja ei kiitnud tehingut heaks, seega leiab kohus, et kostjal ei ole kohustust 21.05.2010 arvesaatelehel nr 9565 märgitud summa tasumiseks. Kohtule on esitatud ka 22.06.12 arve nr 112009244 (tl 19 pöördel) kahe pudeli-19 eest kogusummas koos käibemaksuga summas 19,94 €. Kuna lepingust ei tulene kostja kohustust tasuma veel mingi 2 pudeli eest (arve nr 112009244, tl 19 pöördel) ja see ei tulene ka teistest kohtule esitatud tõenditest, kostja ka ei tunnista veel 2 pudeli kättesaamist, leiab kohus, et ei ole hageja nõue põhjendatud ega tõendatud ka selles osas. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi põhinõude osas osaliselt, summas 328,07 €. Viivis Hageja nõuab kostjalt ka kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Hageja arvestas viivist alates 02.07.2012. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastuväiteid viivise nõue ja arvestuse kohta ei ole kostja esitanud. Kohus leiab, et hageja viivisnõue on põhjendatud ja kooskõlas seadusega. Kuna kohus rahuldas põhinõude osaliselt, s.o summas 328,07 €, tuleb ümber arvestada ka viivise suurust.

6(10)

Tsiviilasi nr 2-14-18698

Hageja arvestab viivist alates 02.07.2012. Kuni 15.04.2013 moodustas VÕS § 94 lg-s 1 ettenähtud lisanduv protsent 7% aastas, alates 15.04.2013 moodustab VÕS § 94 lg-s 1 ettenähtud lisanduv protsent 8% aastas. Väljaanne Ametlikud Teadeanded andmete kohaselt Eesti Pank teatab võlaõigusseaduse § 94 lg 2 alusel, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli:  enne 1. juulit 2012 - 1,00%  enne 1. jaanuari 2013 - 0,75%  enne 1. juulit 2013 – 0,50%  enne 1. jaanuari 2014 – 0,25%  enne 1. juulit 2014 – 0,15%  enne 1. jaanuarit 2015 – 0,05%. Lähtudes hageja rahuldatud nõudest tuleb viivist arvestada alates 02.07.2012 summalt 328,07 eurot. 08.05.2014 seisuga (hagi esitamise päev) on viivise võlgnevus järgmine: -viivis ajavahemiku 02.07.2012-31.12.2012 eest 13,12 eurot (võlg 328,07 eurot, viivitatud päevi 183, viivise määr 8%); -viivis ajavahemiku 01.01.2013-14.04.2013 eest 7,22 eurot (võlg 328,07 eurot, viivitatud päevi 104, viivise määr 7,75%); -viivis ajavahemiku 15.04.2013-30.06.2013 eest 5,91 eurot (võlg 328,07 eurot, viivitatud päevi 77, viivise määr 8,75%); -viivis ajavahemiku 01.07.2013-31.12.2013 eest 13,78 eurot (võlg 328,07 eurot, viivitatud päevi 184, viivise määr 8,5%; -viivis ajavahemiku 01.01.2014-30.06.2014 eest 13,12 eurot (võlg 328,07 eurot, viivitatud päevi 181, viivise määr 8,25%, -viivis ajavahemiku 01.07.2014-31.12.2014 eest 13,45 eurot (võlg 328,07 eurot, viivitatud päevi 184, viivise määr 8,15%, - viivis alates 01.01.2015 kuni käesoleva otsuse tegemiseni, s.o 10.04.2015, eest 7,22 eurot (võlg 328,07 eurot, viivitatud päevi 100, viivise määr 8,05%), kokku sissenõutavaks muutunud viivis 10.04.2015 seisuga on 66,60 eurot (13,12 + 7,22 + 5,91 + 13,78 + 13,12 + 13,45 + 7,22), mida tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palub samuti mõista kostjalt välja tema kasuks viivist alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,023% päevas tasumata võlasummalt. Kostja vastuväiteid viivise arvestamisele ei esitanud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivis kuni põhinõude täitmiseni 0,023% päevas tasumata võlasummalt. Kohtuotsuse täitmise selguse huvides mõistab kohus kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kindla summana ja alates 11. aprillist 2015 kuni põhinõude täitmiseni viivis 0,023% päevas tasumata võlasummalt.

7(10)

Tsiviilasi nr 2-14-18698

Lähtudes kõigest ülaltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla katteks 328,07 eurot, seisuga 10.04.2015 (kohtuotsuse tegemine) sissenõutavaks muutunud viivis summas 66,60 eurot ning alates 11.04.2015 viivis kuni põhinõude (328,07 eurot) täitmiseni 0,023% päevas tasumata võlasummalt. Viivise summa kokku ei saa ületada põhinõude summat, lähtudes hea usu põhimõttest. Kohtuotsuse tegemisel kohus arvestas kõik tsiviilasja nr 2-14-18698 toimikus olevad tõendid.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et hagi on rahuldatud osaliselt, nimelt 90% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud 90% ulatuses jäävad tema enda kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1, 2, 8 ja 9 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Kohus pööras menetlusosaliste tähelepanu alates 01.01.2015 kehtima hakanud TsMS muudatustele ning võimaldas neile esitada oma menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks menetluskulude nimekirjad (tl 59). Peale kohtukirja kättesaamist ei esitanud pooled menetluskulude nimekirjad. TsMS § 174 lg 1 teine lause sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Koos hagiavaldusega esitatud hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 21) hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 75 eurot ning tasust õigusabi eest summas 178,95 eurot. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

8(10)

Tsiviilasi nr 2-14-18698

Seega määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalid. Kostja ei esitanud oma menetluskulude nimekirja ega vastuväiteid hageja menetluskulude nimekirjale. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 ja 2 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p-st 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja tasus käesolevas tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu 75 eurot ja tasumist tõendav maksekorraldus nr 839 asub tsiviilasja toimikus tl 22. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada 90% tasutud riigilõivust ehk 67,50 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hageja lepinguline esindaja Uljana Feldman Julianuse Õigusbüroo OÜ-st on esitanud kohtule hagiavaldus sisuliselt 4-l lehel ja lisad 19 lk (tl 2-22), hageja lepinguline esindaja Kadri Timuska Julianuse Õigusbüroo OÜ-st on esitanud kohtule hageja seisukoht kostja vastuse osas sisuliselt 2-l lehel (tl 56). Kokku on hageja esindajad esitanud kohtule 2 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 6 lk. Lisaks on hageja esindajad esitanud kohtutele väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele, meilitsi teabevahetus kohtuga) (tl-d 49, 53, 54, 68). Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase võlaõigusliku nõude hagiga, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 4 tundi (6 lk x 0,667 t). Kohus loeb hageja esindajate põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtule menetlusdokumentide esitamisel kokku 4 tundi. Kohtule ei ole esitatud andmeid hageja esindaja ühe tunnitasu kohta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Seega leiab kohus, et hageja õigusabikulu summas 178,95 € lepingulise esindaja 4 töötunni eest on mõistliku suurusega, millest kostja peab hüvitama hagejale 161,06 € ehk 90%.

9(10)

Tsiviilasi nr 2-14-18698

Kohus määrab ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 228,56 € (67,50 + 161,06), samuti viivis menetluskuludelt käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 ja 2 menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.